Mathayo 10
1 Noluongo jopuonjrene apar gariyo ire, mi omiyogi teko mondo giriemb jochiende kuom ji, kendo gichang kit midekre gi tuoche duto.
Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit kokku ja andis neile väe ajada välja kurje vaime ning tervendada igasuguseid haigusi ja vaevusi.
2 Magi e nying jopuonjre apar gariyogo: Mokwongo ne en Simon (miluongo ni Petro), gi owadgi ma Andrea; kod Jakobo wuod Zebedi gi owadgi ma Johana;
Need on kaheteistkümne apostli nimed: esiteks Siimon (kutsutakse ka Peetruseks), tema vend Andreas, Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja tema vend Johannes,
3 Filipo gi Bartholomayo; Thoma gi Mathayo ma jasol osuru; Jakobo wuod Alfayo, gi Thadayo;
Filippus, Bartolomeus, Toomas, maksukoguja Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, Taddeus,
4 Simon ma ja-Zilote gi Judas Iskariot mane ondhoge.
revolutsionäär Siimon ja Juudas Iskariot, kes Jeesuse reetis.
5 Yesu nooro ji apar gariyogi gi ote machal kama: “Kik udhi e dier joma ok jo-Yahudi, kendo kik udonj e dala moro amora mar jo-Samaria.
Jeesus saatis need kaksteist välja ja ütles neile: „Ärge minge võõramaalaste juurde ega Samaaria linnadesse.
6 To dhiuru ir rombe molal mag jo-Israel kende.
Te peate minema Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.
7 Ka udhi to yaluru wach kama: ‘Pinyruodh polo ni machiegni.’
Kuhu iganes te lähete, öelge inimestele: „Taevariik on lähedal.“
8 Changuru joma tuo, chieruru joma otho, pwodhuru joma nigi dhoho, riemburu jochiende. Kaka useyudo wachni nono, un bende chiwuru nono.
Tehke haiged terveks. Äratage surnud ellu. Tervendage pidalitõbised. Ajage kurjad vaimud välja. Tasuta olete saanud, nii et andke ka tasuta!
9 Kik utingʼ kit pesa moro amora, kaka dhahabu kata fedha kata mula, e kambau mutweyo;
Ärge võtke taskus kaasa kuld-, hõbe- ega vaskmünte
10 bende kik utingʼ ofuku mar wuoth, kata law machielo miloko, kata opato, kata ludh wuoth; nikech jatich owinjore yud chiembe kuom ngʼama otiyone.
ega kotti teekonnaks ega kahte kuube, sandaale ega jalutuskeppi, sest töötegija on väärt, et teda ülal peetakse.
11 “Dala kata gwengʼ moro amora mudonje to manyuru ngʼato mowinjore modak kanyo, kendo beduru e ode nyaka chop chiengʼ ma ua.
Kuhu iganes te lähete, ükskõik missugusesse linna või külasse, küsige inimese järele, kes elab heade põhimõtete kohaselt, ja jääge sinna kuni lahkumiseni.
12 Ka udonjo e dala to moseuru.
Kui te sisenete majja, andke sellele oma õnnistus.
13 Ka dala mudonjeno en dala mowinjore, to kwe maru nodongʼne, to ka ok kamano, to kweuno noduognu.
Kui maja on seda väärt, tulgu teie rahu selle peale, aga kui see pole väärt, tulgu teie rahu teile tagasi.
14 Kaonge ngʼama oyie rwakou kata winjo wecheu, to tengʼuru buru momoko e tiendeu sa ma uwuok e odno kata e dalano.
Kui keegi ei võta teid vastu ning keeldub kuulamast, mida teil on öelda, siis lahkuge sellest majast või sellest linnast ning raputage minnes selle paiga tolm oma jalgadelt maha.
15 Awachonu adier ni nobed maberber ne Sodom gi Gomora chiengʼ ngʼado bura moloyo dalano.
Ma ütlen teile tõtt: viimsel kohtupäeval on Soodomal ja Gomorral parem kui sellel linnal!
