Mariko 14
1 Kane odongʼ ndalo ariyo mondo Sap Pasaka kod Sawo mar makati ma ok oketie thowi ochopi, jodolo madongo gi jopuonj chik ne manyo yo moro malingʼ-lingʼ mane ginyalo makogo Yesu mondo ginege.
Paasapüha ja hapnemata leibade pühani oli jäänud kaks päeva. Ülempreestrid ja vaimulikud juhid üritasid leida salajast võimalust, et Jeesus kinni võtta ja tappa.
2 To ne giwinjore kendgi niya, “Kik watim kamano ka Sawo pod dhi nyime, nono to ji ongʼanyonwa.”
„Aga mitte paasapüha ajal, “rääkisid nad isekeskis, „muidu võib rahvas mässama hakata.“
3 Kane oyudo Yesu ni Bethania, kochiemo e mesa e dala ngʼat moro miluongo ni Simon ja-dhoho, dhako moro nobiro gi chupa mar alabasta mopongʼ gi mo mangʼwe ngʼar kendo ma nengone tek. Notoyo ngʼut chupano mi oolo morno duto ewi Yesu.
Vahepeal oli Jeesus Betaanias ja sõi lauas pidalitõbise Siimona kojas. Üks naine tuli alabasternõuga, milles oli väga kallis ja puhas nardiõli. Ta purustas nõu ja valas õli Jeesusele pea peale.
4 Moko kuom joma ne ni kanyo nyiego nomako mi gikuotho e kindgi giwegi niya, “Morni iketho malit kayiem nangʼo?
Mõned kohalviibijaist ärritusid ja ütlesid: „Milleks raisata seda parfüümi?
5 Ne inyalo loke pesa mangʼeny moloyo chudo mar ngʼato kuom higa achiel mi pesago pogi ne joma odhier.” Ne gikwero mamano gi dwol makwiny.
Selle oleks saanud aastapalga eest maha müüa ja raha vaestele anda.“Nad olid naise peale pahased.
6 To Yesu nodwokogi niya, “Weyeuru mos. Uchande nangʼo? Osetimona gima ber miwuoro.
Kuid Jeesus vastas: „Jätke ta rahule! Miks te kritiseerite teda selle eest, et ta teeb minu heaks midagi ilusat?
7 Joma odhier ubiro bedogo kinde duto, kendo unyalo konyogi sa asaya muhero. To an ok ubi siko ka un koda ndalo duto.
Vaeseid on alati teie juures ja te saate neid aidata, millal iganes soovite. Kuid mina ei ole alati teie juures.
8 Ne otimo monyalo. Ne oolo mo mangʼwe ngʼarno e ringra chon mondo oikago ne ikna.
Ta tegi, mida oskas: ta võidis ennetavalt mu ihu matmise jaoks.
9 Awachonu adier ni kamoro amora ma noyalie Injili e kind ogendini duto mag piny, gima dhakoni otimo bende nohul, kiparego.”
Ma räägin teile tõtt: kus iganes maailmas head sõnumit kuulutatakse, meenutavad inimesed seda, mida ta tegi.“
10 Eka Judas Iskariot, mane en achiel kuom jopuonjrene apar gariyo, nodhi ir jodolo madongo mondo ondhog Yesu oket e lwetgi.
Siis Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest jüngrist, läks ülempreestrite juurde ja leppis kokku, et annab Jeesuse nende kätte.
11 Negimor gi wachno, mi gisingore ni gibiro miye pesa. Omiyo nochako manyo kinde maber mar kete e lwetgi.
Kui nad seda kuulsid, olid nad rõõmsad ja lubasid talle tasuda. Nii hakkas Juudas otsima võimalust Jeesust reeta.
12 Chiengʼ mokwongo mar Sap Makati ma ok oketie Thowi, chiengʼ mane ochuno jo-Yahudi mondo oyangʼ nyarombo mar Pasaka, jopuonjre Yesu nopenje niya, “Idwaro mondo wadhi waikni kama ichame Pasaka kanye?”
Hapnemata leibade püha esimesel päeval, ajal kui paasatall ohverdati, küsisid Jeesuse jüngrid temalt: „Kuhu me peaksime minema sulle paasasöömaaega valmistama?“
13 Kuom mano Yesu nooro jopuonjrene ariyo kowachonegi niya, “Dhiuru ei dala maduongʼ mondo urom gi ngʼato motingʼo dapi. Luweuru nyaka ot modhiye.
