Matthew 25
1 Then the kingdome of heauen shalbe likened vnto tenne virgins, which tooke their lampes, and went foorth to meete the bridegrome.
Taevariik on nagu kümme neidu, kes võtsid oma lambid kaasa ja läksid peigmehega kohtuma.
2 And fiue of them were wise, and fiue foolish.
Viis olid rumalad ja viis targad.
3 The foolish tooke their lampes, but tooke none oyle with them.
Rumalad neiud võtsid oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
4 But the wise tooke oyle in their vessels with their lampes.
samal ajal targad neiud võtsid kaasa nii õlinõud kui ka lambid.
5 Nowe while the bridegrome taried long, all slumbred and slept.
Peigmehe tulek viibis ning kõik neiud jäid uniseks ja uinusid magama.
6 And at midnight there was a crie made, Behold, the bridegrome commeth: goe out to meete him.
Keskööl kõlas hüüd: „Vaadake, peigmees on kohal! Tulge välja temaga kohtuma!“
7 Then all those virgins arose, and trimmed their lampes.
Kõik neiud ärkasid ja kohendasid oma lampide tahti. Rumalad neiud ütlesid tarkadele:
8 And the foolish said to the wise, Giue vs of your oyle, for our lampes are out.
„Andke meile veidi oma õli, sest meie lambid kustuvad.“Aga targad neiud vastasid:
9 But the wise answered, saying, Not so, lest there will not be ynough for vs and you: but goe ye rather to them that sell, and bye for your selues.
„Ei, sest muidu ei jaguks sellest ei teile ega meile. Minge poodnike juurde ja ostke endale õli.“
10 And while they went to bye, the bridegrome came: and they that were readie, went in with him to the wedding, and the gate was shut.
Sel ajal kui nad läksid õli ostma, jõudis peigmees kohale, ja need, kes olid valmis, läksid koos temaga sisse pulmapeole, ja uks pandi lukku.
11 Afterwards came also the other virgins, saying, Lord, Lord, open to vs.
Teised neiud tulid hiljem. „Isand, isand!“hüüdsid nad. „Ava meile uks!“
12 But he answered, and said, Verely I say vnto you, I knowe you not.
Kuid peigmees vastas: „Ma ütlen teile tõtt: ma ei tunne teid.“
13 Watch therfore: for ye know neither the day, nor the houre, when the sonne of man will come.
Nii et olge valvsad, sest te ei tea päeva ega tundi.
14 For the kingdome of heauen is as a man that going into a strange countrey, called his seruants, and deliuered to them his goods.
See on nagu mees, kes läks ära reisile. Ta kutsus kokku oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara.
15 And vnto one he gaue fiue talents, and to an other two, and to another one, to euery man after his own ability, and straightway went from home.
Ühele sulasele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, vastavalt nende erinevatele võimetele. Siis ta lahkus.
16 Then he that had receiued the fiue talents, went and occupied with them, and gained other fiue talents.
Viis talenti saanu läks kohe ja investeeris need ärisse ning sai juurde veel viis talenti.
17 Likewise also, he that receiued two, he also gained other two.
Samamoodi sai kaks talenti saanu veel kaks juurde.
18 But he that receiued that one, went and digged it in the earth, and hid his masters money.
Aga mees, kes oli saanud ühe talendi, läks ja kaevas augu ning peitis oma isanda raha ära.
19 But after a long season, the master of those seruants came, and reckoned with them.
Kaua aega hiljem tuli nende sulaste isand tagasi ja õiendas nendega arved.
20 Then came he that had receiued fiue talents, and brought other fiue talents, saying, Master, thou deliueredst vnto me fiue talents: behold, I haue gained with them other fiue talents.
Viis talenti saanu tuli ja tõi kaasa veel viis talenti. „Isand, “ütles ta, „sa andsid mulle viis talenti. Vaata, ma sain viis talenti kasu.“
21 Then his master saide vnto him, It is well done good seruant and faithfull, Thou hast bene faithfull in litle, I will make thee ruler ouer much: enter into thy masters ioy.
Isand ütles talle: „Sa oled hästi teinud, sa oled hea ja ustav sulane. Sa tõestasid, et oled usaldusväärne väikestes asjades, nii et ma panen sind nüüd paljude asjade eest vastutama. Ole rõõmus, sest ma olen tõesti sinuga rahul!“
22 Also he that had receiued two talents, came, and said, Master, thou deliueredst vnto me two talents: behold, I haue gained two other talets more.
Tuli ka see, kes oli saanud kaks talenti. „Isand, “ütles ta, „sa andsid mulle kaks talenti. Vaata, ma sain kaks talenti kasu.“
23 His master saide vnto him, It is well done good seruant, and faithfull, Thou hast bene faithfull in litle, I will make thee ruler ouer much: enter into thy masters ioy.
Isand ütles talle: „Sa oled hästi teinud, sa oled hea ja ustav sulane. Sa tõestasid, et oled usaldusväärne väikestes asjades, nii et ma panen sind nüüd paljude asjade eest vastutama. Ole rõõmus, sest ma olen tõesti sinuga rahul!“
24 Then he which had receiued the one talent, came, and said, Master, I knewe that thou wast an hard man, which reapest where thou sowedst not, and gatherest where thou strawedst not:
Siis tuli ühe talendiga mees. „Isand, “ütles ta, „ma tean, et sa oled karm mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa pole külvanud, ja kogud saaki sealt, kuhu sa pole istutanud.
