< Nchito 19 >
1 Kwakaba kuti Apolosi nakali mu Kkolinto, Pawulo wakayinda kuchisi chakutala wakusika kudolopo lyaku Efeso, mpawo wakakujana bamwi basikwiiya.
Or il arriva comme Apollos était à Corinthe, que Paul après avoir traversé tous les quartiers d'en haut, vint à Ephèse, où ayant trouvé de certains disciples, il leur dit:
2 Pawulu wakabambila kuti, “Mwakawutambula na Muuya Uusalala nimwakasyoma?” Bakamusandula kuti, “Pepe, tatukwe anchitwalina kumvwa pe atala azya Muuya Uusalala.”
Avez-vous reçu le Saint-Esprit quand vous avez cru? et ils lui répondirent: nous n'avons pas même ouï dire s'il y a un Saint-Esprit.
3 Pawulu wakati, “Mpo mwakabbabbatizigwa buyeni? Bakati, “Mulubbabbatizyo lwa-Joni.”
Et il leur dit: de quel [Baptême] donc avez-vous été baptisés; ils répondirent: du Baptême de Jean.
4 Pawulo wakabasandula, “Joni wakabbabbatizya mulubbabbatizyo lwakusanduka. Wakabambila bantu kuti bayelede kusyoma kulooyo uzobuza musule lyakwe, kali, ngu Jesu.”
Alors Paul dit: il est vrai que Jean a baptisé du Baptême de repentance, disant au peuple, qu'ils crussent en celui qui venait après lui, c'est-à-dire, en Jésus- Christ.
5 Lino bantu nibakamvwa obu, bakabbabbatizigwa muzina lya-Mwami Jesu.
Et ayant ouï ces choses, ils furent baptisés au Nom du Seigneur Jésus.
6 Pawulo nakabika maanza aakwe alimbabo, Muuya Uusalala wakaza alimbabo alimwi bakambuula muliimwi milaka akusinsiima.
Et après que Paul leur eut imposé les mains, le Saint-Esprit descendit sur eux, et ainsi ils parlèrent divers langages, et prophétisèrent.
7 Kumweelo bakali baalumi bali kkumi ababili.
Et tous ces hommes-là étaient environ douze.
8 Pawulo wakanjila muchikombelo akwambula changuzu kwamyezi yotatwe, kaambuzyania akubakombelezya atala abwami bwa-Leza.
Puis étant entré dans la Synagogue, il parla avec hardiesse l'espace de trois mois, disputant, et persuadant les choses du Royaume de Dieu.
9 Pesi aawo bamwi ba Juda nibakayuma myoyo akutalemeka, bakatalika kwambula bubi atala anzila ya Kkilisito kunembo lyabantu. Nkinkako Pawulu wakabasiya weenda abasikwiiya, akuyowambuzyania ambabo mazuba woonse munganda yazyiiyo yaku Tayilanasi.
Mais comme quelques-uns s'endurcissaient, et étaient rebelles, parlant mal de la voie [du Seigneur] devant la multitude, lui s'étant retiré d'avec eux, sépara les disciples; et il disputait tous les jours dans l'école d'un nommé Tyrannus.
10 Ezi zyakachitika kwaminyaka yobile, kuchitila kuti woonse wakakkede mu Esiya amvwe ijwi lyaMwami, boonse ba-Juda ama-Giliki.
Et cela continua l'espace de deux ans; de sorte que tous ceux qui demeuraient en Asie, tant Juifs que Grecs, ouïrent la parole du Seigneur Jésus.
11 Leza wakalikuchita zigambyo zyiindilide kwindilila mumaboko a Pawulo,
Et Dieu faisait des prodiges extraordinaires par les mains de Paul:
12 Kwakali kujanika kuti itudabba azisamo zyakukwabilila itombe zyakali kumuguma zyakali kutolwa kukusilisya bachiswa malwazi kaamana amyuuya mibi kayiizwa mulimbabo.
De sorte que même on portait de dessus son corps des mouchoirs et des linges sur les malades, et ils étaient guéris de leurs maladies, et les esprits malins sortaient des [possédés].
13 Pesi kwakali ba-Juda basikulipa bakayobweenda mubusena oobo. Bakalikwita izina lya Mwami Jesu kuchitila kuti bajane nguzu zyakuzunda myuuya mibi nibakali kuti, “Kwinda muli Jesu oyo Pawulo ngwakkambawuka, ndakulayilila kuti zwa,”
Alors quelques-uns d'entre les Juifs exorcistes, qui couraient çà et là, essayèrent d'invoquer le Nom du Seigneur Jésus sur ceux qui étaient possédés des esprits malins, en disant: nous vous conjurons par ce Jésus que Paul prêche.
