Acts 15
1 And some coming down from Judea, taught the brethren: That except you be circumcised after the manner of Moses, you cannot be saved.
Mõned mehed tulid Juudamaalt alla Antiookiasse ja õpetasid vendi: „Kui te ei lase endid Moosese kombe kohaselt ümber lõigata, siis te ei saa päästetud.“
2 And when Paul and Barnabas had no small contest with them, they determined that Paul and Barnabas, and certain others of the other side, should go up to the apostles and priests to Jerusalem about this question.
Sellest tõusis tüli ning Paulusel ja Barnabasel oli nendega suur vaidlus. Siis määrati nii, et Paulus ja Barnabas lähevad koos mõne teise usklikuga Jeruusalemma selles asjas apostlite ja vanematega kohtuma.
3 They therefore being brought on their way by the church, passed through Phenice, and Samaria, relating the conversion of the Gentiles; and they caused great joy to all the brethren.
Kogudus saatis nad teele ja kui nad reisisid läbi Foiniikia ja Samaaria, jutustasid nad üksikasjalikult, kuidas mittejuudid olid pöördunud. See sõnum rõõmustas vendi väga.
4 And when they were come to Jerusalem, they were received by the church, and by the apostles and ancients, declaring how great things God had done with them.
Ja kui nad Jeruusalemma saabusid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad südamlikult vastu, kellele nad andsid teada kõigest, mis Jumal oli nende läbi teinud.
5 But there arose some of the sect of the Pharisees that believed, saying: They must be circumcised, and be commanded to observe the law of Moses.
Siis mõned variseride hulgast, kes olid saanud usklikuks, tõusid püsti ja ütlesid: „Neid tuleb ümber lõigata ja nõuda Moosese Seaduse pidamist.“
6 And the apostles and ancients assembled to consider of this matter.
Apostlid ja vanemad tulid kokku asja arutama.
7 And when there had been much disputing, Peter, rising up, said to them: Men, brethren, you know, that in former days God made choice among us, that by my mouth the Gentiles should hear the word of the gospel, and believe.
Pärast pikka vaidlust tõusis Peetrus püsti ja ütles: „Vennad, te teate, et mõni aeg tagasi tegi Jumal teie hulgas valiku, et minu suu läbi kuuleksid teised rahvad evangeeliumi sõna ja usuksid.
8 And God, who knoweth the hearts, gave testimony, giving unto them the Holy Ghost, as well as to us;
Ja südametundja Jumal näitas, et ta on nad vastu võtnud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi.
9 And put no difference between us and them, purifying their hearts by faith.
Ta ei ole teinud vahet meie ja nende vahel, sest ta puhastas usu läbi nende südamed.
10 Now therefore, why tempt you God to put a yoke upon the necks of the disciples, which neither our fathers nor we have been able to bear?
Mispärast te nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole suutnud kanda ei meie isad ega meie?
11 But by the grace of the Lord Jesus Christ, we believe to be saved, in like manner as they also.
Ent meie usume, et me oleme Issanda Jeesuse armu läbi päästetud samal kombel nagu nemadki!“
12 And all the multitude held their peace; and they heard Barnabas and Paul telling what great signs and wonders God had wrought among the Gentiles by them.
Kogudus jäi vaikseks, kui nad kuulasid, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid imelistest tunnustähtedest ja imedest, mida Jumal oli teinud rahvaste hulgas nende läbi.
13 And after they had held their peace, James answered, saying: Men, brethren, hear me.
Kui nad olid jutu lõpetanud, võttis Jakoobus sõna: „Vennad, kuulake mind!
14 Simon hath related how God first visited to take of the Gentiles a people to his name.
Siimon on meile selgitanud, kuidas Jumal esmalt võttis eesmärgiks valida oma nimele rahvast paganate hulgast.
15 And to this agree the words of the prophets, as it is written:
Sellega lähevad kokku prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:
16 After these things I will return, and will rebuild the tabernacle of David, which is fallen down; and the ruins thereof I will rebuild, and I will set it up:
„Pärast seda ma tulen tagasi ja ehitan üles Taaveti langenud telgi. Ja ehitan üles selle varemed ja taastan selle uuesti,
17 That the residue of men may seek after the Lord, and all nations upon whom my name is invoked, saith the Lord, who doth these things.
et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud minu nimi, ütleb Issand, kes teeb seda,
mis on teada igavikust alates.“ (aiōn g165)
19 For which cause I judge that they, who from among the Gentiles are converted to God, are not to be disquieted.
Seepärast otsustan mina, et me ei teeks seda raskeks neile, kes teiste rahvaste seast pöörduvad Jumala poole.
20 But that we write unto them, that they refrain themselves from the pollutions of idols, and from fornication, and from things strangled, and from blood.
Vaid selle asemel kirjutaksime neile, et nad hoiduksid ebajumalate ohvrilihast, sugukõlvatusest, lämbunud loomade lihast ja verest.
