< Nchito 16 >

1 Pawulo wakasika alimwi ku Debbe aku Lisitila, aboobo, umwi mutobeli uutegwa Timoti wakaliwo, imwana wamukayintu muJuda iwakali musyomi, pesi wisi wakali muGiliki.
Il se rendit ensuite à Derbe et à Lystre. Et voici, il y avait là un disciple nommé Timothée, fils d’une femme juive fidèle et d’un père grec.
2 Wakali ampuwo mbotu kulibakwabo ibakali ku Lisitila aku Ikkoniyamu.
Les frères de Lystre et d’Icone rendaient de lui un bon témoignage.
3 Pawulo wakali kuyanda kweenda anguwe; nkinkaako wakamubweza wamupalula kaambo kaba Juda bakali mumasena aayo, nkambo kakuti boonse bakalizizi kuti wisi mu Giliki.
Paul voulut l’emmener avec lui; et, l’ayant pris, il le circoncit, à cause des Juifs qui étaient dans ces lieux-là, car tous savaient que son père était grec.
4 Awo nibakayobweenda lwendo lwabo mumadolopo, bakayobupa imajwi kubatumwa abapati ibakali mu Jelusalema ikuti balilemeke.
En passant par les villes, ils recommandaient aux frères d’observer les décisions des apôtres et des anciens de Jérusalem.
5 Awo imbungano zyakasimisigwa mu mweelwe ibuzuba abuzuba.
Les Églises se fortifiaient dans la foi, et augmentaient en nombre de jour en jour.
6 Pawulo abasindikizi bakwe bakayinda kumasena a Pilijiya a Galantiya, mbuli kuti bakali babindwa aMuuya Uusalala kuti bakambauke ijwi mubusena bwa Eziya.
Ayant été empêchés par le Saint-Esprit d’annoncer la parole dans l’Asie, ils traversèrent la Phrygie et le pays de Galatie.
7 Nibakasika afwifwi Misiya, bakeezya kunjila mu Bbitiniya, pesi imuuya wa Jesu wakabakasya.
Arrivés près de la Mysie, ils se disposaient à entrer en Bithynie; mais l’Esprit de Jésus ne le leur permit pas.
8 Awo nibakayinda Misiya, bakakusika kudolopo lya Tulowasi.
Ils franchirent alors la Mysie, et descendirent à Troas.
9 Ichilengano chakaboneka kuli Pawulo imansiku; imwalumi waku Mesodoniya wakalimvwi mpawawo, kalikumukkumbila akwamba kuti, “kweza ku Mesodoniya uzotugwasye,”
Pendant la nuit, Paul eut une vision: un Macédonien lui apparut, et lui fit cette prière: Passe en Macédoine, secours-nous!
10 awo Pawulo nakabona chilengano, mpawawo twakabambilila kuyaku Mesodoniya, akuzumina kuti Leza nguwatwiita kuti tukakambauke ijwi kuli mbabo.
Après cette vision de Paul, nous cherchâmes aussitôt à nous rendre en Macédoine, concluant que le Seigneur nous appelait à y annoncer la bonne nouvelle.
11 Akutalika kuyamba kuzwa ku Trowasi, twakeendela limwi kululama ku Samotilasi, aboobo mubuzuba butobela twakasika ku Neyopolisi.
Étant partis de Troas, nous fîmes voile directement vers la Samothrace, et le lendemain nous débarquâmes à Néapolis.
12 Kuzwaawo twakaya ku Filipi, kalili dolopo lyaku Mesodoniya, idolopo lyabulemu mubboma akubwendeleezi bwa Loma, aboobo twakakkala mazuba miingi mudolopo eeli.
De là nous allâmes à Philippes, qui est la première ville d’un district de Macédoine, et une colonie. Nous passâmes quelques jours dans cette ville.
13 mubuzuba bwamugibelo twakazwa aanze aakkoma lyakubbazu lyamulonga, oko nkutwakayeya kuti kuli busena bwakukombela. Twakakkala aansi twambuula abakaintu bakabungene.
Le jour du sabbat, nous nous rendîmes, hors de la porte, vers une rivière, où nous pensions que se trouvait un lieu de prière. Nous nous assîmes, et nous parlâmes aux femmes qui étaient réunies.
14 Umwi mwanakazi walikutegwa Lidiya, wakalikusambala zisamo zyamubala wantumbula, iwakali kukomba Mwami, wakatuswilila. Leza wakajula moyo wakwe kuti aswilizye loko nzyakali kwamba Pawulo.
