Luke 12
1 In the meane time, there gathered together an innumerable multitude of people, so that they trode one another: and he began to say vnto his disciples first, Take heede to your selues of the leauen of the Pharises, which is hypocrisie.
Vahepeal oli kogunenud nii palju tuhandeid inimesi, et nad astusid üksteisele peale. Jeesus hakkas kõnelema esmalt oma jüngritele. „Hoidke end variseride juuretise − silmakirjalikkuse − eest.
2 For there is nothing couered, that shall not bee reueiled: neither hidde, that shall not be knowen.
Sest pole midagi varjatut, mis ei saaks avalikuks, ega midagi salajast, millest ei saadaks teada.
3 Wherefore whatsoeuer yee haue spoken in darkenesse, it shall be heard in the light: and that which ye haue spoken in the eare, in secret places, shall be preached on the houses.
Seda, mida olete pimedas öelnud, kuuldakse valges; mida olete salajas sosistanud, seda kuulutatakse katustelt.
4 And I say vnto you, my friendes, be not afraide of them that kill the bodie, and after that are not able to doe any more.
Ma ütlen teile, mu sõbrad, ärge kartke neid, kes ihu tapavad, sest kui nad on seda teinud, ei saa nad enam midagi rohkem teha.
5 But I wil forewarne you, who ye shall feare: feare him which after hee hath killed, hath power to cast into hell: yea, I say vnto you, him feare. (Geenna g1067)
Lubage, et ma selgitan, keda te peaksite kartma. Te peaks kartma seda, kellel on võim teid pärast tapmist Gehennasse heita. Tema on see, keda peaksite kartma. (Geenna g1067)
6 Are not fiue sparowes bought for two farthings, and yet not one of them is forgotten before God?
Kas mitte viis varblast ei müüda kahe penni eest? Kuid Jumal ei unusta neist ühtki.
7 Yea, and all the heares of your head are nombred: feare not therefore: yee are more of value then many sparowes.
Isegi juuksekarvad teie peas on ära loetud. Ärge kartke, te olete rohkem väärt kui palju varblasi!
8 Also I say vnto you, Whosoeuer shall confesse mee before men, him shall the Sonne of man confesse also before the Angels of God.
Ma räägin teile tõtt: kes avalikult tunnistavad, et nad kuuluvad mulle, nende kohta tunnistab ka inimese Poeg Jumala inglite ees, et nad kuuluvad talle,
9 But hee that shall denie mee before men, shall be denied before the Angels of God.
aga kes mind salgavad, neid salatakse Jumala inglite ees.
10 And whosoeuer shall speake a woorde against the Sonne of man, it shall be forgiuen him: but vnto him, that shall blaspheme ye holy Ghost, it shall not be forgiuen.
Igaühele, kes kõneleb inimese Poja vastu, antakse andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele ei anta andeks.
11 And when they shall bring you vnto the Synagogues, and vnto the rulers and Princes, take no thought howe, or what thing ye shall answere, or what yee shall speake.
Kui teid tuuakse kohtusse sünagoogide, ülemate ja valitsejate ette, siis ärge muretsege sellepärast, kuidas end kaitsta või mida peaksite ütlema.
12 For the holy Ghost shall teache you in the same houre, what yee ought to say.
Püha Vaim õpetab teile sel hetkel, mida on oluline öelda.“
13 And one of the companie said vnto him, Master, bidde my brother deuide the inheritance with me.
Keegi rahva hulgast küsis Jeesuselt: „Õpetaja, palun ütle mu vennale, et ta jagaks minuga pärandust.“
14 And he said vnto him, Man, who made me a iudge, or a deuider ouer you?
„Mu sõber, “vastas Jeesus, „kes määras mind teie kohtumõistjaks otsustama, kuidas teie pärandus tuleks jagada?“Ta ütles rahvale
15 Wherefore he said vnto them, Take heede, and beware of couetousnesse: for though a man haue abundance, yet his life standeth not in his riches.
„Olge valvel ja hoiduge kõigist ahnetest mõtetest ja tegudest, sest inimese elu ei olene asjadest, mida ta omab.“
16 And he put foorth a parable vnto them, saying, The grounde of a certaine riche man brought foorth fruites plenteously.
Seejärel jutustas ta neile näitlikustamiseks ühe loo. „Elas kord üks rikas mees, kellel oli väga viljakas maa.
17 Therefore he thought with himselfe, saying, What shall I doe, because I haue no roume, where I may lay vp my fruites?
Mees arutles endamisi: „Mida ma peaksin tegema? Mul pole kusagil oma vilja hoida.
18 And he said, This wil I do, I wil pul downe my barnes, and builde greater, and therein will I gather all my fruites, and my goods.
Ma tean, mida ma teen, “otsustas ta. „Ma lõhun oma aidad maha ja ehitan suuremad aidad, siis on mul ruumi, kus hoida kogu oma vilja ja kõike, mis mul on.
19 And I wil say to my soule, Soule, thou hast much goods laide vp for many yeeres: liue at ease, eate, drinke and take thy pastime.