16 Aorou mondo udhi mana kaka rombe madhi e dier ondiegi. Kuom mano, beduru mariek ka thuonde, kendo mamuol ka akuche.
Vaadake, ma saadan teid nagu lambaid huntide sekka. Olge siis arukad nagu maod ja kahjutud nagu tuvid.
17 “To beduru motangʼ gi ji, nimar gibiro ketou e lwet buche mag gwengʼ, kendo gibiro rodhou gi del e sinagokegi.
Hoiduge nende eest, kes annavad teid linnanõukogude kohtu kätte ja piitsutavad teid sünagoogides.
18 To nikech nyinga, noteru e nyim jotelo gi ruodhi kendo nubednegi kaka joneno kaachiel gi joma ok jo-Yahudi.
Teid veetakse valitsejate ja kuningate ette minu pärast, tunnistuseks neile ja võõramaalastele.
19 To ka gimakou to kik uparru kuom gima duwachi, kata kaka unyalo wuoyo kodgi. Nomiu gima uwacho e sechego,
Aga kui teid kohtu alla antakse, siis ärge muretsege, kuidas peaksite kõnelema või mida ütlema, sest teile öeldakse õigel ajal, mida kosta.
20 nimar un uwegi ok ema unuwuo, to Roho Maler mar Wuonu ema nowuo kokalo kuomu.
Sest teie ei kõnele, vaid Isa Vaim kõneleb teie kaudu.
21 “Ngʼato nondhogi gi owadgi mondo onegi, kendo wuoro nondhog nyathine; nyithindo nongʼany ne jonywolgi kendo nomi neg-gi.
Vend reedab venna ja annab ta surma ning isa teeb sama oma lapsega. Lapsed hakkavad vastu oma vanematele ja saadavad nad surma.
22 Ji duto nochau nikech an, to ngʼat ma ochungʼ motegno nyaka giko ema noresi.
Kõik vihkavad teid sellepärast, et te järgite mind, aga kes otsani vastu peab, see päästetakse.
23 Ka isandou kamoro, to daruru kanyo udhi kamachielo. Awachonu adier ni ok unutiek dhi e mier duto mag Israel kapok Wuod Dhano obiro.
Kui teid ühes linnas taga kiusatakse, põgenege järgmisesse. Ma ütlen teile tõtt: te ei lõpeta Iisraeli linnades käimist enne, kui inimese Poeg tuleb.
24 “Japuonjre ok duongʼ moloyo japuonjne, kata jatich bende ok duongʼ moloyo ngʼama ruodhe motiyone.
Õpilased ei ole tähtsamad kui nende õpetaja; sulased ei ole tähtsamad kui nende isand.
25 Ber mondo japuonjre obed machal gi japuonjne, kendo ka jatich obedo machal gi ruodhe. Ka oseluong jatend ot ni Belzebub, koro jokanyo mag ode to ibiro luong kamano marom nade!
Õpilased peaksid rahul olema, kui nad saavad oma õpetaja sarnaseks, ja sulased oma isanda sarnaseks. Kui perepead nimetatakse peadeemon Peltsebuliks, siis on tema pereliikmed veel kurjemad vaimud!
26 “Omiyo kik uluorgi. Onge gimoro mopandi ma ok nofweny, kata malingʼ-lingʼ ma ok nongʼere.
Niisiis, ärge kartke neid, sest midagi pole nii varjatud, et ei saaks avalikuks, ja miski pole nii peidetud, et sellest ei saadaks teada.
27 Gima anyisou kama opondo, wuouru kuome e ler; kendo gima akuodhonu e tie itu, huluru matek ewi udi.
Seda, mida mina räägin teile pimeduses, kuulutage siis, kui on valge, ja mida kuulete kõrva sosistatavat, seda hüüdke katustelt.