25 I was therefore afraide, and went, and hid thy talent in the earth: behold, thou hast thine owne.
Kuna ma kartsin sind, läksin ma ja matsin su talendi maa sisse. Vaata, sa saad tagasi selle, mis sulle kuulub.“
26 And his master answered, and said vnto him, Thou euill seruant, and slouthfull, thou knewest that I reape where I sowed not, and gather where I strawed not.
Aga isand vastas talle: „Sina nurjatu ja laisk sulane! Kui sa arvad, et ma lõikan sealt, kuhu ma pole külvanud, ja kogun saaki sealt, kuhu ma pole istutanud,
27 Thou oughtest therefore to haue put my money to ye exchangers, and then at my comming should I haue receiued mine owne with vantage.
siis oleksid pidanud mu hõbeda panka hoiule andma, et ma koju tulles oleksin saanud oma raha intressiga tagasi.
28 Take therefore the talent from him, and giue it vnto him which hath tenne talents.
Võtke talent temalt ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti.
29 For vnto euery man that hath, it shall be giuen, and he shall haue abundance, and from him that hath not, euen that he hath, shalbe taken away.
Sest igaühele, kellel on, sellele antakse veel rohkem, ja igaühelt, kellel pole midagi, võetakse ära seegi, mis tal on.
30 Cast therefore that vnprofitable seruant into vtter darkenes: there shalbe weeping and gnasshing of teeth.
Nüüd heitke see kasutu sulane välja pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.“
31 And when the Sonne of man commeth in his glory, and all the holy Angels with him, then shall he sit vpon the throne of his glorie,
Aga kui inimese Poeg tuleb oma hiilguses ja kõik inglid koos temaga, siis istub ta oma suursugusele troonile.
32 And before him shalbe gathered all nations, and he shall seperate them one from another, as a shepheard separateth the sheepe from ye goates.
Kõik tuuakse tema ette. Ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad kitsedest.
33 And he shall set the sheepe on his right hand, and the goates on the left.
Ta paneb lambad oma paremale käele ja kitsed vasakule käele.
34 Then shall ye king say to them on his right hand, Come ye blessed of my father: take the inheritance of the kingdome prepared for you from the foundation of the world.
Siis ütleb kuningas neile, kes on tema paremal käel: „Tulge siia, mu Isa õnnistatud, ja pärige kuningriik, mis on teile valmistatud maailma algusest peale.
35 For I was an hungred, and ye gaue me meate: I thirsted, and ye gaue me drinke: I was a stranger, and ye tooke me in vnto you.
Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa. Mul oli janu ja te andsite mulle juua. Ma olin võõras ja te kutsusite mu sisse.
36 I was naked, and ye clothed me: I was sicke, and ye visited me: I was in prison, and ye came vnto me.
Ma olin alasti ja te riietasite mind. Ma olin haige ja te hoolitsesite minu eest. Ma olin vangis ja te külastasite mind.“
37 Then shall the righteous answere him, saying, Lord, when sawe we thee an hungred, and fed thee? or a thirst, and gaue thee drinke?
Siis need, kes on temast paremal, vastavad: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
38 And when sawe we thee a stranger, and tooke thee in vnto vs? or naked, and clothed thee?
Millal nägime sind võõrana ja kutsusime sind sisse või alasti ja riietasime sind?
39 Or when sawe we thee sicke, or in prison, and came vnto thee?
Millal nägime sind haigena või vangis ja külastasime sind?“
40 And the King shall answere, and say vnto them, Verely I say vnto you, in as much as ye haue done it vnto one of the least of these my brethre, ye haue done it to me.
Kuningas lausub neile: „Ma ütlen teile tõtt: mida iganes te tegite ühele neist, kes on kõige tähtsusetumad, seda tegite mulle.“
41 Then shall he say vnto them on ye left hand, Depart from me ye cursed, into euerlasting fire, which is prepared for the deuill and his angels. (aiōnios g166)
Samuti pöördub ta nende poole, kes on tema vasakul käel, ja ütleb: „Minge minu juurest ära, te hukkamõistetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradi ja tema inglite jaoks! (aiōnios g166)
42 For I was an hungred, and ye gaue me no meate: I thirsted, and ye gaue me no drinke:
Sest mul oli nälg ja te ei andud mulle midagi süüa. Mul oli janu ja te ei andnud mulle juua.
43 I was a stranger, and ye tooke me not in vnto you: I was naked, and ye clothed me not: sicke, and in prison, and ye visited me not.
Ma olin võõras ja te ei kutsunud mind sisse. Ma olin alasti ja te ei riietanud mind. Ma olin haige ja vangis ja te ei külastanud mind.“
44 Then shall they also answere him, saying, Lord, when sawe we thee an hungred, or a thirst, or a stranger, or naked, or sicke, or in prison, and did not minister vnto thee?
Siis vastavad ka nemad: „Issand, millal me nägime sind näljase või janusena, võõrana või alasti, haigena või vangis, ega hoolitsenud sinu eest?“
45 Then shall he answere them, and say, Verely I say vnto you, in as much as ye did it not to one of the least of these, ye did it not to me.
Siis kostab ta neile: „Ma ütlen teile tõtt: mida iganes te ei teinud ühele neist, kes on kõige tähtsusetumad, seda ei teinud te mulle.“
