< Mark 11 >
1 When they drew near to Jerusalem, to Bethphage and Bethany, at the Mount of Olives, he sent two of his disciples,
Kui nad lähenesid Jeruusalemmale ning olid Betfage ja Betaania lähedal Õlimäe kõrval, saatis Jeesus oma jüngritest kaks ette.
2 and said to them, "Go your way into the village that is opposite you. Immediately as you enter into it, you will find a young donkey tied, on which no one has yet sat. Untie him, and bring him.
Ta ütles neile: „Minge eespool olevasse külla. Kohe kui te külla jõuate, leiate kinniseotult ühe sälu, kellega ei ole veel keegi ratsutanud. Päästke ta lahti ja tooge siia.
3 If anyone asks you, 'Why are you doing this?' say, 'Because the Lord needs it,' and he will send it back here at once."
Kui keegi teilt küsib, mida te teete, siis vastake: „Issandal on teda vaja ja ta saadab ta varsti tagasi.““
4 They went away, and found a colt tied at the door outside in the open street, and they untied him.
Niisiis asusid nad teele, leidsid tänaval ukse juurde seotud sälu ja päästsid ta lahti.
5 Some of those who stood there asked them, "What are you doing, untying the young donkey?"
Mõned lähedal seisvad inimesed küsisid: „Miks te selle sälu lahti päästate?“
6 They said to them just as Jesus had said, and they let them go.
Jüngrid vastasid täpselt nii, nagu Jeesus oli käskinud, ja inimesed lasid neil minna.
7 They brought the young donkey to Jesus, and threw their garments on it, and Jesus sat on it.
Nad tõid sälu Jeesuse juurde, panid oma ülekuued sälu selga ja Jeesus istus sinna peale.
8 Many spread their garments on the way, and others spread branches which they had cut from the fields.
Paljud inimesed laotasid oma ülekuued tee peale, teised aga panid teele leherikkaid oksi, mille nad põldudelt lõikasid.
9 Those who went in front, and those who followed, shouted, "Hosanna. Blessed is he who comes in the name of the Lord.
Need, kes läksid ees, ja need, kes tulid järel, hüüdsid kõik: „Hosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel.
10 Blessed is the kingdom of our father David. Hosanna in the highest."
Õnnistatud olgu meie isa Taaveti kuningriik, mis on tulemas! Hosanna kõrgustes!“
11 And he entered into the temple in Jerusalem. When he had looked around at everything, it being now evening, he went out to Bethany with the twelve.
Jeesus sisenes Jeruusalemma ja läks templisse. Ta vaatas ümber, pani kõike tähele ja kuna aeg oli hiline, läks ta koos kaheteistkümne jüngriga Betaaniasse tagasi.
12 The next day, when they had come out from Bethany, he was hungry.
Kui nad järgmisel päeval Betaaniast lahkusid, oli Jeesusel kõht tühi.
13 Seeing a fig tree afar off having leaves, he came to see if perhaps he might find anything on it. When he came to it, he found nothing but leaves, for it was not the season for figs.
Ta nägi eemal lehtedega viigipuud, seepärast läks ta selle juurde, et näha, kas puu küljes on vilja. Aga kui ta kohale jõudis, ei leidnud ta muud kui lehti, sest ei olnud veel viigimarjade aeg.
14 Jesus told it, "May no one ever eat fruit from you again." and his disciples heard it. (aiōn )
Ta ütles puule: „Et keegi enam kunagi sinu viljast süüa ei saaks.“Tema jüngrid kuulsid neid sõnu. (aiōn )
15 They came to Jerusalem, and he entered into the temple, and began to throw out those who sold and those who bought in the temple, and overthrew the tables of the money changers, and the seats of those who sold the doves.
Nad jõudsid jälle Jeruusalemma ja Jeesus läks templisse. Ta hakkas välja ajama inimesi, kes templis ostsid ja müüsid. Ta lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate toolid.
16 He would not allow anyone to carry a container through the temple.
Ta takistas kõiki, kes kandsid läbi templi asju.