28 Kik uluor jogo manego ringruok to ok nyal nego chuny. To ngʼama onego uluor en Jal manyalo tieko chuny kaachiel gi ringruok e gehena. (Geenna g1067)
Ärge kartke neid, kes võivad teid füüsiliselt tappa, kuid ei saa vaimulikult tappa. Kartke hoopis teda, kes suudab teid hävitustules füüsiliselt ja vaimulikult hävitada. (Geenna g1067)
29 Oyundi ariyo donge ingʼiewo otonglo achiel? To kata kamano kata achiel kuomgi ok nyal lwar piny e lowo ka ok Wuonu ema oyie.
Kas kaks varblast ei müüda kõigest ühe penni eest? Aga ükski neist ei kuku maha, ilma et teie Isa sellest teaks.
30 Bende, kata mana yie wiu duto osekwan mongʼe kar rombgi.
Isegi teie juuksekarvad peas on ära loetud.
31 Omiyo kik uluor, nikech uloyo oyundi nyadi mangʼeny.
Seega ärge muretsege − te olete rohkem väärt kui palju varblasi!
32 “Ngʼato angʼata mohulo ni ongʼeya e nyim ji, an bende abiro hulo ni angʼeye e nyim Wuora manie polo.
Igaühe eest, kes avalikult kuulutab oma pühendumisest minule, kuulutan mina pühendumisest temale oma Isa ees taevas.
33 To ngʼato angʼata mokweda e nyim ji an bende nakwede e nyim Wuora manie polo.
Aga kes mind avalikult salgab, teda salgan minagi oma Isa ees taevas.
34 “Kik upar ni asebiro mondo akel kwe e piny. Ne ok abiro mondo akel kwe, to nabiro mondo akel ligangla.
Ärge arvake, et olen tulnud tooma rahu maa peale. Ma ei tulnud tooma rahu, vaid mõõka.
35 Nikech asebiro mondo aketh kind “‘ngʼato gi wuon mare, nyako gi min mare, chi wuowi gi dagi,
Ma tulin, et „pöörata mees oma isa vastu, tütar oma ema vastu ja minia oma ämma vastu.
36 wasik ngʼato nobed joode owuon.’
Teie vaenlased on teie enda pereliikmed!“
37 “Ngʼato angʼata mohero wuon-gi kata min-gi moloya ok owinjore koda. Kamano bende, ngʼato angʼata mohero wuode kata nyare moloya ok owinjore koda;
Kui te armastate oma isa või ema rohkem kui mind, siis ei ole te väärt minu omad olema, ja kui te armastate oma poega või tütart rohkem kui mind, ei ole te väärt minu omad olema.
38 kendo ngʼato angʼata ma ok kaw msalape mondo oluwa ok owinjore koda.
Kui te ei võta oma risti ega järgne mulle, ei ole te väärt minu omad olema.
39 Ngʼatno momako ngimane matek, ngimane biro lalne; to ngʼatno mowito ngimane, nikech an, biro yude.
Kui te üritate oma elu säästa, siis te kaotate selle, aga kui kaotate oma elu minu pärast, siis säästate selle.
40 “Ngʼat morwakou orwaka, kendo ngʼama orwaka, orwako jal ma noora.
Need, kes võtavad vastu teid, võtavad vastu minu, ja kes võtavad vastu minu, võtavad vastu selle, kes mind läkitas.
41 Ngʼato angʼata morwako janabi, nikech en janabi, noyud pok ma janabi yudo, kendo ngʼato angʼata morwako ngʼama kare, nikech en ngʼama kare, noyud pok ma ngʼama kare yudo.
Need, kes võtavad prohveti vastu sellepärast, et ta on prohvet, saavad sama tasu nagu prohvet. Need, kes võtavad vastu kellegi, kes toimib õigesti, saavad sama tasu nagu see, kes toimib õigesti.
42 Bende ka ngʼato angʼata omiyo achiel kuom jomatindogi kata mana pi mangʼich gi kikombe, nikech en japuonjrena, to awachonu adier ni pokne ok nobaye ngangʼ.”
Ma ütlen teile tõtt: see, kes annab jahedat vett juua kõige tühisemale minu jüngritest, ei jää kindlasti oma tasust ilma.“
