< Nchito 7 >
1 Mupayizi mupati wakati, “Makani aya ngakasimpe na?”
Alors le souverain Sacrificateur [lui] dit: ces choses sont-elles ainsi?
2 Sitivini wakati, “Nobakwesu anomataata, mundiswilizye: Leza wabulemu wakalibonia kuli taata wesu Abbulahamu kali ku Mesopotamiya, katana kukkala mu Halani;
Et [Etienne] répondit: hommes frères et pères, écoutez [-moi]: le Dieu de gloire apparut à notre père Abraham, du temps qu'il était en Mésopotamie, avant qu'il demeurât à Carran,
3 wakati kulinguwe, “Longa uzwe munyika yakulindinywe abantu bakulindinywe, mpawo uye kunyika njensikakutondezye.”
Et lui dit: sors de ton pays, et d'avec ta parenté, et viens au pays que je te montrerai.
4 Mpawo wakazwa wasiya inyika yaba Kkaludiya akuyokkala ku Halani, kali nkuko oku wisi nakafwa, Leza wakamweeta munyika omuno mumukkede lino.
Il sortit donc du pays des Caldéens, et alla demeurer à Carran; et de là, après que son père fut mort, [Dieu] le fit passer en ce pays où vous habitez maintenant.
5 Takwe nakamupa kuti ibelukono lwakwe pe, nikuba mweenya wakuti alyate kulinjiyo. Pesi wakamusyomezya - kuti uzomupa nyika eyi kuti ibe lukono lwakwe amazyalani akwe, nikuba takalina kuba amwana pe - kuchindi echo mpakati uzomupa nyika eyi mbuli lukono kulinguwe akumazyalani ayotobela nguwe.
Et il ne lui donna aucun héritage en ce pays, non pas même d'un pied de terre, quoiqu'il lui eût promis de le lui donner en possession, et à sa postérité après lui, dans un temps où il n'avait point encore d'enfant.
6 Leza wakambula anguwe anzila eyi kuti bana bakwe bayokkala munyika yabwenzu, akuti bana banyika eyo bayobajata buzike akabapenzya kapati kwaminyaka ili myanda iine. Leza wakati,
Et Dieu lui parla ainsi: ta postérité séjournera quatre cents ans dans une terre étrangère, et là on l'asservira, et on la maltraitera.
7 “Pesi ndiyobeteka musyobo wabantu abo ibayobajata buzike, kuzwa awo bayozwa bazoze omuno bazondikombe mubusena obuno.'
Mais je jugerai la nation à laquelle ils auront été asservis, dit Dieu; et après cela ils sortiront, et me serviront en ce lieu-ci.
8 Mpawo Leza wakapa Abbulahamu chizuminano chabupalule, elyo Abbulahamu wakazyala Ayizeki mpawo wamupalula mubuzuba bwamusanu aatatu; Ayizeki wakazyala Jakkobbu, mpawo Jakkobbu wakazyala ibalikkumi ababili.
Puis il lui donna l'Alliance de la Circoncision; et après cela [Abraham] engendra Isaac, lequel il circoncit le huitième jour; et Isaac engendra Jacob, et Jacob les douze Patriarches.
9 Lino nkambo kakuti Jozefu, bananyina bakamuchitila ibbivwe bakamuuzya ku Ijiputi, pesi Leza wakali anguwe
Et les Patriarches étant pleins d'envie vendirent Joseph [pour être mené] en Egypte; mais Dieu était avec lui;
10 wakamuvuna kuzwa kumapenzi akwe. Wakapa Jozefu choolwe abusongo kunembo lya Falo, mwami waku Ijiputi, iwakamusala kuba mwendelezi mu Ijiputi aatala lyempuli yakwe.
Qui le délivra de toutes ses afflictions; et l'ayant rempli de sagesse il le rendit agréable à Pharaon, Roi d'Egypte, qui l'établit Gouverneur sur l'Egypte, et [sur] toute sa maison.
11 “Lino kwakaba bbalanwe, amapenzi mapati mu Ijiputi yoonse amu Kkenani, mpawo bamataata bakabulikilwa chakulya.