L’une d’elles, nommée Lydie, marchande de pourpre, de la ville de Thyatire, était une femme craignant Dieu, et elle écoutait. Le Seigneur lui ouvrit le cœur, pour qu’elle fût attentive à ce que disait Paul.
15 Aawo naka bbabbatizigwa antoomwe abempuli yakwe, wakatukombelazya, wakamba kuti, “kuti mwandibona kuti ndilasyoma kuli Leza, amuze mukakkale kunganda yangu.” Alimwi wakatukombelezya.
Lorsqu’elle eut été baptisée, avec sa famille, elle nous fit cette demande: Si vous me jugez fidèle au Seigneur, entrez dans ma maison, et demeurez-y. Et elle nous pressa par ses instances.
16 Mbuzyakaba, aawo nitwakali kuya kubusena bwakukukombela, umwi musimbi muzike iwakali aamuya wabusondi wakatuwondongania. Wakapa basimalelo bakwe impindu kuzwa kubusondi bwakwe.
Comme nous allions au lieu de prière, une servante qui avait un esprit de Python, et qui, en devinant, procurait un grand profit à ses maîtres, vint au-devant de nous,
17 Oyu mukaintu wakatobelela Pawulo andiswe kali koompolola, wakati, “Aaba balumi mbabelesi ba Leza wabulemu. Bali kumukambawukila ijwi lyalufutuko.”
et se mit à nous suivre, Paul et nous. Elle criait: Ces hommes sont les serviteurs du Dieu Très-Haut, et ils vous annoncent la voie du salut.
18 Wakachita mbuboobu kwamazuba miingi. Pesi Pawulo, nakamunyemya loko, wakacheba akwambila muuya oyu wakati, “Ndili kukwambila muzina lya Jesu Kilisito kuti uzwe mumukayintu oyu.” Aboobo imuuya wakazwa muchiindi nchichecho.
Elle fit cela pendant plusieurs jours. Paul fatigué se retourna, et dit à l’esprit: Je t’ordonne, au nom de Jésus-Christ, de sortir d’elle. Et il sortit à l’heure même.
19 Aawo basimalelo bakwe nibakabona kuti imweenya wabo wakujana mpindu wagola, bakajata Pawulo a Sayilasi akubakwelela kuli basimulawu muchisambalilo.
Les maîtres de la servante, voyant disparaître l’espoir de leur gain, se saisirent de Paul et de Silas, et les traînèrent sur la place publique devant les magistrats.
20 Nibakabeeta kuli Sikubeteka, bakati, “Aaba baalumi balikupenzya idolopo lyesu, mba Juda.
Ils les présentèrent aux préteurs, en disant: Ces hommes troublent notre ville;
21 Bakambawuka milawu itazumininwi kuti ba Looma batambule akuchita mbubo.”
ce sont des Juifs, qui annoncent des coutumes qu’il ne nous est permis ni de recevoir ni de suivre, à nous qui sommes Romains.
22 Aawo iluundu loonse lwakanyampuka akutongooka aatala a Pawulo a Sayilasi, imubetesi wakadelula akubazwatununa zisamo akwambilizya kuti bawumwe amilamu.
La foule se souleva aussi contre eux, et les préteurs, ayant fait arracher leurs vêtements, ordonnèrent qu’on les battît de verges.
23 Nibakamana kubabuduula, bakabawalila muntolongo akwambila simulinda ntolongo kuti abalinde tabazwi.
Après qu’on les eut chargés de coups, ils les jetèrent en prison, en recommandant au geôlier de les garder sûrement.
24 Musule akapegwa mulawo oyu, simulinda ntolongo wakabajalila mukaanda kamukati loko kabasungidwe misungo kumawulu.
Le geôlier, ayant reçu cet ordre, les jeta dans la prison intérieure, et leur mit les ceps aux pieds.
25 Aakati kabusiku Pawulu a Sayilasi bakalikukomba akwimbila Leza, awo bamwi basungwa bakali kubaswilizya.
Vers le milieu de la nuit, Paul et Silas priaient et chantaient les louanges de Dieu, et les prisonniers les entendaient.
26 Muchiindi chifwifwi kwakaba muzuzumo wanyika, ezi zyakazunganisya intolongo; mpawo imilyango yakajuka, alimwi imisungo yanketani yakanguunuka kuli umwi awumwi.
Tout à coup il se fit un grand tremblement de terre, en sorte que les fondements de la prison furent ébranlés; au même instant, toutes les portes s’ouvrirent, et les liens de tous les prisonniers furent rompus.
