Luka 14
1 Chiengʼ Sabato moro, kane Yesu odhi chiemo e od ja-Farisai moro marahuma, nobedo kane ingʼiye ahinya.
Ühel hingamispäeval läks Jeesus einestama ühe variseride ülema koju, kus nad teda hoolikalt jälgisid.
2 To e nyime kanyo ne nitie ngʼato mane bur okuodo ngʼute maduongʼ.
Seal oli üks mees, kelle käed ja jalad olid tursunud.
3 Yesu nopenjo ja-Farisai kod joma olony e chik ni, “En gima owinjore gi chik mondo ochang ngʼato chiengʼ Sabato koso?”
Niisiis küsis Jeesus vaimuliku seaduse tundjatelt ja variseridelt: „Kas seadus lubab hingamispäeval terveks teha või mitte?“
4 To negilingʼ thi. Eka nokawo ngʼatno, nochange kendo noweye odhi.
Aga nad vaikisid. Jeesus puudutas meest, tegi ta terveks ja saatis oma teed.
5 Eka nopenjogi niya, “Ka ngʼato kuomu nigi wuode kata rwadhe to wuodeno kata rwadheno olwar e soko chiengʼ Sabato, donge diywaye igole oko mana gikanyono?”
Siis ütles Jeesus neile: „Kui teie poeg või härg kukuks juhtumisi hingamispäeval kaevu, kas te ei tõmbaks teda siis kohe välja?“
6 To ne gionge gima digiwachi.
Nad ei suutnud vastust anda.
7 Kane oneno kaka welo yiero kuondegi mag bet moyiedhi, e kar mesa, nogoyonegi ngero kama:
Nii rääkis ta loo külalistele, sest ta märkas, kuidas nad olid valinud istumiseks aukohti.
8 “Ka ngʼato oluongou e nyasi mar kisera to kik ibed e kom moyiedhi, nimar dipo ka ngʼato moro mogen moloyoi oluongi bende.
„Kui sind on kutsutud pulmapeole, siis ära istu aukohale, sest võib-olla on kutsutud keegi, kes on sinust tähtsam, “alustas ta.
9 Ka en kamano, to ngʼama noluongou ji ariyogi ka, biro wachoni ni, ‘Mi jali komi.’ Kamano eka wiyi nokuodi nyaka inidhi ikaw kom kar bet man chien moloyo.
„Sinu võõrustaja, kes on teid mõlemat kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: „Anna oma koht sellele inimesele.“Siis pead sa piinlikkust tundes minema kohale, mis on järele jäänud.
10 To ka oluongi e nyasi moro mar kisera kamoro to bed mana e kom man chien moloyo, mondo ka ngʼat moluongino obiro to obiro wachoni ni, ‘Osiepna, sudi malo nyime kama berni!’ Kamano iniyud luor e nyim welo weteni duto.
Kui sind on kutsutud, siis vali hoopis kõige tagasihoidlikum koht, nii et kui su võõrustaja tuleb sisse, ütleb ta sulle: „Mu sõber, palun mine paremale kohale.“Siis oleksid sa austatud kõigi külaliste ees, kes koos sinuga istuvad.
11 Nimar ngʼato angʼata matingʼore malo nodwok piny, to ngʼat madwokore piny notingʼ malo.”
Sest neid, kes end ise ülendavad, alandatakse, ja neid, kes end ise alandavad, ülendatakse.“
12 Eka Yesu nowachone ngʼat mane oluongeno niya, “Ka ichiwo chiemb odiechiengʼ kata chiemb otieno, kik iluong mana osiepeni, oweteni kata wedeni, kata jogwengʼu momew, nimar ka itimo kamano, kamoro giniluongi chiengʼ moro, mi gichuli kar luong mane iluongigono.
Seejärel ütles ta mehele, kes oli teda kutsunud: „Kui sa korraldad lõuna- või õhtusöögi, siis ära kutsu oma sõpru, vendi, sugulasi või rikkaid naabreid, et nad võiksid omakorda sind kutsuda ja nii saaksid sa tasu.
13 To ka iloso nyasi, iluong joma odhier, rangʼonde gi pudhe kod muofni,
Kui sa korraldad pidusöögi, kutsu hoopis vaeseid, vigaseid, sante ja pimedaid,
14 eka ibiro gwedhoi kata obedo ni ok ginyal chuloi, to nochuli chiengʼ chier mar joma kare.”
ning sa saad õnnistatud, sest neil ei ole sulle millegagi tasuda, ja sa saad tasu heade ülestõusmisel.“
15 Ka achiel kuom jogo mane ni kode e mesa nowinjo ma, nowachone Yesu niya, “Ogwedhi ngʼatno mabiro chiemo e nyasi mar pinyruoth Nyasaye.”