Or il survint dans tout le pays d'Egypte et en Canaan une famine et une grande angoisse; tellement que nos pères ne pouvaient trouver des vivres.
12 Pesi Jakobbu nakamvwa kuti ku Ijiputi kuli chakulya, wakatuma bamataata kulwendo lutanzi.
Mais quand Jacob eut ouï dire qu'il y avait du blé en Egypte, il y envoya pour la première fois nos pères.
13 Mulwendo lwabo lwabili Jozefu wakalitondezya kubakulana baklwe, mpawo wakabazibya kuli Falo.
Et [y étant retournés] une seconde fois, Joseph fut reconnu par ses frères, et la famille de Joseph fut déclarée à Pharaon.
14 Mpawo wakatuma bakulana bakwe kuti babwede bakaambile wisi kuti aze ku Ijiputi, antomwe abanzubo zyakwe bonse, kabali mweelwe wabantu bali makumi ali musanu aabili abantu bali musanu.
Alors Joseph envoya quérir Jacob son père, et toute sa famille, qui était soixante-quinze personnes.
15 Lino Jakobbu wakayinka wakukkala mu Ijiputi wakufwida mumo, welwakwe abamataata.
Jacob donc descendit en Egypte, et il y mourut, lui et nos pères;
16 Bakabwezegwa batolwa ku Shekkemu bakubambwa mukabanda ka Abbulahamu nkakawula amuulo wansiliva kuzwa kubana ba Hamoli mu Shekkemu.
Qui furent transportés à Sichem, et mis dans le sépulcre qu'Abraham avait acheté à prix d'argent des fils d'Emmor, [fils] de Sichem.
17 Lino nichakamba kuzulila chiindi chachisyomezyo nchakali waamba kuli Abbulahamu, bantu bakakomena akuvula mu Ijiputi,
Mais comme le temps de la promesse pour laquelle Dieu avait juré à Abraham, s'approchait, le peuple s'augmenta et se multiplia en Egypte.
18 lumwi kwaba uumbi mwami wakeendelezya Ijiputi mwami utakwe anchakalizi pe azya Jozefu.
Jusqu'à ce qu'il parût en Egypte un autre Roi, qui n'avait point connu Joseph;
19 Wakeena bantu besu akubamanikizya kuti bazibye kuzyalwa kwabana bacheche kuchitila kuti abajaye.
Et qui usant de ruse contre notre nation, maltraita nos pères, jusqu'à leur faire exposer leurs enfants à l'abandon, afin d'en faire périr la race.
20 Muchiindi nchicho echo Mozesi wakazyalwa wakali kweebeka loko kubusyu bwa Leza, wakalondolwa kwamyezi iitatu mung'anda yawisi.
En ce temps-là naquit Moïse, qui fut divinement beau; et il fut nourri trois mois dans la maison de son père.
21 Eelyo nakagwisigwa aanze, mwana musimbi wa Falo wakamutangila akumukomezya mbuli mwana wakwe mulombe.
Mais ayant été exposé à l'abandon, la fille de Pharaon l'emporta, et le nourrit pour soi comme son fils.
22 Mozesi wakali yiide mulibonse busongo bwaba Ijiputi, mpawo wakabasinguzu mumajwi akwe amumilimu yakwe.
Et Moïse fut instruit dans toute la science des Egyptiens; et il était puissant en paroles et en actions.
23 “Pesi nakaamba kuzulizya minyaka ilimakumi aane wakayeeya mumoyo wakwe kuti aswaye babunyina ibazyalani lya Izilayeli.
Mais quand il fut parvenu à l'âge de quarante ans, il forma le dessein d'aller visiter ses frères, les enfants d'Israël.
24 Wakabona mu Izilayeli kalo kutamizigwa, Mozesi wakamuvuna mu Izilayeli nyina, wakali kupenzegwa mpawo wajaya mu Ijiputi:
Et voyant un d'eux à qui on faisait tort, il le défendit, et vengea celui qui était outragé, en tuant l'Egyptien.
25 Wakachita eezi kayeeyanga bantu bamukowa wakwe balaziba kuti Leza kwindila mukuboko kwakwe uyobapa lwangunuko pesi bo tebaka zimvwisisisya pe.
