Romans 4
1 What shall we say then, that Abraham our father hath found concerning the flesh?
Võtame näiteks Aabrahami. Inimlikust vaatepunktist on ta meie rahva isa. Küsigem: „Missugune oli tema kogemus?“
2 For if Abraham were iustified by workes, he hath wherein to reioyce, but not with God.
Sest kui Aabraham oleks tehtud õigeks selle järgi, mida ta tegi, oleks tal olnud millegagi kiidelda, kuid mitte Jumala silmis.
3 For what saith the Scripture? Abraham beleeued God, and it was counted to him for righteousnesse.
Aga mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, seega peeti teda heaks inimeseks, kes teeb õigust.“
4 Nowe to him that worketh, the wages is not counted by fauour, but by dette:
Kes teeb tööd, saab palka; seda ei peeta kingituseks, vaid ta on oma palga välja teeninud.
5 But to him that worketh not, but beleeueth in him that iustifieth the vngodly, his faith is counted for righteousnesse.
Kuid Jumal, kes teeb patused õigeks, peab neid õigeks mitte sellepärast, et nad on selle nimel tööd teinud, vaid sellepärast, et nad usuvad temasse. Sellepärast
6 Euen as Dauid declareth the blessednesse of the man, vnto whom God imputeth righteousnes without workes, saying,
kõneleb Taavet nende õnnest, keda Jumal peab õigeks, ja mitte sellepärast, et nad selle nimel vaeva oleksid näinud:
7 Blessed are they, whose iniquities are forgiuen, and whose sinnes are couered.
„Kui õnnelikud on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud!
8 Blessed is the man, to whom the Lord imputeth not sinne.
Kui õnnelikud on need, keda Issand ei pea patuseks!“
9 Came this blessednesse then vpon the circumcision onely, or vpon the vncircumcision also? For we say, that faith was imputed vnto Abraham for righteousnesse.
Kas see õnnistus on nüüd siis ainult juutide jaoks või on see ka teiste jaoks? Eelnevalt selgus, et Aabraham tunnistati heaks ja õigeks, sest ta uskus Jumalat.
10 Howe was it then imputed? when he was circumcised, or vncircumcised? not when he was cricumcised, but when he was vncircumcised.
Aga millal see juhtus? Kas siis, kui Aabraham oli juut, või enne seda?
11 After, he receiued the signe of circumcision, as the seale of the righteousnesse of ye faith which he had, when he was vncircumcised, that he should be the father of all them that beleeue, not being circumcised, that righteousnesse might be imputed to them also,
Tegelikult oli see enne seda, kui temast sai juut ümberlõikamise teel, mis kinnitas tema usku Jumala võimesse teha teda õigeks. See juhtus enne, kui ta sai ümber lõigatud, nii et ta on kõigi nende isa, kes usuvad Jumalasse ja keda Jumal peab õigeks, isegi kui nad ei ole ümberlõigatud juudid.
12 And the father of circumcision, not vnto them onely which are of the circumcision, but vnto them also that walke in the steppes of the faith of our father Abraham, which he had when he was vncircumcised.
Ta on ka ümberlõigatud juutide isa, mitte üksnes sellepärast, et nad on ümber lõigatud, vaid sellepärast, et nad järgivad Aabrahami eeskuju Jumalasse uskumises enne ümberlõikamist.
13 For the promise that he should be the heire of the worlde, was not giuen to Abraham, or to his seede, through the Lawe, but through the righteousnesse of faith.
Jumala tõotus Aabrahamile ja tema järeltulijatele, et maailm kuulub neile, ei tuginenud tema seaduse täitmisele, vaid sellele, et ta sai õigeks usu läbi Jumalasse.
14 For if they which are of the Lawe, be heires, faith is made voide, and the promise is made of none effect.
Sest kui tõotatud pärand tugineks seaduse täitmisele, siis ei oleks Jumala uskumise teema vajalik ja tõotus oleks mõttetu.
15 For the Lawe causeth wrath: for where no Lawe is, there is no transgression.
Sest seadus toob kaasa karistuse, aga kui seadust ei ole, siis ei saa seda rikkuda.
16 Therefore it is by faith, that it might come by grace, and the promise might be sure to all the seede, not to that onely which is of the Lawe: but also to that which is of the faith of Abraham, who is the father of vs all,
Seega tugineb tõotus Jumalasse uskumisele. See antakse tasuta anniga, mis on garanteeritud kõigile Aabrahami lastele, mitte üksnes neile, kes seadust järgivad, vaid ka neile, kes usuvad nagu Aabraham, meie kõigi isa.
17 (As it is written, I haue made thee a father of many nations) euen before God whom he beleeued, who quickeneth the dead, and calleth those thinges which be not, as though they were.
Nagu Pühakiri ütleb: „Ma olen teinud su paljude rahvaste isaks.“Sest Jumala ligiolus uskus Aabraham Jumalasse, kes teeb surnud elavaks ja kutsub sõnaga esile selle, mida enne ei olnud olemas.
18 Which Abraham aboue hope, beleeued vnder hope, that he should be the father of many nations: according to that which was spoken to him, So shall thy seede be.
Vastu kõiki ootusi usaldas Aabraham Jumalat, nii et temast võis saada paljude rahvaste isa, just nagu Jumal oli talle tõotanud: „Nii palju saad sa järeltulijaid!“
19 And he not weake in the faith, considered not his owne bodie, which was nowe dead, being almost an hundreth yeere olde, neither the deadnes of Saraes wombe.
Tema usku Jumalasse ei nõrgestanud isegi see, et tema arvates oli ta ihu praktiliselt surnud (ta oli ligikaudu sada aastat vana), ja ta teadis, et Saara oli laste saamiseks liiga vana.
20 Neither did he doubt of the promise of God through vnbeliefe, but was strengthened in the faith, and gaue glorie to God,
Ta hoidis kinni Jumala tõotusest − ta ei kahelnud selles. Tema usk Jumalasse muutus hoopis tugevamaks ja ta ülistas Jumalat.
21 Being fully assured that he which had promised, was also able to doe it.
Ta oli täielikult veendunud, et Jumalal on vägi teha seda, mida ta oli tõotanud.
22 And therefore it was imputed to him for righteousnesse.
Sellepärast pidas Jumal Aabrahami õigeks.
23 Nowe it is not written for him onely, that it was imputed to him for righteousnesse,
Sõnad „Aabrahami peeti õigeks“ei olnud kirja pandud üksnes tema kasuks.
24 But also for vs, to whom it shalbe imputed for righteousnesse, which beleeue in him that raised vp Iesus our Lord from the dead,
Need olid ka meie jaoks, keda peetakse õigeks, kuna me usume Jumalasse, kes äratas meie Issanda Jeesuse surnuist üles.
25 Who was deliuered to death for our sinnes, and is risen againe for our iustification.
Jeesus anti surma meie pattude pärast ja ta äratati ellu, et meid õigeks teha.
