Mathayo 25
1 “E kindeno pinyruodh polo nopim gi nyiri apar manokawo techegi bangʼe owuok odhi romo ne wuon kisera.
Taevariik on nagu kümme neidu, kes võtsid oma lambid kaasa ja läksid peigmehega kohtuma.
2 Abich kuomgi nofuwo, to abich ne riek.
Viis olid rumalad ja viis targad.
3 Mago mofuwo nokawo techegi to ne ok gitingʼo mafuta kata matin gidhigo.
Rumalad neiud võtsid oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
4 To mago mariek to notingʼo mafuta e kubni kaachiel gi techegi.
samal ajal targad neiud võtsid kaasa nii õlinõud kui ka lambid.
5 Wuon Kisera nokawo sa mathoth kapok obiro, omiyo wengegi nobedo mapek kargi duto mi nindo noterogi.
Peigmehe tulek viibis ning kõik neiud jäid uniseks ja uinusid magama.
6 “To e chuny otieno koko moro nogore matek ni, ‘Wuon kisera eri odonjo! Wuoguru oko mondo uromne!’
Keskööl kõlas hüüd: „Vaadake, peigmees on kohal! Tulge välja temaga kohtuma!“
7 “Eka nyiri duto nochiew kendo negiiko techegi.
Kõik neiud ärkasid ja kohendasid oma lampide tahti. Rumalad neiud ütlesid tarkadele:
8 Nyiri mofuwo nowachone mago mariek ni, ‘Pognwauru mafuta matin, nikech techewa dwa tho.’
„Andke meile veidi oma õli, sest meie lambid kustuvad.“Aga targad neiud vastasid:
9 “To negikwerogi ni, ‘Ooyo, sa moro mafuta ma wan-go ok nyal romowa kaachiel kodu. Gima ber en ni dhiuru ir joma uso mafuta mondo ungʼiew maru kuomgi.’
„Ei, sest muidu ei jaguks sellest ei teile ega meile. Minge poodnike juurde ja ostke endale õli.“
10 “To kane oyudo gin e yo gidhi ngʼiewo mafuta, wuon kisera nochopo. Nyiri mane oikore nodonjo kode e nyasi mar arus; kendo nolor dhoot.
Sel ajal kui nad läksid õli ostma, jõudis peigmees kohale, ja need, kes olid valmis, läksid koos temaga sisse pulmapeole, ja uks pandi lukku.
11 “Bangʼe achien nyiri mamokoka bende nobiro. Ne gidwongʼo kagiwacho ni, ‘Ruoth, Ruoth, yawnwa dhoot!’
Teised neiud tulid hiljem. „Isand, isand!“hüüdsid nad. „Ava meile uks!“
12 “To nodwokogi ni, ‘Awachonu adier ni akiau.’
Kuid peigmees vastas: „Ma ütlen teile tõtt: ma ei tunne teid.“
13 “Emomiyo beduru motangʼ, nikech ok ungʼeyo odiechiengʼ kata sa.
Nii et olge valvsad, sest te ei tea päeva ega tundi.
14 “Loch Polo nobed machal gi ngʼat moro ma kane owuok odhi e wuoth to noluongo jotichne mi oketo mwandune e lwetgi.
See on nagu mees, kes läks ära reisile. Ta kutsus kokku oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara.
15 Achiel kuomgi nomiyo pesa moromo talanta abich, to machielo nomiyo talanta ariyo, kendo machielo talanta achiel; komiyo moro ka moro kuomgi pesa maromre gi nyalone. Eka nodhi e wuodhe.
Ühele sulasele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, vastavalt nende erinevatele võimetele. Siis ta lahkus.
16 Ngʼama nomi talanta abich nodhi sano sano moketo pesane e tich, kendo noyudo talanta abich mamoko kaka ohande.
Viis talenti saanu läks kohe ja investeeris need ärisse ning sai juurde veel viis talenti.
17 Kamano bende, ngʼat mane omi talanta ariyo noyudo ariyo ewi mane omiye.
Samamoodi sai kaks talenti saanu veel kaks juurde.
18 To ngʼat mane oyudo talanta achiel nowuok odhi mokunyo bur ei lowo, kendo oyiko pesa ruodhe kanyo.
Aga mees, kes oli saanud ühe talendi, läks ja kaevas augu ning peitis oma isanda raha ära.