Or il croyait que ses frères comprendraient [par là] que Dieu les délivrerait par son moyen; mais ils ne le comprirent point.
26 Mubuzuba butobela wakabona balumi babili kabalo kulwana, wakeezya kubavuna chaluumuno wati, “Nobalumi, muli bantu bamwi biyo, nkambonzi nimulokuchisana lwanu lwanu?”
Et le jour suivant il se trouva entre eux comme ils se querellaient, et il tâcha de les mettre d'accord, [en leur] disant: hommes, vous êtes frères, pourquoi vous faites-vous tort l'un à l'autre?
27 Pesi ulya umwi wakali wabisizya mwenzinyina wakamutontela kule mpawo wati, 'ngwani wakakusala kuti ube mwendelezi konotubeteka?
Mais celui qui faisait tort à son prochain, le rebuta, lui disant: qui t'a établi Prince et Juge sur nous?
28 Uyanda kundijaya na andime mbulimbwakajaya mu Ijiputi ulya ijilo?
Me veux-tu tuer, comme tu tuas hier l'Egyptien?
29 Lino Mozesi nakamvwa obu wakachija, wakakuba muzwakule munyika yaba Midiyani oko nkwakakuzyala bana balombe babili.
Alors Moïse s'enfuit sur un tel discours, et fut étranger dans le pays de Madian, où il eut deux fils.
30 Elyo nikwakinda minyaka ilimakumi aane angelo wakalibonia kuli nguwe munkanda yakuchilundu cha Sinayi mumabangabanga amulilo kali muchiteeyo.
Et quarante ans étant accomplis, l'Ange du Seigneur lui apparut au désert de la montagne de Sinaï, dans une flamme de feu qui était en un buisson.
31 Lino Mozesi nakabona mulilo, zyakamuambya eezi, mpawo nakalikuya buswena afwifwi kuti abonesesye loko, kwakazwa ijwi lya Mwami lyakati,
Et quand Moïse le vit, il fut étonné de la vision, et comme il approchait pour considérer ce que c'était, la voix du Seigneur lui fut adressée,
32 “Ndime Leza wabamawuso, Leza wa Abbulahamu awa Ayizeki a Jakobbu.' Mozesi wakayoowa takwe nakayanda kulanga lubo pe oko.
[Disant]: je suis le Dieu de tes pères, le Dieu d'Abraham, et le Dieu d'Isaac, et le Dieu de Jacob. Et Moïse tout tremblant n'osait considérer ce que c'était.
33 Lino Mwami Leza wakati kulinguwe, gwisya insangu kumawulu aako, nkambo abusena mpoyimvwi mbusena busalala.
Et le Seigneur lui dit: déchausse les souliers de tes pieds: car le lieu où tu es, est une terre sainte.
34 Ndabona loko kupenzegwa kwabantu bangu balimu Ijiputi; Ndamvwa kukwila kwabo, alimwi Ndasika kuza kuzobavuna; kwalino kweza, Ndilakutuma ku Ijiputi.'
J'ai vu, j'ai vu l'affliction de mon peuple qui est en Egypte, et j'ai ouï leur gémissement, et je suis descendu pour les délivrer: maintenant donc viens; je t'enverrai en Egypte.
35 Oyu Mozesi nguwe ngubakakkaka nibakamba kuti, “Ngwani wakakubikka buzuluzi amubetesi?” - nguwe ngwakatuma Leza kuti abe muzuluzi amuvuni. Leza wakamutuma kwinda mukuboko kwamungelo iwakalibonia kuli Mozesi muchiteyo.
Ce Moïse, lequel ils avaient rejeté, en disant: qui t'a établi Prince et Juge? c'est celui que [Dieu] envoya pour Prince et pour libérateur par le moyen de l'Ange qui lui était apparu au buisson.
36 Mozesi wakabazulwida wabagwisya mu Ijiputi, nakachita zigambyo azitondezyo mu Ijiputi akuLwizi lwa Matete, amunkanda muminyaka ili makumi aane.
C'est celui qui les tira dehors, en faisant des miracles et des prodiges dans la mer Rouge, et au désert par quarante ans.
