Luke 18
1 And he spoke also a parable to them to the purport that they should always pray and not faint,
Jeesus rääkis neile selle loo, et julgustada neid palvetama igal ajal, et nad meelt ei heidaks.
2 saying, There was a judge in a city, not fearing God and not respecting man:
„Elas kord ühes linnas kohtunik, kes ei austanud Jumalat ega hoolinud inimestest, “selgitas Jeesus.
3 and there was a widow in that city, and she came to him, saying, Avenge me of mine adverse party.
„Samas linnas elas lesknaine, kes käis ikka ja jälle kohtuniku juures, öeldes: „Mõista mulle õigust juhtumis mu vastase vastu!“
4 And he would not for a time; but afterwards he said within himself, If even I fear not God and respect not man,
Mõnda aega ei tahtnud kohtunik selles suhtes midagi ette võtta, aga viimaks ütles ta endamisi: „Kuigi ma ei austa Jumalat ega hooli inimestest,
5 at any rate because this widow annoys me I will avenge her, that she may not by perpetually coming completely harass me.
on see lesknaine nii tüütu, et ma hoolitsen selle eest, et õiglus seatakse jalule. Siis ei tüüta ta mind enam ega käi nii sageli mu juures.“
6 And the Lord said, Hear what the unjust judge says.
Kuulake, mida otsustas üks ebaõiglane kohtunik, “ütles Issand.
7 And shall not God at all avenge his elect, who cry to him day and night, and he bears long as to them?
„Kas te ei arva, et Jumal hoolitseb, et tema valitud rahva osaks saaks õiglus, nende osaks, kes hüüavad tema poole päeval ja ööl? Kas ta laseks neil teie arvates oodata?
8 I say unto you that he will avenge them speedily. But when the Son of man comes, shall he indeed find faith on the earth?
Ei, ma ütlen teile, ta mõistaks neile õigust kiiresti. Aga kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab maa pealt inimesi, kes temasse usuvad?“
9 And he spoke also to some, who trusted in themselves that they were righteous and made nothing of all the rest [of men], this parable:
Ta rääkis ka loo neist, kes on väga kindlad, et elavad õigesti, ning kes halvustavad teisi.
10 Two men went up into the temple to pray; the one a Pharisee, and the other a tax-gatherer.
„Kaks meest läks templisse palvetama. Üks oli variser ja teine maksukoguja.
11 The Pharisee, standing, prayed thus to himself: God, I thank thee that I am not as the rest of men, rapacious, unjust, adulterers, or even as this tax-gatherer.
Variser seisis sirgelt ja palvetas endamisi: „Jumal, ma tänan, et ma ei ole niisugune nagu teised inimesed − petised, kurjategijad, abielurikkujad või kas või samasugune nagu see maksukoguja.
12 I fast twice in the week, I tithe everything I gain.
Ma paastun kaks korda nädalas ja maksan oma sissetulekust kümnist.“
13 And the tax-gatherer, standing afar off, would not lift up even his eyes to heaven, but smote upon his breast, saying, O God, have compassion on me, the sinner.
Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei vaadanud isegi taeva poole. Selle asemel lõi ta endale vastu rindu ja palvetas: „Jumal, palun ole mulle armuline. Ma olen patune.“
14 I say unto you, This [man] went down to his house justified rather than that [other]. For every one who exalts himself shall be humbled, and he that humbles himself shall be exalted.
Ma ütlen teile, et see mees läks koju Jumala silmis õigena, mitte see teine. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, samas aga neid, kes end alandavad, ülendatakse.“
15 And they brought to him also infants that he might touch them, but the disciples when they saw [it] rebuked them.
Vanemad tõid oma väikesi lapsi Jeesuse juurde, et ta neid oma puudutusega õnnistaks. Kui jüngrid toimuvat nägid, üritasid nad neid takistada.
16 But Jesus calling them to [him] said, Suffer little children to come to me, and do not forbid them, for of such is the kingdom of God.
Kuid Jeesus kutsus lapsed enda juurde. „Laske väikestel lastel minu juurde tulla, “ütles ta. „Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub neile, kes on nagu nemad.
17 Verily I say to you, Whosoever shall not receive the kingdom of God as a little child shall in no wise enter therein.
Ma räägin teile tõtt: mitte keegi, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna sisse.“
18 And a certain ruler asked him saying, Good teacher, having done what, shall I inherit eternal life? (aiōnios g166)
Üks ülematest tuli Jeesuse juurde ja küsis talt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?“ (aiōnios g166)
19 But Jesus said to him, Why callest thou me good? There is none good but one, God.
„Miks sa mind heaks nimetad?“vastas Jeesus. „Keegi ei ole hea peale Jumala.