Siis ütlen endale: sul on piisavalt, et elada palju aastaid, nii et võta elu rahulikult: söö, joo ja tunne rõõmu!“
20 But God said vnto him, O foole, this night wil they fetch away thy soule from thee: then whose shall those things be which thou hast prouided?
Aga Jumal ütles talle: „Sina rumal mees! Selsamal ööl nõutakse su elu tagasi ja kes saab siis kõik selle, mida sa oled varunud?“
21 So is he that gathereth riches to himselfe, and is not riche in God.
Nii juhtub inimestega, kes kuhjavad endale vara, kuid ei ole rikkad Jumalas.“
22 And he spake vnto his disciples, Therefore I say vnto you, Take no thought for your life, what yee shall eate: neither for your body, what yee shall put on.
Jeesus rääkis oma jüngritele: „Sellepärast ma ütlen teile, et ärge muretsege oma elu pärast, mida süüa, ega oma rõivaste pärast, mida kanda.
23 The life is more then meate: and the body more then the raiment.
Elu on palju enam kui toit ja ihu enam kui rõivaste kandmine.
24 Consider the rauens: for they neither sowe nor reape: which neither haue storehouse nor barne, and yet God feedeth them: how much more are yee better then foules?
Vaadake ronki. Nad ei külva ega lõika, neil ei ole ladu ega aita, kuid Jumal toidab neid. Ja teie olete palju väärtuslikumad kui linnud!
25 And which of you with taking thought, can adde to his stature one cubite?
Kas suudate elu pärast muretsemisega lisada oma elule tunnigi?
26 If yee then bee not able to doe the least thing, why take yee thought for the remnant?
Kui te ei suuda nii väikest asja, miks siis ülejäänu pärast muretseda?
27 Consider the lilies howe they growe: they labour not, neither spin they: yet I say vnto you, that Salomon himselfe in all his royaltie was not clothed like one of these.
Mõelge liiliatele ja sellele, kuidas nad kasvavad. Nad ei tööta ega ketra lõnga rõivaste jaoks, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nii kaunilt riietatud kui üks neist.
28 If then God so clothe the grasse which is to day in the field, and to morowe is cast into the ouen, howe much more will he clothe you, O yee of litle faith?
Nii et kui Jumal rüütab väljad nii kaunite lilledega, mis täna on siin, aga homme kadunud, kui nad põletatakse tules, et ahju kütta, kui palju enam riietab Jumal teid, kellel on nii vähe usku!
29 Therefore aske not what yee shall eate, or what ye shall drinke, neither hag you in suspense.
Ärge olge mures sellepärast, mida te sööte või joote − ärge muretsege sellepärast.
30 For all such things the people of the world seeke for: and your Father knoweth that ye haue neede of these things.
Kõigi nende asjade pärast muretsevad inimesed maailmas, kuid teie Isa teab, et te neid vajate.
31 But rather seeke ye after the kingdome of God, and all these things shalbe cast vpon you.
Otsige Jumala riiki ja teile antakse ka kõike seda.
32 Feare not, litle flocke: for it is your Fathers pleasure, to giue you the kingdome.
Ära karda, väike kari, sest teie Isa annab teile hea meelega kuningriigi.
33 Sell that ye haue, and giue almes: make you bagges, which waxe not old, a treasure that can neuer faile in heauen, where no theefe commeth, neither mothe corrupteth.
Müüge ära, mis teil on, ja andke raha vaestele. Hankige endale kukrud, mis ei kulu, aare taevas, mis ei saa iial otsa, kus varas ei saa seda varastada ega koi hävitada.
34 For where your treasure is, there will your hearts be also.
Sest see, mida te väärtuslikuks peate, näitab, kes te tegelikult olete.
35 Let your loynes be gird about and your lights burning,
Olge riietatud ja valmis ning hoidke lambid põlemas,
36 And ye your selues like vnto men that waite for their master, when he will returne from the wedding, that when he commeth and knocketh, they may open vnto him immediatly.
nagu oma isandat pulma pidusöögilt tagasi ootavad sulased, kes on valmis ukse nobedalt avama, kui isand tuleb ja koputab.
37 Blessed are those seruants, whom the Lord when he commeth shall finde waking: verely I say vnto you, he will girde himselfe about, and make them to sit downe at table, and will come forth, and serue them.
Nende sulaste jaoks on hea, kui isand leiab nad valvamas, kui tagasi tuleb. Ma räägin teile tõtt: ta paneb riidesse, laseb neil söögilauda istuda ning tuleb ja teenib neid ise!
38 And if he come in the seconde watch, or come in the third watch, and shall finde them so, blessed are those seruants.
Isegi kui ta tuleb keskööl või vahetult enne koitu − kui hea on see sulaste jaoks, kui isand leiab, et nad valvavad ja on valmis!
39 Nowe vnderstand this, that if the good man of the house had knowen at what houre the theefe would haue come, he would haue watched, and would not haue suffered his house to be digged through.
Aga pidage meeles seda: kui isand teaks, millal varas tuleb, siis oleks ta valvel ega laseks oma majja sisse murda.