17 He taught, saying to them, "Is it not written, 'My house will be called a house of prayer for all the nations?' But you have made it a den of robbers."
Ta selgitas neile: „Kas Pühakirjas ei ole siis öeldud: „Mu koda nimetatakse palvekojaks kõigile rahvastele“? Aga teie olete selle muutnud röövlikoopaks!“
18 The chief priests and the scribes heard it, and sought how they might destroy him. For they feared him, because all the crowd was astonished at his teaching.
Ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad kuulsid, mis oli juhtunud, ning üritasid leida võimalust Jeesuse tapmiseks. Aga nad kartsid teda, sest tema õpetused avaldasid kõigile sügavat muljet.
19 When evening came, they went out of the city.
Kui saabus õhtu, lahkus Jeesus koos jüngritega linnast.
20 As they passed by in the morning, they saw the fig tree withered away from the roots.
Kui nad järgmisel hommikul tagasi tulid, nägid nad viigipuud, mis oli juurteni ära närtsinud.
21 Peter, remembering, said to him, "Teacher, look. The fig tree which you cursed has withered away."
Peetrusele meenus, mida Jeesus oli teinud, ja ta ütles: „Rabi, vaata, viigipuu, mida sa needsid, on ära närtsinud.“
22 Jesus answered them, "Have faith in God.
„Usu Jumalasse, “vastas Jeesus.
23 Truly I tell you, whoever may tell this mountain, 'Be taken up and cast into the sea,' and does not doubt in his heart, but believes that what he says will happen, it will be done for him.
„Usu mind, kui sa ütleksid sellele mäele: „Mine siit ära ja heida end merre“ja sa ei kahtleks oma südames, vaid oleksid veendunud selles, mida sa ütled, siis see juhtub!
24 Therefore I tell you, whatever you ask for in prayer, believe that you have received it, and it will be yours.
Ma ütlen sulle, et mille pärast iganes sa palvetad, mida iganes sa palud, usu, et sa saad selle, ja nii toimub.
25 Whenever you stand praying, forgive, if you have anything against anyone; so that your Father, who is in heaven, may also forgive you your wrongdoing.
Aga kui sa palvetad ja kui sul on midagi kellegi vastu, anna talle andeks, et su Isa, kes on taevas, võiks ka sulle sinu patud andestada.“
26 But if you do not forgive, neither will your Father in heaven forgive your wrongdoing."
27 They came again to Jerusalem, and as he was walking in the temple, the chief priests, and the scribes, and the elders came to him,
Nad läksid tagasi Jeruusalemma ja kui ta astus templisse, tulid tema juurde ülempreestrid, vaimulikud õpetajad ja juhid.
28 and they began saying to him, "By what authority do you do these things? And who gave you this authority to do these things?"
„Missuguste volitustega sa seda kõike teed?“nõudsid nad. „Kes andis sulle õiguse?“
29 Jesus said to them, "I will also ask you one question. Answer me, and I will tell you by what authority I do these things.
„Lubage, ma esitan teile küsimuse, “ütles Jeesus neile. „Teie vastake mulle ja mina ütlen, kelle volitusel ma neid asju teen.
30 The baptism of John—was it from heaven, or from people? Answer me."
Johannese ristimine − kas see oli taevast või inimestest?“
31 They reasoned with themselves, saying, "If we should say, 'From heaven;' he will say, 'Why then did you not believe him?'
Nad arutasid seda asja isekeskis. Nad ütlesid: „Kui me ütleme, et see on taevast, vastab ta: „Miks te siis ei uskunud temasse?“
32 If we should say, 'From people'"—they feared the crowd, for all held John to really be a prophet.
Aga kui me ütleme, et see on inimliku päritoluga, siis …“Nad kartsid rahvast, sest kõik uskusid, et Johannes oli tõeline prohvet.
33 They answered and said to Jesus, "We do not know." Jesus said to them, "Neither do I tell you by what authority I do these things."
Niisiis vastasid nad Jeesusele: „Me ei tea.“„Siis ma ei ütle, kelle volitusel ma neid asju teen, “kostis Jeesus.