Luke 20
1 And it came to pass, on one of those days, He teaching the people in the temple, and preaching the gospel, the priests, and scribes, along with the elders stood up against Him;
Kord kui Jeesus õpetas rahvast templis ja rääkis neile head sõnumit, tulid mõned ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad koos vanematega.
2 and they spoke to Him, saying, Tell us by what authority you are doing these things? Who is the one having given you this authority?
Nad küsisid talt: „Ütle meile, kelle volitusel teed sa seda, mida teed? Kes andis sulle õiguse seda teha?“
3 And responding He said to them, I will ask you one word; and you tell me:
„Lubage, ma esitan ka teile küsimuse, “vastas Jeesus. „Öelge mulle:
4 Was the baptism of John from heaven, or from men?
kas Johannese ristimine oli taevast või üksnes inimesest?“
5 And they reason among themselves saying, If we may say it is from heaven; He will say, Why did you not believe on him?
Nad arutlesid seda isekeskis: „Kui me ütleme, et see oli taevast, küsib ta: „Miks te siis ei uskunud teda?“
6 And if we may say, From men; all the people will stone us: for they are persuaded that John was a prophet.
Aga kui me ütleme, et see oli üksnes inimesest, viskavad kõik meid kividega, sest nad on kindlad, et Johannes oli prohvet.“
7 And they responded, We do not know whence it is.
Nii nad siis vastasid: „Me ei tea, millest see oli.“
8 And Jesus said to them, Neither do I tell you by what authority I am doing these things.
Jeesus vastas: „Siis ei ütle ma teile, kelle volitusel teen ma seda, mida teen.“
9 And He began to speak to the people this parable, A man planted a vineyard and gave it out to husbandmen, and went away a long time.
Siis hakkas ta rahvale üht lugu jutustama. „Elas kord üks mees, kes istutas viinapuuaia, rentis selle mõnedele põllumeestele ja läks kauaks ajaks teise riiki elama.
10 And in season he sent a servant to the husbandmen that they might give to him of the fruit of the vineyard, and the husbandmen beating him, sent him away empty.
Lõikuse ajal saatis ta sulase rentnike juurde, et oma osa saagist koguda, kuid põllumehed peksid sulast ja saatsid ta tühje käsi minema.
11 And he proceeded to send to them another servant, and they beating and dishonoring him sent him away empty.
Niisiis saatis omanik järgmise sulase, kuid ka teda nad peksid ja häbistasid ning saatsid tühje käsi minema.
12 And he proceeded to send a third: and wounding him, they cast him out also.
Seega saatis ta kolmanda sulase, kuid nad vigastasid teda ja viskasid ta välja.
13 And the lord of the vineyard said, What shall I do? I will send my own beloved son: perchance seeing, they will reverence him.
Viinapuuistanduse omanik küsis endalt: „Mida ma peaksin tegema? Ma tean! Ma saadan oma poja, keda ma armastan. Ehk austavad nad teda.“
14 And the husbandmen, seeing him, reasoned among themselves saying, This is the heir; let us kill him, in order that the inheritance may be ours.
Aga kui põllupidajad nägid teda tulemas, ütlesid nad üksteisele: „See on omaniku pärija. Tapame ta ära! Nii saame tema päranduse endale.“
15 And casting him out from the vineyard they slew him; what then will the lord of the vineyard do?
Nad heitsid ta viinapuuaiast välja ja tapsid ta. Mida teeb nüüd viinapuuistanduse omanik nendega?
16 He will come and destroy those husbandmen, and will give the vineyard to others. And hearing, they said, Let it not be so.
Ta tuleb ja surmab need põllupidajad ning annab viinapuuaia teiste kätte.“Kui nad seda lugu kuulsid, ütlesid nad: „Et seda kunagi ei juhtuks!“
17 And looking upon them, He said, What is that which has been written, The stone which the builders rejected, the same has come to be the head of the corner.
Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles: „Miks on siis Pühakirjas kirjutatud: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on nüüd saanud peamiseks nurgakiviks“?
18 Every one having fallen on that stone will be dashed to pieces; and on whomsoever it may fall, it will grind him to powder.
Igaüks, kes sellele kivile langeb, puruneb tükkideks; igaüks, kelle peale see kivi kukub, purustatakse.“
19 And the chief priests and scribes sought to lay hands on Him at this hour, and feared the people; for they knew that He spoke this parable against them.
Otsekohe tahtsid vaimulikud õpetajad ja ülempreestrid ta vahistada, sest nad mõistsid, et lugu, mille Jeesus rääkis, oli adresseeritud neile, kuid nad kartsid, mida rahvas võiks teha.
20 And laying in wait for Him, they sent sharpers, feigning themselves to be righteous, that they might catch his word, in order to turn Him over to the government and authority of the proconsul.
Võimalust otsides saatsid nad nuhid, kes teesklesid, et on siirad. Nad üritasid püüda Jeesust lõksu millegagi, mida ta ütleb, nii et nad saaksid ta anda maavalitseja võimu ja volituste alla.
21 They asked Him saying, Teacher, we know that thou dost speak and teach correctly; and thou dost not receive the face; but thou dost teach the way of God in truth:
Nad ütlesid: „Õpetaja, me teame, et sina räägid ja õpetad seda, mis on hea ja õige, ning et sa ei lase end teiste arvamusest kõigutada. Sa õpetad tõesti Jumala teed.