40 Be ye also prepared therefore: for the Sonne of man will come at an houre when ye thinke not.
Ka teie peate valmis olema, sest inimese Poeg tuleb siis, kui te ei oska arvatagi.“
41 Then Peter saide vnto him, Master, tellest thou this parable vnto vs, or euen to all?
„Kas sa räägid selle loo ainult meile või kõigile?“küsis Peetrus.
42 And the Lord saide, Who is a faithfull steward and wise, whom the master shall make ruler ouer his householde, to giue them their portion of meate in season?
Issand vastas: „Kes on siis usaldusväärne ja arukas kojaülem, see inimene majapidamises, kelle isand paneb vastutama õigel ajal toidu väljajagamise eest?
43 Blessed is that seruant, whom his master when he commeth, shall finde so doing.
Selle sulase jaoks on hea, kui isand tagasi tulles leiab, et ta teeb seda, mida peab.
44 Of a trueth I say vnto you, that he wil make him ruler ouer all that he hath.
Ma räägin teile tõtt: isand paneb selle sulase kõige eest vastutama.
45 But if that seruant say in his heart, My master doeth deferre his comming, and ginne to smite the seruants, and maydens, and to eate, and drinke, and to be drunken,
Aga mis siis, kui see sulane ütleks endamisi: „Mu isandal läheb tulemisega kaua aega, “ning ta hakkaks teisi sulaseid ja teenijatüdrukuid peksma, pidutsema ja purjutama?
46 The master of that seruant will come in a day when he thinketh not, and at an houre when he is not ware of, and will cut him off, and giue him his portion with the vnbeleeuers.
Selle sulase isand tuleks ootamatult ühel päeval tagasi, ajal, mil ta ei oota, ning karistaks teda rängalt, koheldes teda nagu täielikult ebausaldusväärset.
47 And that seruant that knewe his masters will, and prepared not himselfe, neither did according to his will, shalbe beaten with many stripes.
See sulane, kes teadis, mida tema isand tahab, ja ometi ei olnud valmis ega järginud isanda juhiseid, saab kõvasti peksa;
48 But he that knewe it not, and yet did commit things worthy of stripes, shall be beaten with fewe stripes: for vnto whomsoeuer much is giuen, of him shalbe much required, and to whom men much commit, the more of him will they aske.
aga sulane, kes ei teadnud ja tegi karistust väärt asju, saab ainult vähe peksa. Kellele on antud palju, sellelt ka oodatakse palju, ja kellele on usaldatud rohkem, sellelt nõutakse rohkem.
49 I am come to put fire on the earth, and what is my desire, if it be already kindled?
Ma olen tulnud maad süütama ja ma tõesti soovin, et see juba põleks!
50 Notwithstanding I must be baptized with a baptisme, and how am I grieued, till it be ended?
Aga ma pean minema läbi ristimise, ma olen ahastuses ja soovin, et see oleks läbi!
51 Thinke ye that I am come to giue peace on earth? I tell you, nay, but rather debate.
Kas te arvate, et ma tulin maa peale rahu tooma? Ei, ma ütlen teile, ma toon lahkmeelt.
52 For from hencefoorth there shall be fiue in one house deuided, three against two, and two against three.
Nüüdsest peale on nii, et kui peres on viis liiget, on nad lahkarvamusel: kolm on kahe vastu ja kaks kolme vastu.
53 The father shalbe deuided against ye sonne, and the sonne against the father: the mother against the daughter, and the daughter against the mother: the mother in lawe against her daughter in lawe, and the daughter in lawe against her mother in lawe.
Nad kõik on üksteise vastu − isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia vastu ja minia ämma vastu.“
54 Then said he to the people, When ye see a cloude rise out of the West, straightway ye say, A shower commeth: and so it is.
Siis kõneles Jeesus rahvale. „Kui te näete läänest pilve tõusmas, ütlete te kohe: „Vihmasadu on tulemas, “ja nii toimub.
55 And when ye see the South winde blowe, ye say, that it wilbe hoate: and it commeth to passe.
Kui puhub lõunatuul, ütlete te: „Läheb palavaks, “ja nii on.
56 Hypocrites, ye can discerne the face of the earth, and of the skie: but why discerne ye not this time?
Te silmakirjatsejad, kuidas see nii on, et te oskate õigesti tõlgendada ilma, kuid te ei oska tõlgendada praegust aega?
57 Yea, and why iudge ye not of your selues what is right?
Miks te oma peaga ei mõtle ega otsusta, mida on õige teha?
58 While thou goest with thine aduersarie to the ruler, as thou art in the way, giue diligence in the way, that thou mayest be deliuered from him, least he drawe thee to the iudge, and the iudge deliuer thee to the iayler, and the iayler cast thee into prison.
Kui lähete koos oma süüdistajaga kohtuniku juurde, siis peaksite teel olles püüdma lahendust leida. Muidu veetakse teid kohtu ette ja kohtunik annab teid ametniku kätte ja ametnik heidab teid vanglasse.
59 I tell thee, thou shalt not depart thence, till thou hast payed the vtmost mite.
Ma ütlen teile, te ei pääse enne välja, kui olete oma viimase penni ära maksnud.“
