Romans 4
1 What then shall we say that Abraham, our forefather, has discovered?
Võtame näiteks Aabrahami. Inimlikust vaatepunktist on ta meie rahva isa. Küsigem: „Missugune oli tema kogemus?“
2 If Abraham was indeed justified by works, he had something to boast about, but not before God.
Sest kui Aabraham oleks tehtud õigeks selle järgi, mida ta tegi, oleks tal olnud millegagi kiidelda, kuid mitte Jumala silmis.
3 For what does the Scripture say? “Abraham believed God, and it was credited to him as righteousness.”
Aga mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, seega peeti teda heaks inimeseks, kes teeb õigust.“
4 Now the wages of the worker are not credited as a gift, but as an obligation.
Kes teeb tööd, saab palka; seda ei peeta kingituseks, vaid ta on oma palga välja teeninud.
5 However, to the one who does not work, but believes in Him who justifies the wicked, his faith is credited as righteousness.
Kuid Jumal, kes teeb patused õigeks, peab neid õigeks mitte sellepärast, et nad on selle nimel tööd teinud, vaid sellepärast, et nad usuvad temasse. Sellepärast
6 And David speaks likewise of the blessedness of the man to whom God credits righteousness apart from works:
kõneleb Taavet nende õnnest, keda Jumal peab õigeks, ja mitte sellepärast, et nad selle nimel vaeva oleksid näinud:
7 “Blessed are they whose lawless acts are forgiven, whose sins are covered.
„Kui õnnelikud on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud!
8 Blessed is the man whose sin the Lord will never count against him.”
Kui õnnelikud on need, keda Issand ei pea patuseks!“
9 Is this blessing only on the circumcised, or also on the uncircumcised? We have been saying that Abraham’s faith was credited to him as righteousness.
Kas see õnnistus on nüüd siis ainult juutide jaoks või on see ka teiste jaoks? Eelnevalt selgus, et Aabraham tunnistati heaks ja õigeks, sest ta uskus Jumalat.
10 In what context was it credited? Was it after his circumcision, or before? It was not after, but before.
Aga millal see juhtus? Kas siis, kui Aabraham oli juut, või enne seda?
11 And he received the sign of circumcision as a seal of the righteousness that he had by faith while he was still uncircumcised. So then, he is the father of all who believe but are not circumcised, in order that righteousness might be credited to them.
Tegelikult oli see enne seda, kui temast sai juut ümberlõikamise teel, mis kinnitas tema usku Jumala võimesse teha teda õigeks. See juhtus enne, kui ta sai ümber lõigatud, nii et ta on kõigi nende isa, kes usuvad Jumalasse ja keda Jumal peab õigeks, isegi kui nad ei ole ümberlõigatud juudid.
12 And he is also the father of the circumcised who not only are circumcised, but who also walk in the footsteps of the faith that our father Abraham had before he was circumcised.
Ta on ka ümberlõigatud juutide isa, mitte üksnes sellepärast, et nad on ümber lõigatud, vaid sellepärast, et nad järgivad Aabrahami eeskuju Jumalasse uskumises enne ümberlõikamist.
13 For the promise to Abraham and his offspring that he would be heir of the world was not given through the law, but through the righteousness that comes by faith.
Jumala tõotus Aabrahamile ja tema järeltulijatele, et maailm kuulub neile, ei tuginenud tema seaduse täitmisele, vaid sellele, et ta sai õigeks usu läbi Jumalasse.
14 For if those who live by the law are heirs, faith is useless and the promise is worthless,
Sest kui tõotatud pärand tugineks seaduse täitmisele, siis ei oleks Jumala uskumise teema vajalik ja tõotus oleks mõttetu.
15 because the law brings wrath. And where there is no law, there is no transgression.
Sest seadus toob kaasa karistuse, aga kui seadust ei ole, siis ei saa seda rikkuda.
16 Therefore, the promise comes by faith, so that it may rest on grace and may be guaranteed to all Abraham’s offspring—not only to those who are of the law, but also to those who are of the faith of Abraham. He is the father of us all.
Seega tugineb tõotus Jumalasse uskumisele. See antakse tasuta anniga, mis on garanteeritud kõigile Aabrahami lastele, mitte üksnes neile, kes seadust järgivad, vaid ka neile, kes usuvad nagu Aabraham, meie kõigi isa.
17 As it is written: “I have made you a father of many nations.” He is our father in the presence of God, in whom he believed, the God who gives life to the dead and calls into being what does not yet exist.
Nagu Pühakiri ütleb: „Ma olen teinud su paljude rahvaste isaks.“Sest Jumala ligiolus uskus Aabraham Jumalasse, kes teeb surnud elavaks ja kutsub sõnaga esile selle, mida enne ei olnud olemas.
18 Against all hope, Abraham in hope believed and so became the father of many nations, just as he had been told, “So shall your offspring be.”
Vastu kõiki ootusi usaldas Aabraham Jumalat, nii et temast võis saada paljude rahvaste isa, just nagu Jumal oli talle tõotanud: „Nii palju saad sa järeltulijaid!“
19 Without weakening in his faith, he acknowledged the decrepitness of his body (since he was about a hundred years old) and the lifelessness of Sarah’s womb.
Tema usku Jumalasse ei nõrgestanud isegi see, et tema arvates oli ta ihu praktiliselt surnud (ta oli ligikaudu sada aastat vana), ja ta teadis, et Saara oli laste saamiseks liiga vana.
20 Yet he did not waver through disbelief in the promise of God, but was strengthened in his faith and gave glory to God,
Ta hoidis kinni Jumala tõotusest − ta ei kahelnud selles. Tema usk Jumalasse muutus hoopis tugevamaks ja ta ülistas Jumalat.
21 being fully persuaded that God was able to do what He had promised.
Ta oli täielikult veendunud, et Jumalal on vägi teha seda, mida ta oli tõotanud.
22 This is why “it was credited to him as righteousness.”
Sellepärast pidas Jumal Aabrahami õigeks.
23 Now the words “it was credited to him” were written not only for Abraham,
Sõnad „Aabrahami peeti õigeks“ei olnud kirja pandud üksnes tema kasuks.
24 but also for us, to whom righteousness will be credited—for us who believe in Him who raised Jesus our Lord from the dead.
Need olid ka meie jaoks, keda peetakse õigeks, kuna me usume Jumalasse, kes äratas meie Issanda Jeesuse surnuist üles.
25 He was delivered over to death for our trespasses and was raised to life for our justification.
Jeesus anti surma meie pattude pärast ja ta äratati ellu, et meid õigeks teha.