37 “Oyu Mozesi ngonguwe wakaamba kuti kuba Izilayeli, 'Leza uyomupa musinsimi kazwa akati kababunyina, musinsimi uli mbuli ndime.'
C'est ce Moïse qui a dit aux enfants d'Israël: le Seigneur votre Dieu vous suscitera un Prophète tel que moi d'entre vos frères; écoutez-le.
38 Oyu ngomwalumi wakali mukwiizya amungelo wakali kwambula awe atala achilundu cha Sinayi, iwakali aamwi abamataata, iwakatambula imajwi apona kuti atwambile iswebo.
C'est celui qui fut en l'assemblée au désert avec l'Ange qui lui parlait sur la montagne de Sinaï, et qui fut avec nos pères, et reçut les paroles de vie pour nous les donner.
39 “Pesi bamataata bakakaka kumuswilizya; bakamutontela kule kuzwa kulimbabo, mpawo mumyoyo yabo bakabweda ku Ijiputi.
Auquel nos pères ne voulurent point obéir, mais ils le rejetèrent, et se détournèrent en leur cœur [pour retourner] en Egypte,
40 Echo chindi bakambila Aaloni kuti tupangile baleza batatuzulwide. Oyu Mozesi, wakatugwisya mu Ijiputi tatuzi pe ichachitika kulinguwe.'
Disant à Aaron: fais-nous des dieux qui aillent devant nous; car nous ne savons point ce qui est arrivé à ce Moïse qui nous a amenés hors du pays d'Egypte.
41 Lino bakapanga kanamani kumazuba ayo baleta chipayizyo kuli nkako, mpawo bakakondwa nkambo kamilimo yamaboko abo.
Ils firent donc en ces jours-là un veau, et ils offrirent des sacrifices à l'idole, et se réjouirent dans les œuvres de leurs mains.
42 Pesi Leza wakachengunuka mpawo wakapeda kukomba nyenyezi zyamulengalenga, mbuli mbukulembedwe mubbuku lyabasinsimi kuti, “Mwakandipana zipayizyo zyamitumba yabanyama kwaminyaka iili makumi aane munkanda, inywebo nobana ba Izilayeli?
C'est pourquoi aussi Dieu se détourna [d'eux], et les abandonna à servir l'armée du ciel, ainsi qu'il est écrit au Livre des Prophètes: maison d'Israël, m'avez-vous offert des sacrifices et des oblations pendant quarante ans au désert?
43 Mwakatambula chikombelo cha Moleki antomwe anyenyeezi yaleza waLafani, azikozyanio nzimwakapanga kuti muzikombe: alimwi Ndiyomubweza nkamwiinzye mu Bbabbiloni.'
Mais vous avez porté le tabernacle de Moloc, et l'étoile de votre dieu Remphan; qui sont des figures que vous avez faites pour les adorer; c'est pourquoi je vous transporterai au delà de Babylone.
44 Bamataata bakalijisi idumba lyabukamboni munkanda, mbuli Leza mbwakalayilila nakaambula a Mozesi kuti welede kuchita mbuli mabambilo ngaakabona.
Le Tabernacle du témoignage a été avec nos pères au désert, comme avait ordonné celui qui avait dit à Moïse, de le faire selon le modèle qu'il en avait vu.
45 Musule lyayaaya, bamataata, kabali ansi lyabuzuluzi bwa Johuwa, bakatambula idumba lyakubunanina baza alyo nibakakona bulono bwanyika. Leza wakabweza bulongo wanyanzya misyobo yabantu bakalikukkala mumo wabatanda kubusyu bwamataata. Elidumba lyakaliwo munyika omuno kusikila kuchindi cha Devidi,
Et nos pères ayant reçu [ce Tabernacle], ils le portèrent sous la conduite de Josué au pays qui était possédé par les nations que Dieu chassa de devant nos pères, [où il demeura] jusqu'aux jours de David;
46 oyu wakajana cholwe kubusyu bwa Leza, mpawo wakumbila kuti ajane busena bwakukkala bwang'anda ya Jakobbu.
