< Lukka 18 >
1 Lino nakabambila chikozyano chitondezya mbubeelede kunokomba akuti batatyoki myoyo,
Il leur raconta une parabole pour leur montrer qu'il faut prier toujours, et ne point se lasser:
2 wati, “Muli limwi dopolo kwakali mubetesi utakwe wakalikuyowa Leza nikuba kulemeka bantu.
«Dans une certaine ville, dit-il, il y avait un juge qui n'avait ni crainte de Dieu, ni égards pour les hommes.
3 Lino kwakali mukamufu mudolopo eli, wakaliswini kaza kulinguwe, kati, 'Mundigwasizye makani angu asimulanduma'.
Or, dans cette même ville, il y avait une veuve qui venait à lui et lui disait: «Fais-moi justice de mon adversaire.»
4 Lino wakaba achindi chilamfu katalikuyanda kumugasizya, pesi nikwakaba kayindi, wakalyambuuzya alikke wati, “Nikuba ngundilemeka,
Pendant longtemps, il ne le voulut pas.» «Enfin il se dit à lui-même: «Bien que je n'aie ni crainte de Dieu, ni égards pour les hommes,
5 pesi mukamufu oyu wandikatazya, ndilamugwasizya kuti ajane lwangunuko kumakani akwe, kwiitila kuti atandisusubiki, kanoswini kandichindila”.
comme il est certain que cette veuve-là m'est à charge, je lui ferai justice, de peur qu'elle ne finisse par se livrer à quelque violence.»
6 Mpawo Mwami wakati, “Muswilizye mbaamba mubetesi oyu siluuni”.
Vous entendez, ajouta le Seigneur, ce que dit ce juge inique.
7 Lino muyeeye kuti, Leza takonzyi na kubeteka chabululami kubsale bakwe, ibamulilila sikati amansiku? Ulachedwa na kubkutukila?
Et Dieu ne ferait point justice à ses élus qui crient à lui nuit et jour? Il tarderait à les secourir?
8 “Ndamwambila kuti, uyofwambana loko kulingula makani abo. Nikuba obo, nazobweda Mwana mulombe wa Muntu uzojana kakuchili lusyomo na munyika?”
Il leur fera prompte justice, je vous le déclare; mais le Fils de l'homme, à son retour, trouvera-t-il la foi sur la terre?»
9 Elyo wakamba mukozyano oyu utobela kuli bamwi bakali kulisyom beni kuti baliluleme, abo bakali kunyansya bamwi,
Il raconta aussi la parabole suivante à quelques-uns très convaincus, à part eux, qu'ils étaient justes, et qui méprisaient les autres:
10 “Baluumi babili bakaya mun'anda yaLeza kuyookomba- umwi wakali muFalisi oyu umwi kali Simutelo.
«Deux hommes montèrent au Temple pour prier; l'un Pharisien et l'autre publicain.
11 MuFalisi wakayimikila wakomba kaamba zintu ezi atala lyabuumi bwakwe wati, 'Leza, ndilakulumba nkambo kakuti tandili mbuli bamwi pe babbi, bantu bataluleme pe, basibwamu, na bali mbuli Simutelo oyu.
Le Pharisien, debout, priait ainsi en lui-même: «O Dieu, je te rends grâces de ce que je ne suis pas comme le reste des hommes, gens rapaces, iniques, adultères, de ce que je ne suis pas comme ce publicain-là.
12 Ndilalyiimya tubili amviki. Ndilapa chipanzi chakkumi chazintu zyoonse nzindijana'.
Je jeûne deux fois par semaine; je donne la dîme de tout ce que j'acquiers.»
13 Pesi Simutelo, kayimvwi kulekule, tewakakonzya pe nikuba kusompya meso akwe kujulu, pesi wakawuma akaango kakwe wati, 'Leza, ndifwide luzyalo, me ndisizibi'.
Quant au publicain, il se tenait à distance, il n'osait pas même lever les yeux vers le ciel, mais il se frappait la poitrine en disant: «Dieu, aie pitié de moi qui suis un pécheur!»
14 Ndamwambila kuti oyu mwalumi wakajoka kun'anda yakwe kali walulamikwa kwiinda olya mweenzinyina, nkambo kufumbwa muntu ulisumpula uzofwinsigwa, pesi woonse muntu ulijosya ansi uzosumpulwa”.