Ta saatis kaks jüngrit ja ütles neile: „Minge linna ja seal näete üht meest veekannu kandmas. Minge tema kannul
14 Uwach ne wuon ot modonjeno ni, ‘Japuonj penjo niya, ere oda mar welo monego achamie Sap Pasaka kod jopuonjrena?’
ja kui ta läheb majja sisse, küsige selle omanikult, kus saaksin ma koos oma jüngritega paasapüha tähistada.
15 Obiro nyisou ot malach molos malo, kama osechanie kombe kendo oseiki; maber, kanyo ema uiknwa.”
Ta viib teid suurde ülemise korruse tuppa, mis on sisustatud ja valmis. Saate seal meie jaoks ettevalmistused teha.“
16 Jopuonjrego noa modhi Dala maduongʼ moyudo gik moko mana kaka Yesu nosewachonegi. Omiyo negiloso Sap Pasaka.
Jüngrid läksid linna ja leidsid kõik nii, nagu ta oli kirjeldanud. Nad valmistasid paasasöömaaja.
17 Kane ochopo godhiambo, Yesu nochopo, ka en kod jopuonjrene apar gariyo.
Õhtul läks Jeesus koos kaheteistkümne jüngriga sinna.
18 Kane oyudo gichiemo, nowachonegi niya, “Awachonu adier ni achiel kuomu biro ndhoga, en ngʼat machiemo koda.”
Kui nad istusid ja sõid, ütles Jeesus: „Ma räägin teile tõtt: üks teist reedab mu. Üks neist, kes praegu minuga koos söövad.“
19 Chunygi nodoko malit, mi moro ka moro nochako wachone niya, “Dobed an koso?”
Nad olid vapustatud ja igaüks küsis: „Ega see mina pole?“
20 To Yesu nodwokogi niya, “En achiel kuomu ji apar gariyo, ngʼat machiemo koda e tawo achiel.
„See on üks kaheteistkümnest, kes minuga koos sellest toidust osa saab, “vastas Jeesus.
21 Wuod Dhano biro dhi adier mana kaka nondiki kuome. To ngʼat mandhogo Wuod Dhano none malit! Dine obedo maber moloyo kane ok onywole.”
„Inimese Poeg sureb, just nagu Pühakiri ette kuulutas. Aga kui kohutav on see selle inimese jaoks, kes inimese Poja reedab! Sellel inimesel oleks parem, kui ta poleks kunagi sündinud.“
22 Kane oyudo gichiemo, Yesu nokawo makati, kendo bangʼ goyo erokamano, nongʼinge momiyo jopuonjrene kowacho niya, “Kawuru, ma e ringra.”
Söömise ajal võttis Jeesus kätte leiva, õnnistas seda ja andis neile. „Võtke. See on minu ihu, “ütles ta neile.
23 Bangʼe nokawo kikombe, mi ogoyo erokamano bangʼe omiyogi eka negimetho koa e kikombeno giduto.
Seejärel võttis ta karika, õnnistas seda ja andis neile. Nad kõik jõid selle seest.
24 Nowachonegi niya, “Ma en remba mar singruok, ma ochwer ne ji mangʼeny.
„See on minu veri, “ütles ta neile, „kokkulepe, mis on välja valatud paljude eest.
25 Awachonu adier ni ok anamadh olemb mzabibu kendo nyaka chop odiechiengʼno ma anamadhee kendo manyien e pinyruoth Nyasaye.”
Ma räägin teile tõtt: ma ei joo viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon seda värskelt Jumala riigis.“
26 Kane gisewero wend pak, ne giwuok gidhi nyaka e Got Zeituni.
Pärast seda, kui nad olid psalmi laulnud, asusid nad teele Õlimäe poole.
27 Yesu nonyisogi niya, “Un duto ubiro ringo uweya, nimar ondiki niya, “‘Abiro goyo jakwath mi rombe noke.’
„Te kõik jätate mu maha, “ütles Jeesus neile. „Sest nagu Pühakirjas on öeldud: „Ma ründan karjast ja lambad pillutatakse täiesti laiali.“
28 To bangʼ ka asechier to anatelnu adhi Galili.”
Aga pärast seda, kui ma olen surnuist üles tõusnud, lähen ma teie eel Galileasse.“
29 To Petro nonyiso Yesu niya, “An ok abi weyi kata ka ji duto oringo oweyi.”
„Ma ei jäta sind maha isegi siis, kui kõik teised seda teevad, “vastas Peetrus.
