Luke 10
1 And after these things, the LORD also appointed seventy others, and sent them by twos before His face, to every city and place to where He Himself was about to come,
Pärast seda määras Issand veel seitsekümmend jüngrit ja saatis nad paarides kõigisse linnadesse ja paikadesse, mida tal oli plaanis külastada.
2 then He said to them, “The harvest [is] indeed abundant, but the workmen few; implore then the Lord of the harvest, that He may put forth workmen to His harvest.
„Lõikus on suur, aga tööliste arv on väike, “ütles ta neile. „Paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks välja töölisi oma põldudelt saaki koguma.
3 Go away; behold, I send you forth as lambs in the midst of wolves;
Nii et asuge teele: ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele.
4 carry no bag, no leather pouch, nor sandals; and greet no one on the way;
Ärge võtke kaasa raha ega kotti ega lisasandaale ning ärge veetke aega lobisedes inimestega, keda kohtate.
5 and into whatever house you enter, first say, Peace to this house;
Kuhu majja te iganes astute, öelge kõigepealt: „Rahu olgu sellele majale.“
6 and if indeed there may be there the son of peace, your peace will rest on it; and if not so, it will turn back on you.
Kui seal elab rahumeelne inimene, siis jääb teie rahu tema peale; kui mitte, tuleb see teie juurde tagasi.
7 And remain in that house, eating and drinking the things they have, for worthy [is] the workman of his hire; do not go from house to house,
Jääge sellesse majja, sööge ja jooge, mida teile antakse, sest tööline on tasu väärt. Ärge käige majast majja.
8 and into whatever city you enter, and they may receive you, eat the things set before you,
Kui lähete linna ja sealsed elanikud võtavad teid vastu, siis sööge, mis teie ette pannakse,
9 and heal the ailing in it, and say to them, The Kingdom of God has come near to you.
ning tehke terveks need, kes on haiged. Öelge neile: „Jumala riik on teie juurde tulnud.“
10 And into whatever city you enter, and they may not receive you, having gone forth to its broad places, say,
Aga kui sisenete linna ja sealsed elanikud ei võta teid vastu, käige läbi linnatänavate ja öelge:
11 And the dust that has cleaved to us from your city, we wipe off against you, but know this, that the Kingdom of God has come near to you;
„Me pühime maha isegi tolmu, mis teie linnast on meie jalgade külge jäänud, et näidata teile oma hukkamõistu. Aga te peaksite ära tundma selle: Jumala riik on tulnud.“
12 and I say to you that it will be more tolerable for Sodom in that day than for that city.
Ma ütlen teile, kohtupäeval on Soodoma põli parem kui sellisel linnal.
13 Woe to you, Chorazin; woe to you, Bethsaida; for if the mighty works that were done in you had been done in Tyre and Sidon, they had converted long ago, sitting in sackcloth and ashes;
Häbi olgu sul, Korasin! Häbi olgu sul, Betsaida! Sest kui need imed, mida olete teie näinud, oleksid juhtunud Tüüroses ja Siidonis, oleksid nad juba ammu kahetsenud ning kotiriides ja tuhas istunud.
14 but it will be more tolerable for Tyre and Sidon in the judgment than for you.
Sellepärast on kohtus Tüürosel ja Siidonil parem kui teil.
Ja sina, Kapernaum, sind ei ülendata taevasse, sa lähed alla manalasse. (Hadēs g86)
16 He who is hearing you, hears Me; and he who is putting you away, puts Me away; and he who is putting Me away, puts away Him who sent Me.”
Igaüks, kes teid kuuleb, see kuuleb mind, ja igaüks, kes teid põlgab, see põlgab mind. Aga igaüks, kes mind põlgab, see põlgab seda, kes mind läkitas.“
17 And the seventy turned back with joy, saying, “Lord, and the demons are being subjected to us in Your Name”;
Seitsekümmend jüngrit tulid tagasi suure vaimustusega ja rääkisid: „Issand, isegi kurjad vaimud teevad seda, mida me neid sinu nimel käsime!“
18 and He said to them, “I was beholding Satan having fallen as lightning from Heaven;
Jeesus vastas: „Ma nägin Saatanat otsekui välku taevast alla langemas.
19 behold, I give to you the authority to tread on serpents and scorpions, and on all the power of the enemy, and nothing by any means will hurt you;
Jah, ma olen andnud teile võime astuda madude ja skorpionide peale ning võita kõik vaenlase väed ja miski ei tee teile kahju.
20 but do not rejoice in this, that the spirits are subjected to you, but rejoice rather that your names were written in the heavens.”
Kuid ärge rõõmustage selle üle, et vaimud teevad seda, mida käsite; olge lihtsalt rõõmsad, et teie nimed on taevas kirja pandud.“
21 In that hour Jesus was glad in the Spirit and said, “I confess to You, Father, Lord of Heaven and of earth, that You hid these things from wise men and understanding, and revealed them to babies; yes, Father, because so it became good pleasure before You.
Sel hetkel täitus Jeesus Püha Vaimu rõõmuga ja ütles: „Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa varjad neid asju mõistlike ja tarkade eest ning avaldad need lastele! Jah, Isa, sa oled nii toiminud oma heameele järgi.
22 All things were delivered up to Me by My Father, and no one knows who the Son is, except the Father, and who the Father is, except the Son, and he to whom the Son may resolve to reveal [Him].”
