John 11
1 Now there was a certain [man] sick, Lazarus of Bethany, of the village of Mary and Martha her sister.
Üks mees nimega Laatsarus oli haige. Ta elas Betaanias koos oma õdede Maarja ja Martaga.
2 It was [the] Mary who anointed the Lord with ointment and wiped his feet with her hair, whose brother Lazarus was sick.
Maarja oli see, kes oli Issandat lõhnaainega võidnud ja tema jalgu oma juustega kuivatanud. Tema vend Laatsarus oli haige.
3 The sisters therefore sent to him, saying, Lord, behold, he whom thou lovest is sick.
Õed saatsid siis Jeesusele sõnumi: „Issand, su lähedane sõber on haige.“
4 But when Jesus heard [it], he said, This sickness is not unto death, but for the glory of God, that the Son of God may be glorified by it.
Kui Jeesus uudist kuulis, ütles ta: „Selle haiguse lõpptulemus ei ole surm. Selle kaudu ilmneb Jumala au, et Jumala Poeg saaks austatud.“
5 Now Jesus loved Martha, and her sister, and Lazarus.
Kuigi Jeesus armastas Martat, Maarjat ja Laatsarust
6 When therefore he heard, He is sick, he remained two days then in the place where he was.
ning oli kuulnud, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.
7 Then after this he says to his disciples, Let us go into Judaea again.
Siis ütles ta jüngritele: „Lähme tagasi Juudamaale.“
8 The disciples say to him, Rabbi, [even but] now the Jews sought to stone thee, and goest thou thither again?
Jüngrid vastasid: „Rabi, alles mõne päeva eest üritasid juudid sind kividega surnuks visata. Kas sa tõesti tahad praegu sinna tagasi minna?“
9 Jesus answered, Are there not twelve hours in the day? If any one walk in the day, he does not stumble, because he sees the light of this world;
„Eks ole päevas kaksteist tundi?“vastas Jeesus.
10 but if any one walk in the night, he stumbles, because the light is not in him.
„Kui kõnnid päeval, siis sa ei komista, sest sa näed selle maailma valguses, kuhu sa lähed. Aga kui sa kõnnid öösel, siis sa komistad, sest sul ei ole valgust.“
11 These things said he; and after this he says to them, Lazarus, our friend, is fallen asleep, but I go that I may awake him out of sleep.
Pärast selle rääkimist ütles ta: „Meie sõber Laatsarus on magama jäänud, aga ma lähen sinna ja äratan ta üles!“
12 The disciples therefore said to him, Lord, if he be fallen asleep, he will get well.
Jüngrid ütlesid: „Issand, kui ta magab, siis hakkab tal parem.“
13 But Jesus spoke of his death, but they thought that he spoke of the rest of sleep.
Jeesus oli vihjanud Laatsaruse surmale, kuid jüngrid arvasid, et ta mõtleb tegelikku magamist.
14 Jesus therefore then said to them plainly, Lazarus has died.
Niisiis ütles Jeesus neile otse: „Laatsarus on surnud.
15 And I rejoice on your account that I was not there, in order that ye may believe. But let us go to him.
Teie pärast olen ma rõõmus, et mind polnud seal, sest nüüd saate minusse uskuda. Lähme teda vaatama.“
16 Thomas therefore, called Didymus, said to his fellow disciples, Let us also go, that we may die with him.
Kaksik Toomas ütles oma kaasjüngritele: „Lähme ka, et võiksime koos temaga surra.“
17 Jesus therefore [on] arriving found him to have been four days already in the tomb.
Kui Jeesus kohale jõudis, sai ta teada, et Laatsarus oli nelja päeva eest hauda pandud.
18 Now Bethany was near Jerusalem, about fifteen stadia off,
Betaania asus Jeruusalemmast ainult kolme kilomeetri kaugusel
19 and many of the Jews came to Martha and Mary, that they might console them concerning their brother.
ja paljud juudid olid tulnud Maarjat ja Martat venna kaotuse pärast lohutama.