Qui trouva grâce devant Dieu et qui demanda de pouvoir dresser un Tabernacle au Dieu de Jacob.
47 Pesi ngu Solomoni wakayaka ing'anda ya Leza.
Et Salomon lui bâtit une maison.
48 Nekuba obo, Sijulu lyamajulu takkali mung'anda iyakwa amaboko, mbuli mbwaamba musinsimi kuti,
Mais le Souverain n'habite point dans des temples faits de main, selon ces paroles du Prophète:
49 “Ijulu nipande lyangu mpawo inyika ngimalyatililo amawulu angu. Musyobo uli weng'anda unga ulandiyakila? Mbwamba Mwami, an, mbobuli busena bwakulyokezya kwangu?
Le ciel est mon trône, et la terre est le marchepied de mes pieds: quelle maison me bâtirez-vous, dit le Seigneur, ou quel pourrait être le lieu de mon repos?
50 Temaboko angu na akachita zintu eezi zyoonse?'
Ma main n'a-t-elle pas fait toutes ces choses?
51 Inywebo nobasichizindwe, nobasyajumumoyo, noba nkunulumatwi, chindi chonse mulakaka Muuya Uusalala; mulijisi inchito zyabamawuso.
Gens de cou roide, et incirconcis de cœur et d'oreilles, vous vous obstinez toujours contre le Saint-Esprit; vous faites comme vos pères ont fait.
52 Nguuli wabasinsimi ngubatakwe nibakapenzya bamawuso? Bakajaya basinsimi bakalibonia katana kusika pe Ululeme, mpawo lino mwaba basikumwaba abasikumujaya,
Lequel des Prophètes vos pères n'ont-ils point persécuté? ils ont même tué ceux qui ont prédit l'avénement du Juste, duquel maintenant vous avez été les traîtres et les meurtriers,
53 Inywebo nobantu ibakatambula mulawu oyo wakabikwa aba angelo, mpawo mwakachilwa kuulondola?”
Vous qui avez reçu la Loi par la disposition des Anges, et qui ne l'avez point gardée.
54 Lino baalu bebboma nibakamvwa makani aya, bakanyongana mumyoyo bamulumina ntwino Sitivini.
En entendant ces choses, leur cœur s'enflamma de colère et ils grinçaient les dents contre lui.
55 Pesi welwakwe, kazwide Muuya Uusalala, wakalungumana kujulu mpawo awo wabona bulemu bwa Leza. Elyo wakabona Mwami Jesu kayiimvwi kululyo lwa Leza.
Mais lui étant rempli du Saint-Esprit, et ayant les yeux attachés au ciel, vit la gloire de Dieu, et Jésus étant à la droite de Dieu.
56 Sitivini wakati, “Mulange, ndabona majulu kajulidwe, a Mwana amuntu ulimvwi kululyo lwa Leza.”
Et il dit: voici, je vois les cieux ouverts, [et] le Fils de l'homme étant à la droite de Dieu.
57 Kuli ezi baalu bebboma bakasinka matwi aabo, bompoolola ajwi pati, bakachijana kuli nguwe amoyo umwi.
Alors ils s'écrièrent à haute voix, et bouchèrent leurs oreilles, et tous d'un accord ils se jetèrent sur lui.
58 Bakamugwisizya aanze changuzu batanguna kumutulula mabwe, Bakamboni bakabika zisamo zyabo kumawulu amulombe uutegwa Sawulo.
Et l'ayant tiré hors de la ville, ils le lapidèrent; et les témoins mirent leurs vêtements aux pieds d'un jeune homme nommé Saul.
59 Lino nibakali kumutulula mabwe, wakali kusompezya kuli Leza kati, “Mwami Jesu tambula muuya wangu.”
Et ils lapidaient Etienne, qui priait et disait: Seigneur Jésus! reçois mon esprit.
60 Wakafugama wayita ajwi ip[ati wasikuti, “Mwami, mutabapi mulandu pe kuchibi eechi nchibahita.” Lino nakamaninsya kwamba makani aya, wakona mpawo.
Et s'étant mis à genoux, il cria, à haute voix: Seigneur, ne leur impute point ce péché; et quand il eut dit cela, il s'endormit.