Luke 13
1 There were present at that season some that told him of the Galilæans, whose blood Pilate had mingled with their sacrifices.
Umbes sel ajal räägiti Jeesusele, et Pilaatus tappis mõned galilealased sel ajal, kui nad tõid templis ohvreid.
2 And Jesus answering said unto them, Suppose ye that these Galilæans were sinners above all the Galilæans, because they suffered such things?
„Kas te arvate, et kuna need galilealased kannatasid seda, olid nad hullemad patused kui ükskõik missugused teised galilealased?“küsis Jeesus.
3 I tell you, Nay: but, except ye repent, ye shall all likewise perish.
„Ma ütlen teile, ei. Aga kui te meelt ei paranda, siis hukkute ka teie kõik.
4 Or those eighteen, upon whom the tower in Siloam fell, and slew them, think ye that they were sinners above all men that dwelt in Jerusalem?
Kuidas on nende kaheksateistkümne inimesega, kes said surma, kui Siiloahi torn neile peale kukkus? Kas te arvate, et nad olid kõige hullemad inimesed kogu Jeruusalemmas?
5 I tell you, Nay: but, except ye repent, ye shall all likewise perish.
Ma ütlen teile, ei. Aga kui te meelt ei paranda, siis hukkute ka teie kõik.“
6 He spake also this parable; A certain man had a fig tree planted in his vineyard; and he came and sought fruit thereon, and found none.
Siis jutustas ta neile näitlikustamiseks selle loo. „Elas kord mees, kellel oli viinapuuaeda istutatud viigipuu. Ta tuli puu otsast vilja otsima, kuid ei leidnud midagi.
7 Then said he unto the dresser of his vineyard, Behold, these three years I come seeking fruit on this fig tree, and find none: cut it down; why cumbereth it the ground?
Nii ütles ta aednikule: „Vaata, kolm aastat olen käinud selle viigipuu otsast vilja otsimas ega ole midagi leidnud. Raiu see maha! Miks ta peaks siin ruumi raiskama?“
8 And he answering said unto him, Lord, let it alone this year also, till I shall dig about it, and dung it:
„Isand, “vastas mees, „palun jäta ta veel ainult üheks aastaks. Ma kaevan ta ümber mulda ja panen sinna väetist.
9 And if it bear fruit, well: and if not, then after that thou shalt cut it down.
Kui ta annab vilja, siis on hästi. Kui mitte, siis raiu see maha.““
10 And he was teaching in one of the synagogues on the sabbath.
Ühel hingamispäeval õpetas Jeesus sünagoogis
11 And, behold, there was a woman which had a spirit of infirmity eighteen years, and was bowed together, and could in no wise lift up herself.
ja seal oli naine, keda kuri vaim oli kaheksateist aastat vigasena hoidnud. Naine oli küürus ega saanud sirgelt seista.
12 And when Jesus saw her, he called her to him, and said unto her, Woman, thou art loosed from thine infirmity.
Kui Jeesus teda nägi, kutsus ta naise enda juurde ja ütles talle: „Sa oled oma haigusest vabastatud.“
13 And he laid his hands on her: and immediately she was made straight, and glorified God.
Siis pani ta käe naise peale; kohe ajas naine end sirgu ja ülistas Jumalat.
14 And the ruler of the synagogue answered with indignation, because that Jesus had healed on the sabbath day, and said unto the people, There are six days in which men ought to work: in them therefore come and be healed, and not on the sabbath day.
Kuid sünagoogi ülem oli pahane, et Jeesus oli hingamispäeval terveks teinud. Ta ütles rahvale: „Kuus päeva on töö jaoks. Tulge neil päevadel ja laske end terveks teha, mitte hingamispäeval.“
15 The Lord then answered him, and said, Thou hypocrite, doth not each one of you on the sabbath loose his ox or his donkey from the stall, and lead him away to watering?
Aga Issand vastas talle: „Te silmakirjatsejad! Kas igaüks teist ei päästa oma härga või eeslit tallist lahti ega vii teda jooma?
16 And ought not this woman, being a daughter of Abraham, whom Satan hath bound, lo, these eighteen years, be loosed from this bond on the sabbath day?
Miks ei tohiks see naine, see Aabrahami tütar, keda Saatan on kaheksateist aastat sidunud, saama sel hingamispäeval lahti seotud ja vabastatud?“
17 And when he had said these things, all his adversaries were ashamed: and all the people rejoiced for all the glorious things that were done by him.
Tema öeldu pani kõik vastased häbenema, kuid rahva seas tundsid kõik rõõmu neist imelistest asjadest, mida ta tegi.
