Mark 11
1 As they approached Jerusalem, near to Bethphage and Bethany, beside the Mount of Olives, Jesus sent two of his disciples on ahead.
Kui nad lähenesid Jeruusalemmale ning olid Betfage ja Betaania lähedal Õlimäe kõrval, saatis Jeesus oma jüngritest kaks ette.
2 He told them, “Go into the village ahead of you, and as soon as you enter, you'll find a colt tied up that no one has ever ridden before. Untie it and bring it here.
Ta ütles neile: „Minge eespool olevasse külla. Kohe kui te külla jõuate, leiate kinniseotult ühe sälu, kellega ei ole veel keegi ratsutanud. Päästke ta lahti ja tooge siia.
3 If anyone asks you what you are doing, tell them, ‘The Lord needs it and will send it back soon.’”
Kui keegi teilt küsib, mida te teete, siis vastake: „Issandal on teda vaja ja ta saadab ta varsti tagasi.““
4 So they set off, and found a colt tied to a door, out on the street, and they untied it.
Niisiis asusid nad teele, leidsid tänaval ukse juurde seotud sälu ja päästsid ta lahti.
5 Some of the people standing around asked, “What are you doing, untying that colt”?
Mõned lähedal seisvad inimesed küsisid: „Miks te selle sälu lahti päästate?“
6 The disciples replied just as Jesus told them to, and the people let them go.
Jüngrid vastasid täpselt nii, nagu Jeesus oli käskinud, ja inimesed lasid neil minna.
7 They brought the colt to Jesus, put their cloaks on it, and Jesus sat on it.
Nad tõid sälu Jeesuse juurde, panid oma ülekuued sälu selga ja Jeesus istus sinna peale.
8 Many people spread their cloaks on the road, while others laid down leafy branches that they'd cut in the fields.
Paljud inimesed laotasid oma ülekuued tee peale, teised aga panid teele leherikkaid oksi, mille nad põldudelt lõikasid.
9 Those leading in the front and those that were following were all shouting, “Hosanna! Bless the one coming in the name of the Lord.
Need, kes läksid ees, ja need, kes tulid järel, hüüdsid kõik: „Hosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel.
10 Bless the kingdom of our father David that is coming! Hosanna in the highest!”
Õnnistatud olgu meie isa Taaveti kuningriik, mis on tulemas! Hosanna kõrgustes!“
11 Jesus entered Jerusalem and went in to the Temple. He looked around him, observing everything, and then, since it was getting late, he returned to Bethany with the twelve disciples.
Jeesus sisenes Jeruusalemma ja läks templisse. Ta vaatas ümber, pani kõike tähele ja kuna aeg oli hiline, läks ta koos kaheteistkümne jüngriga Betaaniasse tagasi.
12 The next day, as they left Bethany, Jesus was hungry.
Kui nad järgmisel päeval Betaaniast lahkusid, oli Jeesusel kõht tühi.
13 From some distance away he saw a fig tree with leaves, so he went over to it to see if it had any fruit. But when he got there, he found it had only leaves, because it was not the season for figs.
Ta nägi eemal lehtedega viigipuud, seepärast läks ta selle juurde, et näha, kas puu küljes on vilja. Aga kui ta kohale jõudis, ei leidnud ta muud kui lehti, sest ei olnud veel viigimarjade aeg.
14 He said to the tree, “May no one eat fruit from you ever again.” His disciples heard his words. (aiōn g165)
Ta ütles puule: „Et keegi enam kunagi sinu viljast süüa ei saaks.“Tema jüngrid kuulsid neid sõnu. (aiōn g165)
15 They arrived back in Jerusalem, and Jesus went into the Temple. He started driving out the people who were buying and selling in the Temple. He overturned the tables of the money-changers and the chairs of the people selling doves.
Nad jõudsid jälle Jeruusalemma ja Jeesus läks templisse. Ta hakkas välja ajama inimesi, kes templis ostsid ja müüsid. Ta lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate toolid.
16 He stopped anyone carrying things through the Temple.
Ta takistas kõiki, kes kandsid läbi templi asju.