14 Imupayizi mupati waba Juda, iwali kutegwa Sikkeva, wakali abana balombe bali musanu ababili bakali kuchita eezi.
Et ceux qui faisaient cela étaient sept fils de Scéva Juif, principal Sacrificateur
15 Imuuya mubi wakabasandula, “Jesu ndimwizi, Pawulu ndilimwizi, pesi iwe nduweeni?”
Mais le malin esprit répondant, dit: je connais Jésus, et je sais qui est Paul; mais vous, qui êtes-vous?
16 Imuuya mubi wakali mumuntu wakabanyansya akubazunda basikulipa wabawuma. Aawo bakali kuchija kunganda oomo kabazwa maya azilonda zyakuumwa.
Et l'homme en qui était le malin esprit, sauta sur eux, et s'en étant rendu le maître, les traita si mal, qu'ils s'enfuirent de cette maison tout nus et blessés.
17 Eezi zyakazibinkana kuli boonse, ba-Juda aba Giliki, aabo bakakkede ku Efeso. Bakayowa loko, Aabobo izina lya Mwami Jesu lyakalemekwa.
Or cela vint à la connaissance de tous les Juifs et des Grecs qui demeuraient à Ephèse; et ils furent tous saisis de crainte, et le Nom du Seigneur Jésus était glorifié.
18 Alubo, basyomi biingi bakaza akulibeteka kabapa bupanduluzi buzwide aatala azibi nzibakali kuchita.
Et plusieurs de ceux qui avaient cru venaient, confessant et déclarant ce qu'ils avaient fait.
19 Basikwiiya biingi bakeeta mabbuku azibelesyo zyabo akwawumpa kunembo lyabantu boonse. anaibakaabala muulo wazyo, wakali makkumi musanu wazyuulu wazigodo zyansiliva.
Plusieurs aussi de ceux qui s'étaient adonnés à des pratiques curieuses, apportèrent leurs Livres, et les brûlèrent devant tous, dont ayant supputé le prix, on trouva qu'il montait à cinquante mille pièces d'argent.
20 Nkiinkako ijwi lya-Mwami lyakayendelela akusaalila changuzu mpati.
Ainsi la parole du Seigneur se répandait sensiblement, et produisait de grands effets.
21 Lino Pawulu nakamaninsya mulimo wakwe mu-Efeso, wakayeeya ichamumumuuya kuti ayinde ku Mesodoniya aku-Akkayiya kayobuya ku Jelusalema; wakati, “Mbuli mbundali kooku, kweelede ndikabone Loma,”
Or après que ces choses furent faites, Paul se proposa par [un mouvement] de l'Esprit de passer par la Macédoine et par l'Achaïe, et d'aller à Jérusalem, disant: après que j'aurai été là, il me faut aussi voir Rome.
22 Pawulu wakazubula babili kuli bakali kumugwasya wabatuma ku Masedoniya, Timoti a Elasitasi. Pesi we lwakwe wakajana bukkala mu- Eziya kwakayindi.
Et ayant envoyé en Macédoine deux de ceux qui l'assistaient, [savoir] Timothée et Eraste, il demeura quelque temps en Asie.
23 Ikwachindi echo tekwakaba kuchelezeka nikuba kunini mu Efeso kulangene aanzila.
Mais en ce temps-là il arriva un grand trouble, à cause de la doctrine.
24 Umwi simufula nsiliva utegwa Demetiliyasi, iwakali kubumba zikozyanisyo zyansiliva zya Diyana,
Car un certain homme, nommé Démétrius, qui travaillait en argenterie, et faisait de petits temples d'argent de Diane, et qui apportait beaucoup de profit aux ouvriers du métier,
25 wakeeta makweebo miingi kuli basikubeza. Nkinkaako wakabungania aamwi babelesi bawoyo mulimo akwaamba kuti, “Nobantu, mulizi kuti mulooyu mulimo tujana mali inyingi.
Les assembla, avec d'autres qui travaillaient à de semblables ouvrages, et leur dit: Ô hommes! vous savez que tout notre gain vient de cet ouvrage.
26 Mulizibweene akuzimvwa eezi, teensi mu Efeso biyo pe, pesi kumasena miingi mu Eziya, Pawulu oyu wakombelezya akumwaya bantu biingi. Ulikwamba kuti baleza babumbwa amaboko teensi baleza.
Or vous voyez et vous entendez comment non-seulement à Ephèse, mais presque par toute l'Asie, ce Paul-ci par ses persuasions a détourné beaucoup de monde, en disant que ceux-là ne sont point des dieux, qui sont faits de main.
27 Takulikwamba biyo kuti ziletelezya kuti makwebo eesu abule bulemu, pesi akuti inganda yakukombela ya mukaleza Atenisi ikonzya kuba chintu chabuyo, abulemu bwakwe bunoli bwamana, we ooyo ukkombwa a Eziya yoonse akumanyika.”
Et il n'y a pas seulement de danger pour nous que notre métier ne vienne à être décrié, mais aussi que le Temple de la grande déesse Diane ne soit plus rien estimé, et qu'il n'arrive que sa majesté, laquelle toute l'Asie et le monde universel révère, ne soit anéantie.