19 “Bangʼ kinde marabora ruodh jotijgo noduogo kendo nogoyo kodgi kwano.
Kaua aega hiljem tuli nende sulaste isand tagasi ja õiendas nendega arved.
20 Ngʼat mane nigi talanta abich nokelo talanta abich mamoko ewi mane omiye, kendo nowachone ruodhe ni, ‘Ruoth, ne imiya talanta abich, to neye, aseloso abich mamoko e wiye.’
Viis talenti saanu tuli ja tõi kaasa veel viis talenti. „Isand, “ütles ta, „sa andsid mulle viis talenti. Vaata, ma sain viis talenti kasu.“
21 “Ruodhe nodwoke ni, ‘Isetimo maber ahinya. In jatich maber kendo ma ja-adiera! Isebedo ja-adiera gi gik matin nono omiyo koro abiro keti jarit gik mangʼeny. Bi idonji e mor mar ruodhi!’
Isand ütles talle: „Sa oled hästi teinud, sa oled hea ja ustav sulane. Sa tõestasid, et oled usaldusväärne väikestes asjades, nii et ma panen sind nüüd paljude asjade eest vastutama. Ole rõõmus, sest ma olen tõesti sinuga rahul!“
22 “Ngʼat mane nigi talanta ariyo bende nobiro, mowacho ni, ‘Ruodh, ne imiya talanta ariyo, to neye, aseloso ariyo mamoko.’
Tuli ka see, kes oli saanud kaks talenti. „Isand, “ütles ta, „sa andsid mulle kaks talenti. Vaata, ma sain kaks talenti kasu.“
23 “Ruodhe nodwoke ni, ‘Isetimo maber ahinya. In jatich maber kendo ma ja-adiera! Isebedo ja-adiera gi gik matin nono, omiyo koro abiro keti jarit gik mangʼeny. Bi idonji e mor mar ruodhi!’
Isand ütles talle: „Sa oled hästi teinud, sa oled hea ja ustav sulane. Sa tõestasid, et oled usaldusväärne väikestes asjades, nii et ma panen sind nüüd paljude asjade eest vastutama. Ole rõõmus, sest ma olen tõesti sinuga rahul!“
24 “Eka ngʼat mane nigi talanta achiel nobiro, mowacho ni, ‘Ruoth, ne angʼeyo ni in ngʼat makoch, ma keyo kama ne ok ichwoye, kendo ma choko kama ne ok aludoe kodhi.
Siis tuli ühe talendiga mees. „Isand, “ütles ta, „ma tean, et sa oled karm mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa pole külvanud, ja kogud saaki sealt, kuhu sa pole istutanud.
25 Omiyo ne aluor mine adhi kendo ne apando talanta-ni ei lowo. Girino eri kawe.’
Kuna ma kartsin sind, läksin ma ja matsin su talendi maa sisse. Vaata, sa saad tagasi selle, mis sulle kuulub.“
26 “To ruodhe nodwoke ni, ‘In jatich ma kite rach kendo ma jasamuoyoni. Kare ne ingʼeyo ni akeyo kama ne ok akome kendo ni achoko kama ne ok aludoe kodhi?
Aga isand vastas talle: „Sina nurjatu ja laisk sulane! Kui sa arvad, et ma lõikan sealt, kuhu ma pole külvanud, ja kogun saaki sealt, kuhu ma pole istutanud,
27 Ka kamano to mad ne iket pesana e od keno kama nonyalo medoree kende, mondo kane aduogo to ayude gi ohande.
siis oleksid pidanud mu hõbeda panka hoiule andma, et ma koju tulles oleksin saanud oma raha intressiga tagasi.
28 “‘Omiyo mayeuru talanta-no mondo umi jalno man-gi talanta apar.
Võtke talent temalt ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti.
29 Nimar ngʼat man-go nomedne mi nobed gi gik mogundho; to ngʼat ma ongego kata mano ma en-go nomaye.
Sest igaühele, kellel on, sellele antakse veel rohkem, ja igaühelt, kellel pole midagi, võetakse ära seegi, mis tal on.
30 Koro kawuru jatich manonono udhir oko e mudho, kama ywagruok gi mwodo lak nobedie.’
Nüüd heitke see kasutu sulane välja pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.“
31 “Ka Wuod Dhano nobi e duongʼne, kaachiel gi malaike duto, enobed e kom lochne, man-gi duongʼ mar polo.
