Acts 15
1 Some men came down from Judea and taught the brothers, "Unless you are circumcised after the custom of Moses, you cannot be saved."
Mõned mehed tulid Juudamaalt alla Antiookiasse ja õpetasid vendi: „Kui te ei lase endid Moosese kombe kohaselt ümber lõigata, siis te ei saa päästetud.“
2 Therefore when Paul and Barnabas had no small discord and discussion with them, they appointed Paul and Barnabas, and some others of them, to go up to Jerusalem to the emissaries and elders about this question.
Sellest tõusis tüli ning Paulusel ja Barnabasel oli nendega suur vaidlus. Siis määrati nii, et Paulus ja Barnabas lähevad koos mõne teise usklikuga Jeruusalemma selles asjas apostlite ja vanematega kohtuma.
3 They, being sent on their way by the congregation, passed through both Phoenicia and Samaria, describing in detail the conversion of the non-Jewish people. They caused great joy to all the brothers.
Kogudus saatis nad teele ja kui nad reisisid läbi Foiniikia ja Samaaria, jutustasid nad üksikasjalikult, kuidas mittejuudid olid pöördunud. See sõnum rõõmustas vendi väga.
4 When they had come to Jerusalem, they were received by the congregation and the emissaries and the elders, and they reported all things that God had done with them.
Ja kui nad Jeruusalemma saabusid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad südamlikult vastu, kellele nad andsid teada kõigest, mis Jumal oli nende läbi teinud.
5 But some of the sect of the Pharisees who believed rose up, saying, "It is necessary to circumcise them, and to command them to keep the Law of Moses."
Siis mõned variseride hulgast, kes olid saanud usklikuks, tõusid püsti ja ütlesid: „Neid tuleb ümber lõigata ja nõuda Moosese Seaduse pidamist.“
6 The emissaries and the elders were gathered together to see about this matter.
Apostlid ja vanemad tulid kokku asja arutama.
7 When there had been much discussion, Peter rose up and said to them, "Brothers, you know that a good while ago God made a choice among you, that by my mouth the nations should hear the word of the Good News, and believe.
Pärast pikka vaidlust tõusis Peetrus püsti ja ütles: „Vennad, te teate, et mõni aeg tagasi tegi Jumal teie hulgas valiku, et minu suu läbi kuuleksid teised rahvad evangeeliumi sõna ja usuksid.
8 God, who knows the heart, testified about them by giving the Ruach ha-Kodesh, just like he did to us.
Ja südametundja Jumal näitas, et ta on nad vastu võtnud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi.
9 He made no distinction between us and them, cleansing their hearts by faith.
Ta ei ole teinud vahet meie ja nende vahel, sest ta puhastas usu läbi nende südamed.
10 Now therefore why do you tempt God, that you should put a yoke on the neck of the talmidim which neither our fathers nor we were able to bear?
Mispärast te nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole suutnud kanda ei meie isad ega meie?
11 But we believe that we are saved through the grace of the Lord Yeshua, just as they are."
Ent meie usume, et me oleme Issanda Jeesuse armu läbi päästetud samal kombel nagu nemadki!“
12 And all the people kept quiet, and they listened to Barnabas and Paul reporting what signs and wonders God had done among the nations through them.
Kogudus jäi vaikseks, kui nad kuulasid, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid imelistest tunnustähtedest ja imedest, mida Jumal oli teinud rahvaste hulgas nende läbi.
13 After they were silent, Jacob answered, "Brothers, listen to me.
Kui nad olid jutu lõpetanud, võttis Jakoobus sõna: „Vennad, kuulake mind!
14 Shim'on has reported how God first visited the nations, to take out of them a people for his name.
Siimon on meile selgitanud, kuidas Jumal esmalt võttis eesmärgiks valida oma nimele rahvast paganate hulgast.
15 This agrees with the words of the prophets. As it is written,
Sellega lähevad kokku prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:
16 'After these things I will return; and I will rebuild the tabernacle of David that has fallen, and I will rebuild its ruins, and I will restore it,
„Pärast seda ma tulen tagasi ja ehitan üles Taaveti langenud telgi. Ja ehitan üles selle varemed ja taastan selle uuesti,
17 that the rest of humanity may seek after the Lord, and all the nations who are called by my name, says the Lord, who makes these things
et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud minu nimi, ütleb Issand, kes teeb seda,
19 "Therefore my judgment is that we do not trouble those from among the non-Jewish people who turn to God,
Seepärast otsustan mina, et me ei teeks seda raskeks neile, kes teiste rahvaste seast pöörduvad Jumala poole.
20 but that we write to them that they abstain from things defiled by idols, from sexual immorality, from what is strangled, and from blood.
Vaid selle asemel kirjutaksime neile, et nad hoiduksid ebajumalate ohvrilihast, sugukõlvatusest, lämbunud loomade lihast ja verest.