20 Martha then, when she heard Jesus is coming, went to meet him; but Mary sat in the house.
Kui Marta sai teada, et Jeesus tuleb, läks ta välja temaga kohtuma, kuid Maarja jäi majja.
21 Martha therefore said to Jesus, Lord, if thou hadst been here, my brother had not died;
Marta ütles Jeesusele: „Issand, kui sa oleksid siin olnud, siis mu vend ei oleks surnud.
22 but even now I know, that whatsoever thou shalt ask of God, God will give thee.
Aga ma olen kindel, et isegi nüüd annab Jumal sulle, mida iganes sa palud.“
23 Jesus says to her, Thy brother shall rise again.
Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb surnuist üles.“
24 Martha says to him, I know that he will rise again in the resurrection in the last day.
„Ma tean, et ta tõuseb surnuist üles viimsepäeva ülestõusmisel, “vastas Marta.
25 Jesus said to her, I am the resurrection and the life: he that believes on me, though he have died, shall live;
Jeesus ütles: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.
Mitte keegi, kes elab minus ja usub minusse, ei sure. Kas sa usud seda?“ (aiōn g165)
27 She says to him, Yea, Lord; I believe that thou art the Christ, the Son of God, who should come into the world.
„Jah, Issand, “vastas Marta, „ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, see, kes pidi siia maailma tulema.“
28 And having said this, she went away and called her sister Mary secretly, saying, The teacher is come and calls thee.
Kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja ütles oma õele Maarjale salaja: „Õpetaja on siin ja tahab sind näha.“
29 She, when she heard [that], rises up quickly and comes to him.
Kohe kui Maarja seda kuulis, tõusis ta kiiresti ja läks Jeesusele vastu.
30 Now Jesus had not yet come into the village, but was in the place where Martha came to meet him.
Jeesus ei olnud veel külasse jõudnud. Ta oli ikka veel selles kohas, kus Marta temaga oli kohtunud.
31 The Jews therefore who were with her in the house and consoling her, seeing Mary that she rose up quickly and went out, followed her, saying, She goes to the tomb, that she may weep there.
Juudid, kes olid olnud Maarjat majas lohutamas, nägid, kuidas ta kiiresti tõusis ja lahkus. Nad järgnesid talle, arvates, et ta läheb haua juurde nutma.
32 Mary therefore, when she came where Jesus was, seeing him, fell at his feet, saying to him, Lord, if thou hadst been here, my brother had not died.
Kui Maarja jõudis paika, kus Jeesus oli, ja ta nägi Jeesust, langes ta tema jalge ette ja ütles: „Issand, kui sa siin oleksid olnud, siis mu vend ei oleks surnud.“
33 Jesus therefore, when he saw her weeping, and the Jews who came with her weeping, was deeply moved in spirit, and was troubled,
Kui Jeesus nägi teda nutmas ja juute, kes tulid samuti temaga koos nutma, läks ta endast välja.
34 and said, Where have ye put him? They say to him, Lord, come and see.
„Kuhu te ta panite?“küsis ta. Nad vastasid: „Issand, tule ja vaata.“
35 Jesus wept.
Siis nuttis ka Jeesus.
36 The Jews therefore said, Behold how he loved him!
„Näete, kui väga ta teda armastas, “ütlesid juudid.
37 And some of them said, Could not this [man], who has opened the eyes of the blind [man], have caused that this [man] also should not have died?
Aga mõned neist ütlesid: „Kui ta suutis pimeda mehe silmad avada, kas ta ei oleks suutnud hoida Laatsarust suremast?“
38 Jesus therefore, again deeply moved in himself, comes to the tomb. Now it was a cave, and a stone lay upon it.
Endast väljas olles läks Jeesus haua juurde. See oli koobas, mille suu ette oli pandud suur kivi.
39 Jesus says, Take away the stone. Martha, the sister of the dead, says to him, Lord, he stinks already, for he is four days [there].
„Eemaldage kivi, “käskis Jeesus. Kuid Marta, surnud mehe õde, ütles: „Issand, seal on nüüd kohutav hais, sest ta on neli päeva surnud olnud.“
40 Jesus says to her, Did I not say to thee, that if thou shouldest believe, thou shouldest see the glory of God?
„Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid minusse, näeksid sa Jumala au?“vastas Jeesus.