Aga kui inimese Poeg tuleb oma hiilguses ja kõik inglid koos temaga, siis istub ta oma suursugusele troonile.
32 Joma ok jo-Yahudi duto nochokre e nyime, kendo enopog ji, kopogo ngʼato ka ngʼato gi wadgi, mana kaka jakwath pogo rombe kogolo e dier diek.
Kõik tuuakse tema ette. Ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad kitsedest.
33 Enoket rombe e bade korachwich, to diek e bade koracham.
Ta paneb lambad oma paremale käele ja kitsed vasakule käele.
34 “Eka Ruoth nowach ne joma ni e bade korachwich ni, ‘Biuru, un joma ogwedhi mag Wuora; kawuru girkeni maru, pinyruoth mane oiknu nyaka aa chwech piny.
Siis ütleb kuningas neile, kes on tema paremal käel: „Tulge siia, mu Isa õnnistatud, ja pärige kuningriik, mis on teile valmistatud maailma algusest peale.
35 Nimar ne adenyo to ne umiya gimoro achamo; riyo noloya, to ne umiya gimoro amodho; ne an wendo; kendo nurwaka ei ot;
Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa. Mul oli janu ja te andsite mulle juua. Ma olin võõras ja te kutsusite mu sisse.
36 ne achando lewni, kendo ne urwaka; ne atuo kendo ne urita; ne an e od twech, kendo ne ubiro lima.’
Ma olin alasti ja te riietasite mind. Ma olin haige ja te hoolitsesite minu eest. Ma olin vangis ja te külastasite mind.“
37 “Eka joma karego nodwoke ni, ‘Ruoth, karangʼo mane wanenie kidenyo mi wamiyi chiemo, kata ka riyo oloyi, mi wamiyi gimoro imodho?
Siis need, kes on temast paremal, vastavad: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
38 Karangʼo mane wanenie ka in wendo mi warwaki ei ot, kata kichando lewni mi warwaki?
Millal nägime sind võõrana ja kutsusime sind sisse või alasti ja riietasime sind?
39 Karangʼo mane waneni ka ituo kata ka in e od twech mi walimi?’
Millal nägime sind haigena või vangis ja külastasime sind?“
40 “To Ruoth nodwokgi ni, ‘Awachonu adier ni, gimoro amora mane utimo ne achiel kuom owetenagi matinie mogik, ne utimona.’
Kuningas lausub neile: „Ma ütlen teile tõtt: mida iganes te tegite ühele neist, kes on kõige tähtsusetumad, seda tegite mulle.“
41 “Eka enowachne joma ni e bade koracham ni, ‘Auru buta, un joma okwongʼ-gi, mondo udonji ei mach manyaka chiengʼ mane olosi ne Jachien gi malaikege. (aiōnios g166)
Samuti pöördub ta nende poole, kes on tema vasakul käel, ja ütleb: „Minge minu juurest ära, te hukkamõistetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradi ja tema inglite jaoks! (aiōnios g166)
42 Nimar ne adenyo, to onge gima numiya mondo acham; riyo noloya, to onge gima numiya mondo amodhi;
Sest mul oli nälg ja te ei andud mulle midagi süüa. Mul oli janu ja te ei andnud mulle juua.
43 ne an wendo, to ne ok urwaka ei ot; ne achando lewni, to ne ok urwaka; ne atuo kendo ne an e od twech, to ne ok ulima?’
Ma olin võõras ja te ei kutsunud mind sisse. Ma olin alasti ja te ei riietanud mind. Ma olin haige ja vangis ja te ei külastanud mind.“
44 “To gin bende ginidwok ni, ‘Ruoth, ne waneni karangʼo kidenyo, kata ka riyo oloyi, kata ka in wendo, kata kichando lewni, kata kituo, kata ka in e od twech, to ne ok wakonyi?’
Siis vastavad ka nemad: „Issand, millal me nägime sind näljase või janusena, võõrana või alasti, haigena või vangis, ega hoolitsenud sinu eest?“
45 “To enodwokgi ni, ‘Awachonu adier ni, gimoro amora mane ok utimo ne achiel kuom jomatindogi, ne ok utimo ne an.’
Siis kostab ta neile: „Ma ütlen teile tõtt: mida iganes te ei teinud ühele neist, kes on kõige tähtsusetumad, seda ei teinud te mulle.“