27 Simulinda ntolongo wakasinsimuka akubona milyango yantolongo kayaseeme; wakabweza ipanga lyakwe (Ifulo) lyakwe akuyanda kulijaya, nkaambo wakayeeya kuti basungwa boonse bachija.
Le geôlier se réveilla, et, lorsqu’il vit les portes de la prison ouvertes, il tira son épée et allait se tuer, pensant que les prisonniers s’étaient enfuis.
28 Pesi Pawulo wakatambwizya ajwi pati, wakati, “utalinyonyoni, nkambo toonse mputuli.”
Mais Paul cria d’une voix forte: Ne te fais point de mal, nous sommes tous ici.
29 Simulinda ntolongo wakayasya malampi akunjila mukati, kateketa akuyowa, wakawidaansi kunembo lya Pawulo a Sayilasi.
Alors le geôlier, ayant demandé de la lumière, entra précipitamment, et se jeta tout tremblant aux pieds de Paul et de Silas;
30 Wakabeeta aanze akwamba kuti, “Nobapati, ndichite biyeni kuti ndifutulwe?”
il les fit sortir, et dit: Seigneurs, que faut-il que je fasse pour être sauvé?
31 Bakaamba kuti, “syoma kuMwami Jeso, ulafutulwa. iwebo ampuli yako.”
Paul et Silas répondirent: Crois au Seigneur Jésus, et tu seras sauvé, toi et ta famille.
32 Bakamwambila ijwi lya Mwami, antoomwe aboonse bempuli yakwe.
Et ils lui annoncèrent la parole du Seigneur, ainsi qu’à tous ceux qui étaient dans sa maison.
33 Awo simulinda ntolongo wakabweza boonse busiku oobo, wabasanzya zilonda, alimwi wakabbabbatizigwa aboonse bempuli yakwe mpawawo.
Il les prit avec lui, à cette heure même de la nuit, il lava leurs plaies, et aussitôt il fut baptisé, lui et tous les siens.
34 Nakeeta Pawulo a Sayilasi munganda yakwe akubapa ichakulya, wakabotelwa kapati ampuli yakwe yoonse, nkambo wakali wasyoma kuli Leza.
Les ayant conduits dans son logement, il leur servit à manger, et il se réjouit avec toute sa famille de ce qu’il avait cru en Dieu.
35 Nibwakacha, imubetesi wakatuma ijwi kuli basikulinda, wakati, “Amubaleke baalumi abo bayinke.”
Quand il fit jour, les préteurs envoyèrent les licteurs pour dire au geôlier: Relâche ces hommes.
36 Simulinda ntolongo wakambila Pawulo, wakati; imubetesi walayizya kuti ndimulekezye mwende nkokuti amuzwe lino, mweende mulumuuno.”
Et le geôlier annonça la chose à Paul: Les préteurs ont envoyé dire qu’on vous relâchât; maintenant donc sortez, et allez en paix.
37 Pesi Pawulo wakabambila kuti; “Batuuma kunembo lyabantu kabatatubetekede, nikuba kuti tuzwa ku Looma - alimwi batubika muntolongo. Lino bayanda kutugwisya chakusisikizya na: Pepe. Aabaze mbabo bazotwaangunune.
Mais Paul dit aux licteurs: Après nous avoir battus de verges publiquement et sans jugement, nous qui sommes Romains, ils nous ont jetés en prison, et maintenant ils nous font sortir secrètement! Il n’en sera pas ainsi. Qu’ils viennent eux-mêmes nous mettre en liberté.
38 Basimulinda ntolongo bakasisya majwi ayaa kubabetesi, nibakamvwa kuti Pawulo a Sayilasi mba Loma bakayoowa.
Les licteurs rapportèrent ces paroles aux préteurs, qui furent effrayés en apprenant qu’ils étaient Romains.
39 Bakasika ibabetesi akukkumbila lulekelelo kuliba Pawulo a Sayilasi akubagwisya aanze, akubakumbila kuti bazwe mudolopo eeli.
Ils vinrent les apaiser, et ils les mirent en liberté, en les priant de quitter la ville.
40 Pawulo a Sayilasi bakazwa muntolongo akuya kunganda ya Lidiya. Aawo Pawulo a Sayilasi nibakabona babunyina, bakabasungwazya alimwi bakazwa mudolopo eeli.
Quand ils furent sortis de la prison, ils entrèrent chez Lydie, et, après avoir vu et exhorté les frères, ils partirent.

< Nchito 16 >