22 is it lawful for us give tribute to Caesar, or not?
Kas me siis peaksime keisrile makse maksma või mitte?“
23 And He knowing their rascality, said to them, Why tempt ye me?
Aga Jeesus nägi nende kavala võtte läbi ja ütles neile:
24 Show me the denarion. Whose image and superscription has it? And they responding said, Caesar's.
„Näidake mulle münti − üht denaari. Kelle pilt ja kiri selle peal on?“„Keisri, “vastasid nad.
25 And He said to them, Therefore render unto Caesar the things which are Caesar's, and unto God the things which are God's.
„Siis andke keisrile tagasi see, mis kuulub keisrile, ja Jumalale see, mis kuulub Jumalale, “ütles ta neile.
26 And they were not able to criticise His word before the people: and being astonished at His answer, they were silent.
Nad ei suutnud teda lõksu püüda sellega, mida ta rahvale rääkis. Nad olid tema vastusest jahmunud ning jäid vait.
27 And certain ones of the Sadducees, who deny that there is a resurrection, coming forward asked Him,
Seejärel tulid Jeesuse juurde saduserid, kes eitavad ülestõusmist, ja esitasid küsimuse:
28 saying, Teacher, Moses wrote to us, That if the brother of any one may die having a wife, and the same may die childless, that his brother must take his wife and raise up seed to his brother.
„Õpetaja, “alustasid nad, „Mooses andis meile seaduse, et kui abielumees surres jätab naise lasteta, siis peab mehe vend abielluma lesega ja saama oma surnud venna jaoks lapsi.
29 Then there were seven brothers; and the first receiving a wife died childless.
Elasid kord seitse venda. Esimene vend võttis naise ja suri lapsi saamata.
30 And the second
Teine vend
31 and the third received her, and likewise also the seven; they left no children and died.
ja siis ka kolmas vend abiellusid temaga. Lõpuks olid kõik seitse venda temaga abiellunud ja siis lapsi saamata surnud.
32 Last of all the woman also died.
Viimaks suri ka naine.
33 Therefore in the resurrection of which one of them is she the wife? for the seven had her a wife.
Kelle naiseks ta siis nüüd ülestõusmisel saab, sest kõik seitse venda on temaga abielus olnud?“
34 And responding Jesus said to them, The sons of this age marry and are given in marriage, (aiōn g165)
„Siin, praegusel ajastul, võtavad inimesed naisi ja lähevad mehele, “selgitas Jeesus. (aiōn g165)
35 but those counted worthy to attain that age and the resurrection, which is from the dead, (aiōn g165)
„Aga need, keda arvatakse olema väärt osa saama tulevasest ajastust ja surnute ülestõusmisest, ei võta naisi ega lähe mehele. (aiōn g165)
36 neither marry nor are given in marriage; for they are not able yet to die; for they are like the angels, and sons of God, being sons of the resurrection.
Nad ei saa enam surra, nad on nagu inglid ja Jumala lapsed, kuna nad on ülestõusmise lapsed.
37 But that the dead are raised, Moses also mentioned at the Bush, when he says; The Lord, the God of Abraham, and the God of Isaac, and the God of Jacob.
Aga küsimuse kohta, kas surnud üles tõusevad, on isegi Mooses tõestuse andnud, kui ta kirjutas põlevast põõsast, nimetades Issandat „Aabrahami Jumalaks, Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks“.
38 He is not the God of the dead but of the living; for all live unto Him.
Ta ei ole surnute Jumal, vaid elavate Jumal, sest tema jaoks on kõik elus.“
39 And certain of the scribes responding said; Teacher, you spoke beautifully.
Mõned vaimulikud õpetajad vastasid: „See oli hea vastus, Õpetaja.“
40 And they no longer dared to ask Him anything.
Pärast seda ei söandanud enam keegi temale rohkem küsimusi esitada.
41 And He said to them; How do they say that the Christ is the son of David?
Siis küsis Jeesus neilt: „Miks on öeldud, et Kristus on Taaveti poeg?
42 And David himself says in the Book of the Psalms, The Lord said to my Lord, Sit thou on my right hand,
Sest Taavet ise ütleb Psalmide raamatus: Issand ütles mu Issandale: „Istu mu paremale käele,
43 until I may make thine enemies the footstool of thy feet.
kuni ma panen kõik su vaenlased su jalgealuseks järiks.“
44 Therefore David calls Him Lord, and how is He his son?
Taavet ütleb talle „Issand“, nii et kuidas ta saab siis olla Taaveti poeg?“
45 And all the people hearing, He said to His disciples,
Kui kõik tähelepanelikud olid, ütles ta oma jüngritele:
46 Beware of the scribes, wishing to walk about in robes, and loving salutations in the forums, and the first seats in the synagogues, and the first couches at the suppers,
„Hoiduge vaimulike õpetajate eest, kes käivad ringi pikkades rüüdes, kellele meeldib, kui neid turgudel lugupidamisega tervitatakse ning kui neil on parimad kohad sünagoogides ja aukohad pidusöökidel.
47 Who devour the houses of the widows, and pray long through pretext; they shall receive the greater judgment.
Nad petavad lesknaistelt välja nende omandi ja varjavad oma tegelikku olemust paljusõnaliste palvetega. Nad saavad kohtupäeval karmi hukkamõistu osaliseks.“