18 Then said he, Unto what is the kingdom of God like? and whereunto shall I resemble it?
Seejärel küsis Jeesus: „Missugune on siis Jumala riik? Millega peaksin seda võrdlema?
19 It is like a grain of mustard seed, which a man took, and cast into his garden; and it grew, and waxed a great tree; and the fowls of the air lodged in the branches of it.
See on nagu sinepiseeme, mille mees oma aeda külvas. See kasvas puuks ning linnud tulid ja tegid selle okstele pesa.“
20 And again he said, Whereunto shall I liken the kingdom of God?
Ta küsis taas: „Millega peaksin Jumala riiki võrdlema?
21 It is like leaven, which a woman took and hid in three measures of meal, till the whole was leavened.
See on nagu juuretis, mille naine võttis ja segas kolme mõõdu jahu hulka ning see pani kogu taina kerkima.“
22 And he went through the cities and villages, teaching, and journeying toward Jerusalem.
Teel Jeruusalemma käis Jeesus ringi linnades ja külades õpetades.
23 Then said one unto him, Lord, are there few that be saved? And he said unto them,
Keegi küsis talt: „Issand, kas ainult vähesed saavad päästetud?“Jeesus vastas:
24 Strive to enter in at the strait gate: for many, I say unto you, will seek to enter in, and shall not be able.
„Püüdke väga tõsiselt sisse minna kitsast uksest, sest ma ütlen teile, et paljud püüavad sisse minna, kuid see ei õnnestu neil.
25 When once the master of the house is risen up, and hath shut to the door, and ye begin to stand without, and to knock at the door, saying, Lord, Lord, open unto us; and he shall answer and say unto you, I know you not whence ye are:
Kui majaomanik tõuseb ja ukse suleb, seisate väljas, koputate uksele ja ütlete: „Isand, palun tee meile uks lahti!“Aga tema vastab: „Ma ei tunne teid ega tea, kust te pärit olete.“
26 Then shall ye begin to say, We have eaten and drunk in thy presence, and thou hast taught in our streets.
Siis te ütlete: „Aga me sõime ja jõime koos sinuga ja sina õpetasid meie tänavatel!“
27 But he shall say, I tell you, I know you not whence ye are; depart from me, all ye workers of iniquity.
Tema vastab: „Ma ütlen teile, ma ei tunne teid ega tea, kust te pärit olete. Minge minu juurest minema kõik, kes te ei tee seda, mis on hea!“
28 There shall be weeping and gnashing of teeth, when ye shall see Abraham, and Isaac, and Jacob, and all the prophets, in the kingdom of God, and you yourselves thrust out.
Siis on nutmine ja hammaste kiristamine, kui näete Aabrahami, Iisakit, Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala riigis, aga teie olete välja heidetud.
29 And they shall come from the east, and from the west, and from the north, and from the south, and shall sit down in the kingdom of God.
Inimesed tulevad idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istuvad maha, et Jumala riigis süüa.
30 And, behold, there are last which shall be first, and there are first which shall be last.
Sest viimased saavad esimesteks ja esimesed viimasteks.“
31 The same day there came certain of the Pharisees, saying unto him, Get thee out, and depart hence: for Herod will kill thee.
Sel hetkel tulid Jeesuse juurde mõned variserid ja ütlesid talle: „Sa pead siit lahkuma. Heroodes tahab sind tappa!“
32 And he said unto them, Go ye, and tell that fox, Behold, I cast out devils, and I do cures to day and to morrow, and the third day I shall be perfected.
Jeesus vastas: „Minge öelge sellele rebasele, et ma jätkan kurjade vaimude väljaajamist ja inimeste tervendamist täna ja homme ning kolmandal päeval viin lõpule selle, mida ma tegema tulin.
33 Nevertheless I must walk to day, and to morrow, and the day following: for it cannot be that a prophet perish out of Jerusalem.
Igatahes pean jätkama oma teed täna ja homme ja ülehomme. Sest prohvetil ei oleks õige surra väljaspool Jeruusalemma!
34 O Jerusalem, Jerusalem, which killest the prophets, and stonest them that are sent unto thee; how often would I have gathered thy children together, as a hen doth gather her brood under her wings, and ye would not!
Oh Jeruusalemm, Jeruusalemm, sa tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes on sinu juurde läkitatud! Kui sageli olen tahtnud koguda kõiki su lapsi nagu kana kogub tibud oma tiibade alla, aga te ei ole tahtnud!
35 Behold, your house is left unto you desolate: and verily I say unto you, Ye shall not see me, until the time come when ye shall say, Blessed is he that cometh in the name of the Lord.
Vaadake, teie koda jäetakse maha ja ma ütlen teile, et te ei näe mind enne, kui ütlete: „Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel.““