30 Yesu nodwoko Petro niya, “Awachoni adier ni otieno ma kawuononi, kapok thuon gweno okok diriyo in iwuon wangʼ inikweda nyadidek.”
Jeesus lausus talle: „Ma ütlen sulle tõtt, et täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sa kolm korda, et sa mind üldse tunned.“
31 To Petro nosingore koramo niya, “Kata ka ochuno ni nyaka atho kodi, to ok abi kwedi ngangʼ.” Jopuonjre mamoko duto bende nowuoyo machalre gi Petro.
Kuid Peetrus oli täiesti järeleandmatu ja ütles: „Isegi kui pean sinuga koos surema, ei salga ma sind kunagi.“Kõik nad ütlesid sama.
32 Negidhi kama iluongo ni Gethsemane. Yesu nowacho ne jopuonjrene niya, “Beduru ka e kinde ma alamo.”
Nad jõudsid paika, mida nimetati Ketsemaniks, kus Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, sel ajal kui mina lähen ja palvetan.“
33 Nokawo Petro gi Jakobo kod Johana modhigo, eka chunye nochako chandore kopongʼ gi paro mangʼeny.
Ta võttis Peetruse, Jaakobuse ja Johannese endaga kaasa. Ta muutus väga rahutuks ja murelikuks.
34 Nowachone jopuonjrene niya, “Chunya opongʼ gi lit nyaka kar tho. Beduru ka mondo uriti.”
Jeesus ütles neile: „Minu ahastus on nii piinarikas, et mul on tunne, et ma suren. Palun jääge siia ja olge valvsad.“
35 Ne ochwalore nyime matin bangʼe to ogoyo chonge piny mi olamo ni kanyalore to sa mar masirano okadhe.
Ta läks veidi eemale ja langes siis maha. Ta palvetas ja palus, et kui oleks võimalik, säästetaks teda ajast, mis oli tulemas.
36 Nolemo kowacho niya, “Abba, Wuora, gik moko duto nyalore kuomi. Gol kikombeni kuoma. To ok kaka adwaro to mana kaka in ema idwaro.”
„Abba, Isa! Sina suudad kõike, “ütles ta. „Palun võta see kannatustekarikas minult ära. Siiski mitte minu tahte järgi, vaid selle järgi, mida sina tahad.“
37 Bangʼe nodok ir jopuonjrene monwangʼo ka ginindo. Nowachone Simon Petro niya, “Inindo? Rito otami kata kuom sa achiel kende?
Siis tuli Jeesus tagasi ja leidis jüngrid magamas. „Siimon, kas sa magad?“küsis ta Peetruselt. „Kas sa ei suutnud ühtki tundi ärkvel püsida?
38 Beduru motangʼ kendo lamuru mondo kik udonj e tem. Chuny oikore makmana ringruok ema nyap.”
Ole valvas ja palveta, et sa kiusatusse ei satuks. Vaim on valmis, aga ihu on nõrk.“
39 Ne ochako owuok odhi kendo molemo kaka mokwongo.
Ta läks veel kord nende juurest ära ja palvetas samade sõnadega.
40 To kane odwogo, nochako oyudogi ka ginindo, nikech nindo noingogi. Ne ok gingʼeyo gima diginyise.
Seejärel tuli ta tagasi ja leidis nad jälle magamas, sest nad ei suutnud silmi lahti hoida. Nad ei teadnud, mida öelda!
41 Kane odwogo irgi kendo mar adek, nowachonegi niya, “Pod unindo aninda kendo uyweyo? Oromo! Sa osechopo. Neyeuru kaka indhogo Wuod Dhano kendo kaka ikete e lwet joricho.
Ta tuli kolmandat korda tagasi ja küsis neilt: „Kas te ikka veel magate? Kas te ikka veel puhkate? Sellest piisab, sest aeg on käes! Vaadake, inimese Poeg antakse kohe patuste kätte.
42 Chunguru wadhi! Jandhokna osechopo!”
Tõuske üles! Lähme! Näete, sealt tuleb mu äraandja.“
43 Kane pod owuoyo, Judas, mane en achiel kuom jopuonjrene apar gariyo nothinyore gi oganda mane omanore gi gik lwenje kaka ligangla gi arunge. Ne oorgi koa ir Jodolo madongo, jopuonj chik kod jodong oganda.