21 For Moses from generations of old has in every city those who proclaim him, being read in the synagogues every Sabbath."
Sest Moosest on ammustest aegadest alates kuulutatud igas linnas ning loetud igal hingamispäeval sünagoogides.“
22 Then it seemed good to the emissaries and the elders, with the whole congregation, to choose men out of their company, and send them to Antioch with Paul and Barnabas: Judah called Barsabbas, and Silas, chief men among the brothers.
Siis apostlid ja vanemad ühes kogudusega otsustasid valida endi hulgast mõned mehed ja saata need Antiookiasse koos Barnabase ja Paulusega. Nad valisid Juudase (Barsabaseks kutsutu) ja Siilase, kaks meest, kes mõlemad olid juhid vendade hulgas.
23 They wrote these things by their hand: "The emissaries, the elders, and the brothers, to the non-Jewish brothers who are in Antioch, Syria, and Cilicia: greetings.
Nendega nad saatsid järgmise kirja: Apostlid ja vanemad, teie vennad, Teiste rahvaste päritolu vendadele ja õdedele, kes elavad Antiookias, Süürias ja Kiliikias: Tervitused.
24 Because we have heard that some who went out from us have troubled you with words, unsettling your souls, to whom we gave no commandment;
Me oleme kuulnud, et mõned meie hulgast on välja läinud ilma meie heakskiiduta ja oma kõnedega teid segadusse ajanud ja teie hinge rahutuks teinud.
25 it seemed good to us, having come to one accord, to choose out men and send them to you with our beloved Barnabas and Paul,
Nõnda me oleme otsustanud valida mõned mehed ja saata need teie juurde koos meie kallite sõprade Barnabase ja Paulusega,
26 who have risked their lives for the name of our Lord Yeshua the Messiah.
meestega, kes on pannud oma elu kaalule meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast.
27 We have sent therefore Judah and Silas, who themselves will also tell you the same things by word of mouth.
Seepärast me läkitasime Juudase ja Siilase kinnitama suusõnal seda, mida me kirjutame.
28 For it seemed good to the Ruach ha-Kodesh, and to us, to lay no greater burden on you than these necessary things:
Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teid ei tohi koormata millegagi peale nende nõudmiste:
29 that you abstain from things sacrificed to idols, from blood, from things strangled, and from sexual immorality, from which if you keep yourselves, it will be well with you. Farewell."
te peate hoiduma ebajumalate ohvrilihast, verest, lämbunud loomade lihast ja sugukõlvatusest. Te teete hästi, kui te neist hoidute. Jumalaga!
30 So, when they were sent off, they came to Antioch, and having gathered the congregation together, they delivered the letter.
Nii nad saadeti teele ja nad tulid alla Antiookiasse, kutsusid kokku koguduse ja andsid kirja üle.
31 When they had read it, they rejoiced over the encouragement.
Kui nad seda olid lugenud, said nad rõõmsaks selle julgustava sõnumi üle.
32 Judah and Silas, also being prophets themselves, encouraged the brothers with many words, and strengthened them.
Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, julgustasid usklikke mitmete sõnadega ja kinnitasid neid.
33 After they had spent some time there, they were sent back with greetings from the brothers to those that had sent them forth.
Aga kui nad seal olid mõnda aega viibinud, saatsid usklikud nad rahu õnnistustega minema nende juurde, kes neid olid läkitanud.
34 However, Silas decided to remain there.
Ja see tundus hea, et Siilas jääb sinna.
35 And Paul and Barnabas stayed in Antioch, teaching and proclaiming the word of the Lord, with many others also.
Aga Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse, õpetades ja kuulutades Issanda sõna.
36 After some days Paul said to Barnabas, "Let us return now and visit our brothers in every city in which we proclaimed the word of the Lord, to see how they are doing."
Mõni aeg hiljem ütles Paulus Barnabasele: „Lähme jälle vaatama usklikke kõikides linnades, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas neil läheb.“
37 Barnabas planned to take John, who was called Mark, with them also.
Barnabas tahtis võtta kaasa ka Johannese, keda kutsutakse Markuseks,
38 But Paul did not think that it was a good idea to take with them someone who had withdrawn from them in Pamphylia, and did not go with them to do the work.
aga Paulus ei pidanud seda õigeks, sest ta oli neid Pamfüülias maha jätnud ega olnud ühes nendega läinud tööle.
39 Then the contention grew so sharp that they separated from each other. Barnabas took Mark with him, and sailed away to Cyprus,
Sellest tekkis äge vaidlus, nii et nad läksid lahku ning Barnabas võttis kaasa Markuse ja purjetas Küprosele.
40 but Paul chose Silas, and went out, being commended by the brothers to the grace of the Lord.
Paulus valis aga Siilase ja läks teele, jättes usklikud Issanda armu hooleks.
41 He went through Syria and Cilicia, strengthening the congregations.
Ta käis läbi Süüria ja Kiliikia, kinnitades kogudusi.