17 He explained to them, “Doesn't Scripture say, ‘My house will be called a house of prayer for all nations’? But you have turned it into a den of thieves!”
Ta selgitas neile: „Kas Pühakirjas ei ole siis öeldud: „Mu koda nimetatakse palvekojaks kõigile rahvastele“? Aga teie olete selle muutnud röövlikoopaks!“
18 The chief priests and religious teachers heard what had happened, and tried to find a way to kill Jesus. But they were afraid of him, for everyone was so impressed by his teaching.
Ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad kuulsid, mis oli juhtunud, ning üritasid leida võimalust Jeesuse tapmiseks. Aga nad kartsid teda, sest tema õpetused avaldasid kõigile sügavat muljet.
19 When evening came Jesus and his disciples left the city.
Kui saabus õhtu, lahkus Jeesus koos jüngritega linnast.
20 The following morning as they returned, they saw the fig tree, withered from the roots up.
Kui nad järgmisel hommikul tagasi tulid, nägid nad viigipuud, mis oli juurteni ära närtsinud.
21 Peter remembered what Jesus had done, and said to him, “Rabbi, look, the fig tree that you cursed has withered.”
Peetrusele meenus, mida Jeesus oli teinud, ja ta ütles: „Rabi, vaata, viigipuu, mida sa needsid, on ära närtsinud.“
22 “Trust in God,” Jesus replied.
„Usu Jumalasse, “vastas Jeesus.
23 “Believe me when I say to you that if you told this mountain, ‘Get out of here and be thrown into the sea,’ and you don't doubt in your heart, but are convinced about what you're asking, then it will happen!
„Usu mind, kui sa ütleksid sellele mäele: „Mine siit ära ja heida end merre“ja sa ei kahtleks oma südames, vaid oleksid veendunud selles, mida sa ütled, siis see juhtub!
24 I'm telling you that whatever you pray for, whatever you ask, trust that you've received it, and it's yours.
Ma ütlen sulle, et mille pärast iganes sa palvetad, mida iganes sa palud, usu, et sa saad selle, ja nii toimub.
25 But when you're praying, if you have something against someone, forgive them, so that your Father in heaven may also forgive you your sins.”
Aga kui sa palvetad ja kui sul on midagi kellegi vastu, anna talle andeks, et su Isa, kes on taevas, võiks ka sulle sinu patud andestada.“
27 They returned to Jerusalem, and as he was walking in the Temple, the chief priests, religious teachers, and the leaders approached him.
Nad läksid tagasi Jeruusalemma ja kui ta astus templisse, tulid tema juurde ülempreestrid, vaimulikud õpetajad ja juhid.
28 “By what authority are you doing all this?” they demanded. “Who gave you the right?”
„Missuguste volitustega sa seda kõike teed?“nõudsid nad. „Kes andis sulle õiguse?“
29 “Let me ask you a question,” Jesus told them. “You answer me, and I'll tell you by whose authority I do these things.
„Lubage, ma esitan teile küsimuse, “ütles Jeesus neile. „Teie vastake mulle ja mina ütlen, kelle volitusel ma neid asju teen.
30 John's baptism—did that come from heaven, or from people?”
Johannese ristimine − kas see oli taevast või inimestest?“
31 They discussed it among themselves. They said, “If we say it's from heaven, he'll reply, ‘So why didn't you believe him?’
Nad arutasid seda asja isekeskis. Nad ütlesid: „Kui me ütleme, et see on taevast, vastab ta: „Miks te siis ei uskunud temasse?“
32 But if we say, it's of human origin, well…” They were afraid of the crowd, because everyone believed that John was a true prophet.
Aga kui me ütleme, et see on inimliku päritoluga, siis …“Nad kartsid rahvast, sest kõik uskusid, et Johannes oli tõeline prohvet.
33 So they answered Jesus, “We don't know.” “Then I'm not telling you by whose authority I do these things,” replied Jesus.
Niisiis vastasid nad Jeesusele: „Me ei tea.“„Siis ma ei ütle, kelle volitusel ma neid asju teen, “kostis Jeesus.