21 For Moses of old time hath in every city them that preach him in the synagogues, where he is read every sabbath.
Sest Moosest on ammustest aegadest alates kuulutatud igas linnas ning loetud igal hingamispäeval sünagoogides.“
22 Then it pleased the apostles and ancients, with the whole church, to choose men of their own company, and to send to Antioch, with Paul and Barnabas, namely, Judas, who was surnamed Barsabas, and Silas, chief men among the brethren.
Siis apostlid ja vanemad ühes kogudusega otsustasid valida endi hulgast mõned mehed ja saata need Antiookiasse koos Barnabase ja Paulusega. Nad valisid Juudase (Barsabaseks kutsutu) ja Siilase, kaks meest, kes mõlemad olid juhid vendade hulgas.
23 Writing by their hands: The apostles and ancients, brethren, to the brethren of the Gentiles that are at Antioch, and in Syria and Cilicia, greeting.
Nendega nad saatsid järgmise kirja: Apostlid ja vanemad, teie vennad, Teiste rahvaste päritolu vendadele ja õdedele, kes elavad Antiookias, Süürias ja Kiliikias: Tervitused.
24 Forasmuch as we have heard, that some going out from us have troubled you with words, subverting your souls; to whom we gave no commandment:
Me oleme kuulnud, et mõned meie hulgast on välja läinud ilma meie heakskiiduta ja oma kõnedega teid segadusse ajanud ja teie hinge rahutuks teinud.
25 It hath seemed good to us, being assembled together, to choose out men, and to send them unto you, with our well beloved Barnabas and Paul:
Nõnda me oleme otsustanud valida mõned mehed ja saata need teie juurde koos meie kallite sõprade Barnabase ja Paulusega,
26 Men that have given their lives for the name of our Lord Jesus Christ.
meestega, kes on pannud oma elu kaalule meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast.
27 We have sent therefore Judas and Silas, who themselves also will, by word of mouth, tell you the same things.
Seepärast me läkitasime Juudase ja Siilase kinnitama suusõnal seda, mida me kirjutame.
28 For it hath seemed good to the Holy Ghost and to us, to lay no further burden upon you than these necessary things:
Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teid ei tohi koormata millegagi peale nende nõudmiste:
29 That you abstain from things sacrificed to idols, and from blood, and from things strangled, and from fornication; from which things keeping yourselves, you shall do well. Fare ye well.
te peate hoiduma ebajumalate ohvrilihast, verest, lämbunud loomade lihast ja sugukõlvatusest. Te teete hästi, kui te neist hoidute. Jumalaga!
30 They therefore being dismissed, went down to Antioch; and gathering together the multitude, delivered the epistle.
Nii nad saadeti teele ja nad tulid alla Antiookiasse, kutsusid kokku koguduse ja andsid kirja üle.
31 Which when they had read, they rejoiced for the consolation.
Kui nad seda olid lugenud, said nad rõõmsaks selle julgustava sõnumi üle.
32 But Judas and Silas, being prophets also themselves, with many words comforted the brethren, and confirmed them.
Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, julgustasid usklikke mitmete sõnadega ja kinnitasid neid.
33 And after they had spent some time there, they were let go with peace by the brethren, unto them that had sent them.
Aga kui nad seal olid mõnda aega viibinud, saatsid usklikud nad rahu õnnistustega minema nende juurde, kes neid olid läkitanud.
34 But it seemed good unto Silas to remain there; and Judas alone departed to Jerusalem.
Ja see tundus hea, et Siilas jääb sinna.
35 And Paul and Barnabas continued at Antioch, teaching and preaching, with many others, the word of the Lord.
Aga Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse, õpetades ja kuulutades Issanda sõna.
36 And after some days, Paul said to Barnabas: Let us return and visit our brethren in all the cities wherein we have preached the word of the Lord, to see how they do.
Mõni aeg hiljem ütles Paulus Barnabasele: „Lähme jälle vaatama usklikke kõikides linnades, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas neil läheb.“
37 And Barnabas would have taken with them John also, that was surnamed Mark;
Barnabas tahtis võtta kaasa ka Johannese, keda kutsutakse Markuseks,
38 But Paul desired that he (as having departed from them out of Pamphylia, and not gone with them to the work) might not be received.
aga Paulus ei pidanud seda õigeks, sest ta oli neid Pamfüülias maha jätnud ega olnud ühes nendega läinud tööle.
39 And there arose a dissension, so that they departed one from another; and Barnabas indeed taking Mark, sailed to Cyprus.
Sellest tekkis äge vaidlus, nii et nad läksid lahku ning Barnabas võttis kaasa Markuse ja purjetas Küprosele.
40 But Paul choosing Silas, departed, being delivered by the brethren to the grace of God.
Paulus valis aga Siilase ja läks teele, jättes usklikud Issanda armu hooleks.
41 And he went through Syria and Cilicia, confirming the churches, commanding them to keep the precepts of the apostles and the ancients.
Ta käis läbi Süüria ja Kiliikia, kinnitades kogudusi.