Mu Isa on andnud minu kätte kõik. Keegi ei mõista Poega, välja arvatud Isa, ja keegi ei mõista Isa, välja arvatud Poeg ning need, kellele Poeg otsustab teda ilmutada.“
23 And having turned to the disciples, He said, by themselves, “Blessed the eyes that are perceiving what you perceive;
Kui nad olid omapead, pöördus Jeesus jüngrite poole ja ütles neile: „Need, kes näevad seda, mida teie näete, peaksid väga õnnelikud olema!
24 for I say to you that many prophets and kings wished to see what you perceive, and did not see, and to hear what you hear, and did not hear.”
Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja kuningad on tahtnud näha seda, mida teie näete, kuid ei ole näinud, ning tahtnud kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei ole kuulnud.“
25 And behold, a certain lawyer stood up, trying Him, and saying, “Teacher, what having done, will I inherit continuous life?” (aiōnios g166)
Kord tõusis püsti üks vaimuliku seaduse tundja ja üritas Jeesust lõksu püüda. „Õpetaja, “küsis ta, „mida ma pean tegema, et saada igavene elu?“ (aiōnios g166)
26 And He said to him, “In the Law what has been written? How do you read [it]?”
„Mis on seaduses kirjas? Kuidas sa sealt loed?“küsis Jeesus.
27 And he answering said, “You will love the LORD your God out of all your heart, and out of all your soul, and out of all your strength, and out of all your understanding, and your neighbor as yourself.”
„Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südame ja kogu oma vaimu ja kogu oma jõu ja kogu oma mõistusega ning armasta oma kaasinimest nagu iseennast, “vastas mees.
28 And He said to him, “You answered correctly; do this, and you will live.”
„Sul on õigus, “ütles Jeesus talle. „Tee seda ja sa elad.“
29 And he, willing to declare himself righteous, said to Jesus, “And who is my neighbor?”
Kuid mees soovis end õigustada ja küsis seega Jeesuselt: „Ja kes on siis mu kaasinimene?“
30 And Jesus having taken up [the word], said, “A certain man was going down from Jerusalem to Jericho, and fell among robbers, and having stripped him and inflicted blows, they went away, leaving [him] half dead.
Jeesus vastas, öeldes: „Üks mees läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse. Teda ründasid röövlid, kes varastasid ta paljaks ja peksid teda ning jätsid ta teda surnuks pidades maha.
31 And by a coincidence a certain priest was going down in that way, and having seen him, he passed over on the opposite side;
Siis juhtus, et üks preester tuli sama teed pidi. Ta nägi meest, kuid möödus temast teist teeäärt pidi.
32 and in like manner also, a Levite, having been around the place, having come and seen, passed over on the opposite side.
Seejärel tuli üks leviit. Aga kui ta jõudis sellesse kohta ja nägi meest, läks ka tema teist teeäärt pidi temast mööda.
33 But a certain Samaritan, journeying, came along him, and having seen him, he was moved with compassion,
Viimaks tuli üks samaarlane. Kui ta möödumas oli, nägi ta meest ja tal hakkas temast kahju.
34 and having come near, he bound up his wounds, pouring on oil and wine, and having lifted him up on his own beast, he brought him to an inn, and was careful of him;
Ta läks tema juurde, määris haavu õli ja veiniga ja sidus haavad kinni. Siis asetas ta mehe oma eesli selga ja viis ta võõrastemajja, kus hoolitses tema eest.
35 and on the next day, going forth, taking out two denarii, he gave to the innkeeper and said to him, Be careful of him, and whatever you may spend more, I, in my coming again, will give back to you.
Järgmisel päeval andis ta võõrastemaja peremehele kaks denaari ja ütles: „Hoolitse tema eest ja kui kulutad sellest rohkem, siis tasun sulle selle tagasi tulles.“
36 Who, then, of these three, seems to you to have become neighbor of him who fell among the robbers?”
Kes neist kolmest oli sinu arvates selle mehe kaasinimene, keda röövlid ründasid?“
37 And he said, “He who did the kindness with him,” then Jesus said to him, “Be going on, and you be doing in like manner.”
„See, kes talle head tegi, “vastas mees. „Mine ja tee niisamuti, “ütles Jeesus talle.
38 And it came to pass, in their going on, that He entered into a certain village, and a certain woman, by name Martha, received Him into her house,
Kui nad olid teel, jõudis Jeesus ühte külla ning naine nimega Marta kutsus ta enda koju.
39 and she also had a sister, called Mary, who also, having seated herself beside the feet of Jesus, was hearing the word,
Tal oli õde nimega Maarja, kes istus Issanda jalge ees ja kuulas tema õpetusi.
40 and Martha was distracted about much serving, and having stood by Him, she said, “Lord, do You not care that my sister left me alone to serve? Say then to her that she may partake along with me.”
Marta oli mures kõige selle pärast, mida oli vaja toidu valmistamiseks teha, seepärast tuli ta Jeesuse juurde ja ütles: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et mu õde on jätnud mu kogu tööd üksi ära tegema? Käsi tal tulla ja mind aidata!“
41 And Jesus answering said to her, “Martha, Martha, you are anxious and disquieted about many things,
„Marta, Marta, “vastas Issand, „sa oled kõige selle pärast mures ja endast väljas.
42 but of one thing there is need, and Mary chose the good part; that will not be taken away from her.”
Aga tõeliselt vajalik on ainult üks asi. Maarja on selle õige valinud ja seda ei võeta temalt ära.“