20 Thou knowest the commandments: Do not commit adultery, Do not kill, Do not steal, Do not bear false witness, Honour thy father and thy mother.
Sa tead käske: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema.“
21 And he said, All these things have I kept from my youth.
„Ma olen lapsest saadik kõiki neid käske pidanud, “vastas mees.
22 And when Jesus had heard this, he said to him, One thing is lacking to thee yet: Sell all that thou hast and distribute to the poor, and thou shalt have treasure in the heavens, and come, follow me.
Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta mehele: „Sul on puudu veel üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, anna raha vaestele ja sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind!“
23 But when he heard this he became very sorrowful, for he was very rich.
Aga kui mees seda kuulis, jäi ta väga kurvaks, sest ta oli väga jõukas.
24 But when Jesus saw that he became very sorrowful, he said, How difficultly shall those who have riches enter into the kingdom of God;
Kui Jeesus nägi tema reaktsiooni, ütles ta: „Kui raske on rikastel minna Jumala riiki!
25 for it is easier for a camel to enter through a needle's eye than for a rich man to enter into the kingdom of God.
Lihtsam on kaamelil nõelasilmast läbi minna kui rikkal Jumala riiki siseneda.“
26 And those who heard it said, And who can be saved?
Need, kes kuulsid seda, imestasid: „Kes võib siis päästetud saada?“
27 But he said, The things that are impossible with men are possible with God.
Jeesus vastas: „Mis on inimlikus mõttes võimatu, on Jumala jaoks võimalik.“
28 And Peter said, Behold, we have left all things and have followed thee.
Peetrus ütles: „Me jätsime kõik maha, et sulle järgneda!“
29 And he said to them, Verily I say to you, There is no one who has left home, or parents, or brethren, or wife, or children, for the kingdom of God's sake,
„Ma räägin teile tõtt, “ütles Jeesus neile, „igaüks, kes jätab Jumala riigi pärast maha oma kodu, naise, vennad, vanemad või lapsed,
31 And he took the twelve to [him] and said to them, Behold, we go up to Jerusalem, and all things that are written of the Son of man by the prophets shall be accomplished;
Jeesus viis kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: „Me lähme Jeruusalemma ja kõik see, mida prohvetid inimese Poja kohta kirjutasid, läheb täide.
32 for he shall be delivered up to the nations, and shall be mocked, and insulted, and spit upon.
Ta antakse võõramaalaste kätte, teda mõnitatakse ja solvatakse ning tema peale sülitatakse.
33 And when they have scourged [him] they will kill him; and on the third day he will rise again.
Nad piitsutavad teda ja tapavad ta, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
34 And they understood nothing of these things. And this word was hidden from them, and they did not know what was said.
Kuid nad ei saanud aru millestki, mida Jeesus neile rääkis. Tähendus oli nende eest varjatud ja nad ei mõistnud, millest ta rääkis.
35 And it came to pass when he came into the neighbourhood of Jericho, a certain blind man sat by the wayside begging.
Kui Jeesus lähenes Jeerikole, istus tee ääres kerjates üks pime mees.
36 And when he heard the crowd passing, he inquired what this might be.
Ta kuulis rahvast mööda minemas, seepärast küsis ta, mis toimub.
37 And they told him that Jesus the Nazaraean was passing by.
Talle öeldi: „Naatsareti Jeesus läheb mööda.“
38 And he called out saying, Jesus, Son of David, have mercy on me.
Mees hüüdis: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
39 And those [who were] going before rebuked him that he might be silent; but he cried out so much the more, Son of David, have mercy on me.
Need, kes olid rahvahulga ees, käskisid tal karjumise lõpetada ja vait jääda, kuid tema karjus üksnes valjemini: „Taaveti Poeg, halasta mu peale!“
40 And Jesus stood still, and commanded him to be led to him. And when he drew nigh he asked him [saying],
Jeesus peatus ja käskis pimeda mehe enda juurde tuua. Kui mees tuli, küsis Jeesus talt:
41 What wilt thou that I shall do to thee? And he said, Lord, that I may see.
„Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“„Issand, ma tahan jälle näha, “anus ta.
42 And Jesus said to him, See: thy faith has healed thee.
„Siis näe!“ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud.“
43 And immediately he saw, and followed him, glorifying God. And all the people when they saw [it] gave praise to God.
Silmapilkselt suutis mees näha. Ta järgnes Jeesusele ja ülistas Jumalat. Kõik sealviibijad, kes toimunut nägid, ülistasid samuti Jumalat.