Celui-ci, je vous le déclare, rentra dans sa maison justifié, plutôt que l'autre; car quiconque s'élève lui-même sera abaissé, et quiconque s'abaisse lui-même sera élevé.»
15 Bantu bakeeta bana banini kulinguwe kuti abaampe, pesi basikwiiya nibakababona bakabaambwiida.
On lui apportait même les tout petits enfants pour qu'il les touchât. Voyant cela, les disciples blâmèrent ceux qui les lui apportaient.
16 Pesi Jesu wakabayita kulinguwe wati, “Muzumizye bana banini baze kuindime, alubo mutabakasyim pe. Nkambo bwami bwakujulu mbubwabo.
Mais Jésus appela ces enfants: «Laissez, leur dit-il, les enfants venir à moi, et ne les en empêchez pas, car c'est à ceux qui leur ressemblent qu'appartient le Royaume de Dieu.
17 Kasimpe ndamwambila, utakonzyi kutambula bwami bwaLeza mbuli mwana munini takwe kuyobunjila”.
En vérité, je vous le dis, qui ne recevra pas, comme un enfant, le Royaume de Dieu, n'y entrera pas.»
18 Umwi mwendelezi wakamubuzya wati, “Muyisi mubotu, ngandilachita biyeni kuti ndikajane buumi butamani?” (aiōnios )
Un chef de synagogue lui posa une question: «Bon maître, lui dit-il, que dois-je faire pour acquérir la vie éternelle?» (aiōnios )
19 Jesu wakati kulinguwe, “Nkamboonzinundaamba kuti ndilimubotu? Takwe muntu mubotu pe, kunze kwaLeza alikke.
Jésus lui dit: «Pourquoi m'appelles-tu bon? Nul n'est bon que Dieu seul!
20 Ulizi milawu yaamba kuti utachiti bwaamu, utajeyi, utabbi, utaambi manwa, lemeka uso abanyoko”.
Tu connais les commandements: «Tu ne seras point adultère; tu ne seras point meurtrier; tu ne seras point voleur; tu ne rendras point de faux témoignages; honore ton père et ta mère.»
21 Mweendelezi wakati, “Yoonse eyi ndakayilondola kuzwa kandichili mulombe”.
Il répondit: «Tout cela je l'ai observé dès ma jeunesse.»
22 Lino Jesu nakamvwa obo, wakati kulinguwe, “Kuli chinti chimwi nchubulide. Weelede kuzya zintu zyoonse nzulaazyo mpawo wabila bachete, elyo uyooba achiybwedo chalubono kujulu mpawo uze unditobele”.
Sur cette réponse, Jésus reprit: «Une chose te manque encore; vends tout ce que tu as; distribues-en le prix à des pauvres; tu auras alors un trésor dans les cieux; viens ensuite et suis-moi.»
23 Lino mweendelezi oyu nakamvwa makani aya, wakawusa, nkambo wakali alubono lwiingi.
A ces mots, l'autre devint tout triste, car il était fort riche.
24 Elyo Jesu nakabona kuti wawusa loko wakati, “Nchiyumu loko kuli abo bajisi lubono lwiingi kunjila mubwami bwakujulu!
Voyant sa tristesse, Jésus dit: «Combien difficilement entreront dans le Royaume de Dieu ceux qui ont des richesses!
25 Nkambo chilakonzeka kuti nkamela yiinde mumpuli yansunda kwiinda kuti muntu muvubi anjile mubwami bwaLeza”.
Il est plus facile à un chameau de passer par l'ouverture d'une aiguille qu'à un riche d'entrer dans le Royaume de Dieu.»
26 Abo ibakamvwa makani aya bakati, “No mwati sa mpali unga uyofutulwa?”
«Qui donc pourra être sauvé?» dirent-ils en l'entendant.
27 Jesu wakamwambila wati,” Zintu ziyumu kubantu nzyuuba kuliLeza.”
Jésus répondit: «Ce qui est impossible aux hommes, est possible à Dieu.» —
28 Pita wakati, “Langa twakasiya zintu zyesu zyoonse mpawo twatobela nduwe”.
«Et nous, dit Pierre, c'est après avoir laissé tous nos biens, que nous t'avons suivi!»