28 Nibakazimvwa eezi, bakatulindila akunyema akukwiila, bakati, “Bulemu mbubwa Diyana waba Efeso,”
Et quand ils eurent entendu ces choses, ils furent tous remplis de colère, et s'écrièrent, disant: grande est la Diane des Ephésiens!
29 Idolopo lyoonse lyakanyongana, alimwi bantu bakachijana amuzeezo womwe kabanjila muchibunganino. Bakajata basindikizi ba-Pawulu, Gayiyasi a Alisitachasi, aabo ibakazwa ku Mesodoniya.
Et toute la ville fut remplie de confusion; et ils se jetèrent en foule dans le Théâtre, et enlevèrent Gaïus et Aristarque Macédoniens, compagnons de voyage de Paul.
30 Pawulu wakali kuyanda kunjila mumoomo mumpuumba yabantu, pesi basikwiiya bakamukasya.
Et comme Paul voulait entrer vers le peuple, les disciples ne le lui permirent point.
31 Alimwi, bamwi bapati bachilikiti cha Eziya ibakali beenzinyina bakatuma ijwi lyakumukombelezya kuti atanjili pe muchibunganino.
Quelques-uns aussi d'entre les Asiarques, qui étaient ses amis, envoyèrent vers lui, pour le prier de ne se présenter point au Théâtre.
32 Bamwi bantu bakali kutambuzya limwi ijwi, abamwi kabatambuzya ilimbi, nkambo ilubunga olu lwakalinyongene, Ibiingi babo tebakazi biya pe akuti babunganina anzi.
Les uns donc criaient d'une façon, et les autres d'une autre, car l'Assemblée était confuse, et plusieurs même ne savaient pas pourquoi ils étaient assemblés.
33 Bamwi balubunga bakanyenyebwida Alekizanda, ooyo iwakali kutunziigwa kunembo aba-Juda. Mpawo Alekizanda wakatambika kuboko kwakwe, kayanda kukazya mumuswangano.
Alors Alexandre fut contraint de sortir hors de la foule, les Juifs le poussant [à parler]; et Alexandre faisant signe de la main, voulait alléguer quelque excuse au peuple.
34 Pesi aawo nibakamuzida kuti mu Juda, boonse bakakwiila ajwi lyoomwe kwamahoola obile, kabamba kuti, “Ibulemu mbubwa Atenisi waba Efeso.”
Mais quand ils eurent connu qu'il était Juif, il s'éleva une voix de tous, durant l'espace presque de deux heures, en criant: grande est la Diane des Ephésiens!
35 Nakawumuzya luundu imulembi wadolopo, wakati, “Inywe nobantu baku Efeso, ngwani mwalumi uuliwo uutazi kuti idolopo lyaba Efeso mubambi wachikombelo cha mupati Atenisi achikozyanio ichakawida aansi kuzwa kujulu?
Mais le Secrétaire de la ville ayant apaisé cette multitude [de peuple], dit: hommes Ephésiens, et qui est celui des hommes qui ne sache que la ville des Ephésiens est dédiée au service de la grande déesse Diane, et à [son] image, descendue de Jupiter?
36 Nakabona lino kuti eezi zintu tazikakiki pe, ziyanda kuti walyumunizya kotachiti chamawiliwili.
Ces choses donc étant telles sans contradiction, il faut que vous vous apaisiez, et que vous ne fassiez rien imprudemment.
37 Kaambo weeta baalumi aaba kulubeta kabatali babbi bazikombelo na basikusampawula izimuleza wesu.
Car ces gens que vous avez amenés, ne sont ni sacrilèges, ni blasphémateurs de votre déesse.
38 Nkikaako, ikuti Demetiliyasi abasikubeza mbalabo kabali amuntu ngubapa mulandu, inkuta ilijulidwe ababeleka twambo mpobali. Ngabapane mulandu chabochabo.
Mais si Démétrius et les ouvriers qui sont avec lui, ont quelque chose à dire contre quelqu'un, on tient la cour, et il y a des Proconsuls; qu'ils s'y appellent [donc] les uns les autres.
39 Pesi kuti kakuli nzoyanduula aatala azimwi zyaambo, ziyobambwa mumuswangano uzibinkeene.
Et si vous avez quelque autre chose à demander, cela se pourra décider dans une assemblée dûment convoquée.
40 Kambo nchoonzyo tuli muntenda zyakupegwa mulandu aatala ankondo yasunu. Takwelede pe kuti kube kunyongana oku, alimwi tatukozokonzya pe kuzipandulula,”
Car nous sommes en danger d'être accusés de sédition pour ce qui s'est passé aujourd'hui; puisqu'il n'y a aucun sujet que nous puissions alléguer pour rendre raison de cette émeute.
41 Nakamana kwamba boobo, wakajala muswangano bakotoka.
Et quand il eut dit ces choses, il congédia l'assemblée.