Kui ta veel rääkis, siis jõudis kohale Juudas − üks kaheteistkümnest jüngrist − koos mõõkade ja nuiadega varustatud jõuguga, kelle olid saatnud ülempreestrid, vaimulikud juhid ja vanemad.
44 Noyudo jandhok osechano kodgi ranyisi mobiro timo kowacho niya, “Ngʼat ma wangʼ ananyodhi e En, makeuru mondo udhi kode kurite ma ok onyal ringo otony.”
Äraandja oli nendega kokku leppinud märgi: „Ta on see, keda ma suudlen. Võtke ta kinni ja viige valve all minema.“
45 Judas nopusore piyo piyo nyaka ir Yesu, mowachone niya, “Rabi!” bangʼe to onyodhe.
Juudas läks otse Jeesuse juurde. „Rabi, “ütles ta ja suudles teda armastavalt.
46 Jogo ne ondhiyo Yesu kendo negimake.
Niisiis haarasid nad Jeesusest ja võtsid ta kinni.
47 To achiel kuom joma nochungʼ machiegni nowuodho liganglane kendo notongʼo jatij jadolo maduongʼ mi ochodo ite oko.
Kuid üks sealviibijaist tõmbas oma mõõga välja ja lõi ülempreestri sulast nii, et lõikas tal kõrva maha.
48 Yesu nowachone joma nobiro makego niya, “Uwuokna oko mondo umaka ka utingʼo ligengni kod arunge mana ka gima an jatend koko mar jo-jendeke nangʼo?
„Kas ma olen mingi mässaja, et tulite mind mõõkade ja nuiadega kinni võtma?“küsis Jeesus neilt.
49 Pile ka pile an kodu ka apuonjo e laru mag hekalu, to ne ok umaka. To koro ndiko nyaka chop kare.”
„Ma olin teiega koos ja õpetasin iga päev templis. Miks te siis mind kinni ei võtnud? Aga kõik see toimub selleks, et Pühakiri täide läheks.“
50 Eka ji duto noweye moringo odhi.
Siis jätsid kõik jüngrid Jeesuse maha ja põgenesid.
51 Wuowi moro matin mane ni duk, mane orwako law abola, noyudo luwo bangʼ Yesu. Kane gi liwe mi gimake, nopusore nigi,
(Üks tema järelkäijatest oli noor mees, kellel oli seljas üksnes linane rüü.
52 moringo otony ka en duk, moweyo nyaka sukane kanyo.
Nad haarasid temast kinni, kuid ta jooksis minema ja jättis oma rõiva maha.)
53 Negikawo Yesu gitero ir jadolo maduongʼ mi jodolo madongo duto gi jodongo kaachiel gi jopuonj chik nochokore kaachiel.
Jeesus viidi ülempreestri majja, kuhu olid kogunenud kõik ülempreestrid, vanemad ja vaimulikud õpetajad.
54 Petro noluwo bangʼe gichien, modonjo kode nyaka e laru mar jadolo maduongʼ. Kanyo nobetie piny kaachiel gi jorito, kooyo mach e dwol.
Peetrus järgnes talle eemalt ning läks ülempreestri maja hoovi. Ta istus koos valvuritega maha ja soojendas end tule ääres.
55 Jodolo madongo gi jobuch Sanhedrin duto ne manyo ketho mane ginyalo donjonego Yesu mondo gingʼadne buch tho, to ne ok giyudo ketho moro amora kuome.
Sees üritasid ülempreestrid ja kogu kokkutulnud nõukogu leida mingit tõendit, et saaks Jeesuse surma mõista, kuid nad ei suutnud midagi leida.
56 Ji mangʼeny bende ne jimbone wach ka giketo ketho mag miriambo e wiye, to wechegi ne ok chalre.
Paljud andsid tema vastu valetunnistusi, kuid nende väited ei sobinud kokku.
57 Bangʼe jomoko nochungʼ modonjone gi miriambo kawacho niya,
Mõned neist tõusid Jeesuse vastu valet rääkima.
58 “Ne wawinjo jali kawacho ni, ‘Abiro muko hekalu ma dhano ogeroni eka bangʼ ndalo adek to, abiro gero machielo ma ok olos gi lwet dhano.’”
„Me kuulsime teda ütlemas: „Ma hävitan selle templi, mis on inimkätega ehitatud, ning ehitan selle kolme päevaga üles ilma käsi kasutamata.““
59 To kata mana gin bende wechegi ne ok chalre.
Kuid isegi siin ei läinud nende tunnistus ühte.