29 Jesu wakati kulimbabo, “Ndamwambila kasimpe kuti takwe muntu naba umwi wakasiya n'anda yakwe, naba banakazi bakwe, na banike bakwe, na bazyali, na bana nkambo kabwami bwaLeza,
Il leur répondit: «Je vous le dis en vérité: personne, à cause du Royaume de Dieu, ne quittera une maison, une femme, des frères, des parents, des enfants,
30 utakwe kuzojana zyindilide kuchiindi echino, amuchindi chibola, buumi butamani.” (aiōn , aiōnios )
qu'il ne reçoive dès le temps présent bien davantage, et dans le siècle à venir la vie éternelle.» (aiōn , aiōnios )
31 Nakamaninsya kubunganizya bali kkumi ababili kulinguw, wakati kulimbabo, “Mulange tuya kuJelusalema, lino zyoonse zintu zyakalembwa abasinsimi atala a Mwana mulombe wa Muntu ziya kuyozuzikizigwa”.
Prenant à part les douze, il leur dit: «Voilà que nous montons à Jérusalem et tout ce que les prophètes ont écrit du Fils de l'homme va s'accomplir:
32 Nkambo uyopenzegwa mumaboko Bamasi, mpawo bayomuwela, uyojatwa chamasampu, mpawo bakamuswide mate.
il sera livré aux païens, bafoué, outragé, couvert de crachats;
33 Nibayomaninsya kumuuma, bayomujeya, mpawo mubuzuba bwatatu uyobuka lubo.”
après l'avoir flagellé, ils le tueront, et le troisième jour il ressuscitera.»
34 Takwe nchibakamvwa pe kumakani aya, alubo eli lyakabasita, mpawo takwe nibakamvwisisisya pe zintu ezi zyakali kwaambwa.
A cela les disciples ne comprirent rien; le sens de ces paroles leur était caché; ils ne saisissaient pas ce qui leur était dit.
35 Kwakaba kuti Jesu kaali waamba kusika muJelikko, umwi moofu wakalikkede kumbali aanzila, ulakumbila,
Il approchait de Jéricho. Un aveugle, assis au bord du chemin, mendiait.
36 mpawo nakamvwa tyanga lyabantu bayabweenda, wakabuzya kuti chakali kuchitika niinzi.
Entendant le bruit d'une foule en marche, il demanda ce que c'était.
37 Bakamambila kuti, “Ngu Jesu waNazaleta uyabweenda.
On lui répondit: «C'est Jésus de Nazareth qui passe.»
38 Mpawo mwalumi oyu moofu wakasompezya wati, “Jesu Mwana a Davida, ndifwide luzyalo”.
Alors il s'écria: «Jésus, Fils de David, aie pitié de moi!»
39 Bakali kweenda kumpela bakamwambwiida moofu oyu, bati, “Umuna”. Pesi wakasompezya loko, “Mwana wa Davida, ndifwide luzyalo”.
Ceux qui étaient en avant le menaçaient pour le faire taire, mais lui n'en criait que plus fort: «Fils de David, aie pitié de moi!»
40 Jesu wakayimikila nji mpawo walayilila kuti mwalumi oyu ayeetwe kuli nguwe. Lino mwalumi oyu moofu nakaba afwiifwi, Jesu wakabuzya wati,
Jésus s'arrêta et donna l'ordre de le lui amener. Quand l'homme fut près de lui, il lui demanda:
41 “Uyanda kuti ndikuchitilenzi? Wakati, “Mwami ndiyanda kuti ndibone”.
«Que veux-tu que je fasse pour toi?» — «Seigneur, que j'y voie!» répondit l'aveugle.
42 Jesu wakati kulinguwe, “Bona. Lusyomo lwako lwakuponesya”.
Alors Jésus lui dit: «Vois! ta foi t'a sauvé!»
43 Mpawo awo wakabona, wamutobela, kalemya Leza. Bantu boonse nibakabona ezi bakalumbayizya Leza.
Immédiatement il vit, et il suivit Jésus en glorifiant Dieu. Tout le peuple, à ce spectacle, célébra les louanges de Dieu.