41 They took therefore the stone away. And Jesus lifted up his eyes on high and said, Father, I thank thee that thou hast heard me;
Niisiis eemaldasid nad kivi. Jeesus vaatas taeva poole ja ütles: „Isa, ma tänan sind, et sa mind kuuled.
42 but I knew that thou always hearest me; but on account of the crowd who stand around I have said [it], that they may believe that thou hast sent me.
Ma tean, et sa kuuled mind alati. Ütlen seda siin seisva rahva pärast, et nad usuksid, et sina läkitasid mu.“
43 And having said this, he cried with a loud voice, Lazarus, come forth.
Pärast neid sõnu hüüdis Jeesus: „Laatsarus, tule välja!“
44 And the dead came forth, bound feet and hands with graveclothes, and his face was bound round with a handkerchief. Jesus says to them, Loose him and let him go.
Surnud mees tuli välja, käed ja jalad linaste ribadega kinni seotud ning riie näo ümber. „Siduge ta lahti ja laske ta vabaks, “käskis Jeesus.
45 Many therefore of the Jews who came to Mary and saw what he had done, believed on him;
Selle tulemusena hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarjat lohutama ja nägid, mida Jeesus tegi.
46 but some of them went to the Pharisees and told them what Jesus had done.
Kuid teised läksid variseride juurde ja jutustasid neile, mida Jeesus oli teinud.
47 The chief priests, therefore, and the Pharisees gathered a council, and said, What do we? for this man does many signs.
Seejärel kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku valitseva nõukogu koosoleku. „Mida me peame tegema?“küsisid nad. „See mees teeb palju imetegusid.
48 If we let him thus alone, all will believe on him, and the Romans will come and take away both our place and our nation.
Kui me laseme tal jätkata, hakkavad kõik temasse uskuma ning siis hävitavad roomlased nii templi kui ka meie rahva.“
49 But a certain one of them, Caiaphas, being high priest that year, said to them, Ye know nothing
„Te ei saa millestki aru!“ütles Kaifas, kes oli tol aastal ülempreester.
50 nor consider that it is profitable for you that one man die for the people, and not that the whole nation perish.
„Kas te ei mõista, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, nii et kogu rahvast ei hävitataks?“
51 But this he did not say of himself; but, being high priest that year, prophesied that Jesus was going to die for the nation;
Ta ei öelnud seda iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas ta prohvetlikult, et Jeesus sureb rahva eest.
52 and not for the nation only, but that he should also gather together into one the children of God who were scattered abroad.
Ja mitte ainult juudi rahva eest, vaid kõigi hajutatud Jumala laste eest, et nad saaksid kokku kogutud ja üheks.
53 From that day therefore they took counsel that they might kill him.
Sellest ajast peale tegid nad plaane, kuidas nad saaksid Jeesust tappa.
54 Jesus therefore walked no longer openly among the Jews, but went away thence into the country near the desert, to a city called Ephraim, and there he sojourned with the disciples.
Seega ei rännanud Jeesus avalikult juutide hulgas, vaid läks kõrbelähedases piirkonnas asuvasse Efraimi linna ja jäi oma jüngritega sinna.
55 But the passover of the Jews was near, and many went up to Jerusalem out of the country before the passover, that they might purify themselves.
Oli peaaegu juutide paasapüha aeg ja palju rahvast läks maalt Jeruusalemma, et end paasapüha jaoks puhastada.
56 They sought therefore Jesus, and said among themselves, standing in the temple, What do ye think? that he will not come to the feast?
Inimesed otsisid Jeesust ja rääkisid temast, kui nad templis seisid. „Mida te arvate?“küsisid nad üksteiselt. „Kas ta tuleb pühadele?“
57 Now the chief priests and the Pharisees had given commandment that if any one knew where he was, he should make it known, that they might take him.
Ülempreestrid ja variserid olid andnud korralduse, et igaüks, kes teab, kus Jeesus on, peab sellest teatama, et nad saaksid ta kinni võtta.