60 Eka jadolo maduongʼ nochungʼ malo e nyimgi mopenjo Yesu niya, “Dak idwok wachno? Ma wach manade ma jogi wacho kuomini?”
Siis tõusis ülempreester nõukogu ees püsti ja küsis Jeesuselt: „Kas sul ei ole midagi öelda vastuseks nendele süüdistustele, mis on sinu vastu esitatud?“
61 To Yesu nolingʼ alingʼa thi ma ok odwoke. Jadolo maduongʼ nochako openje niya, “In e Kristo ma Wuod Nyasaye Mangima koso?”
Aga Jeesus vaikis edasi ega vastanud. Nii küsis ülempreester uuesti: „Kas sina oled Messias, Õndsa Poeg?“
62 Yesu nodwoke niya, “Ee, An. To unune Wuod Dhano kobet e bat korachwich mar Jal Maratego kendo kolor oa e boche polo.”
„Jah, olen, “vastas Jeesus, „ja te näete inimese Poega Kõikväelise paremal käel istumas ning taeva pilvedega tulemas.“
63 Jadolo maduongʼ noyiecho lepe kowacho niya, “Pod wadwaro joneno mamoko nangʼo?
Ülempreester käristas oma riided lõhki ja küsis: „Miks on meil veel tunnistajaid vaja?
64 Un uwegi usewinjo koyanyo Nyasaye. Uparo nade?” Giduto ne gikwede kaka ngʼat mowinjore githo.
Te kuulsite jumalateotust! Missugune on teie vastus?“Nad kõik leidsid ta süüdi olevat ja mõistsid ta surma.
65 Eka jomoko nochako ngʼulo olawo kuome. Negitweyo wangʼe mi gigoye ngum, kagiwacho niya, “Hul ane ngʼa mogoyi.” Askeche to nongʼwane ka girodhe.
Siis hakkasid mõned neist tema peale sülitama. Keegi sidus tal silmad kinni, lõi teda rusikatega ja ütles: „Kuuluta siis meile prohvetlikult, „prohvet“!“Valvurid viisid ta ära ja peksid ta vaeseomaks.
66 Kane oyudo Petro obet oko e laru, achiel kuom nyiri matiyone jadolo maduongʼ nobiro machiegni.
Samal ajal oli Peetrus all õues. Üks ülempreestri teenijatüdrukutest möödus
67 Ka noneno Petro kaoyo mach, nodhi machiegni kode morange matut, bangʼe owachone niya, “In bende ne in gi ja-Nazareth miluongo ni Yesu.”
ja nähes Peetrust end soojendamas, vaatas talle otsa ja ütles: „Sina olid ka koos Naatsareti Jeesusega!“
68 To Petro nokwere kawacho niya, “Ok angʼeyo kendo kata winjo ok awinj tiend gima iwachono.” Bangʼe noa kanyo odhi e dhorangach.
Kuid Peetrus salgas seda. „Ma ei tea, millest sa räägid või mida sa mõtled, “vastas ta. Seejärel läks ta välja eesõue ja kukk kires.
69 Ka nyako ma jatichno nochako onene e dhorangach, nochako owacho ne joma ochungʼ kanyo niya, “Ngʼatni en achiel kuomgi.”
Teda seal nähes kordas teenijatüdruk ümberolijatele: „See mees on üks neist!“
70 To Petro nochako okwer kendo. Bangʼ kinde matin joma nochungʼ machiegni nowacho ne Petro niya, “adier in achiel kuomgi, nimar in ja-Galili.”
Taas kord eitas Peetrus seda. Veidi hiljem öeldi Peetrusele uuesti: „Sa oled kindlasti üks neist, sest ka sina oled galilealane!“
71 To en nochako kwongʼore mowachonegi koramo niya, “Ok angʼeyo ngʼat muwuoyo kuomeno.”
Peetrus kutsus taeva enda tunnistajaks ja vandus: „Ma ei tunne seda meest, kellest te räägite.“
72 Gikanyono thuon gweno nokok kendo mar ariyo. Eka Petro noparo wach mane oyudo Yesu osewachone niya, “Kapok thuon gweno okok nyadiriyo to wangʼ inikweda nyadidek.” Wachno nobedone malit mi nochako ywak.
Samal hetkel kires kukk teist korda. Siis meenus Peetrusele, mida Jeesus oli talle öelnud: „Enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda.“Kui ta mõistis, mida ta oli teinud, puhkes ta nutma.