Kui üks neist, kes koos Jeesusega lauas sõi, kuulis seda, ütles ta Jeesusele: „Kui imetore on neil, kes söövad peolauas Jumala riigis!“
16 Yesu nodwoke niya, “Ngʼat moro ne oloso nyasi maduongʼ kendo noluongo welo mangʼeny.
„Elas kord üks mees, kes valmistas suure pidusöögi ja kutsus palju külalisi, “vastas Jeesus.
17 E kinde mar nyasino nooro jatichne mondo onyisi jogo mane oluongi, ‘Biuru, nikech gik moko duto koro oseikore.’
„Kui saabus söögiaeg, saatis ta oma sulased kõigile kutsutuile ütlema: „Tulge, sest pidusöök on valmis!“
18 “To giduto machalre negichako wacho weche ma ginyisogo wuon nyasi gimomiyo ok ginyal biro. Ngʼat mokwongo nowacho ni, ‘Koro eka asengʼiewo puodho moro, to nyaka adhi mondo anene. Yie ingʼwon-na.’
Aga nad kõik hakkasid vabandusi esitama. Esimene ütles: „Ostsin just põllu ja pean minema seda vaatama. Palun vabanda mind.“
19 “Ngʼat machielo nowacho niya, ‘Koro eka angʼiewo rweth pur moromo jok abich, to adwaro dhi mondo atemgi, yie mondo ingʼwon-na.’
Teine ütles: „Ostsin just viis paari härgi ja ma pean minema neid katsetama. Palun vabanda mind.“Kolmas ütles:
20 “Eka Jal machielo bende nowacho niya, ‘Eka aa kendo, omiyo ok anyal biro.’
„Võtsin just naise, nii et ma ei saa tulla.“
21 “Jatich noduogo kendo nowacho wechego ni ruodhe. Eka wuon ot nobedo mager kendo nowacho ni jatichne ni, ‘Wuogi idhi mapiyo e yore madongo kod yore matindo mag dala mondo ikel joma odhier gi rangʼonde, muofni kod pudhe.’
Sulane läks tagasi ja rääkis oma isandale, mida nad olid öelnud. Majaisand sai pahaseks ja ütles oma sulasele: „Mine ruttu välja linna tänavatele ja kõrvaltänavatele ning too sisse vaesed, vigased, pimedad ja sandid.“
22 “Jatich nowacho ni, ‘Jaduongʼ gima nende ichikowa osetim, to pod thuolo nitie.’
Siis ütles sulane: „Isand, ma tegin nii, nagu sa käskisid, aga ikka on veel tühje kohti.“
23 “Eka jaduongʼ nowachone jatichne ni, ‘Wuogi idhiyo oko e akek yore makalo e kind mier kendo luong ji duto mondo gidonji, eka oda opongʼ.
Nii käskis isand sulast: „Mine välja maanteedele ja külatänavatele ning sunni inimesi tulema. Ma tahan, et koda saaks täis.
24 Awachonu ni, onge kata ngʼato achiel kuom jogo mane oluongi manobil chiemba.’”
Ma ütlen sulle, ükski neist kutsututest ei saa mu pidusööki maitsta.““
25 Ji mangʼeny ne wuotho kod Yesu, eka nolokore irgi mowachonegi niya,
Jeesusega käis kaasas suur rahvahulk. Ta pöördus ja ütles neile:
26 “Ka ngʼato obiro ira, to ok okwedo wuon-gi kod min-gi kod chiege gi nyithinde, owetene gi nyiminene ee, kata ngimane owuon ok onyal bedo japuonjrena.
„Kui te tahate mind järgida, kuid ei vihka oma isa ja ema, naist ja lapsi, vendi ja õdesid − koguni oma elu −, ei saa te mu jüngrid olla.
27 Kendo ngʼato angʼata ma ok otingʼo msalape mondo oluwa ok onyal bedo japuonjrena.
Kui te ei võta oma risti ega järgne mulle, ei saa te mu jüngrid olla.
28 “Ka dibed ni achiel kuomu dwaro gero ot. Donge obiro bedo piny mokwongo mondo okwan nengone mondo one ka en gi pesa moromo mar tieke?
Kui kavatsete torni ehitada, kas ei arvuta te kõigepealt, kui palju see maksma läheb, ega vaata, kas teil on piisavalt raha selle lõpetamiseks?
29 Nimar ka oketo mise to ok onyal tieke, ji duto manene biro nyiere,
Kui te pärast vundamendi rajamist ei suuda seda valmis teha, siis naeraksid kõik, kes teid näevad, ja ütleksid:
30 kagiwacho ni, ‘Jali nochako gedo to ok onyal tieko.’
„Vaadake teda: ta alustas ehitamist, kuid ei suutnud lõpetada.“
31 “Kata ka dibed ni ruoth moro dwaro dhiyo e lweny e kinde gi ruoth machielo. Donge mokwongo onego obed piny mondo opar anena ka ji alufu apar ma en-go bende onyalo kedogo gi jal mabiro monje man-gi ji alufu piero ariyo?
Missugune kuningas läheb teise kuningaga sõtta, ilma et istuks enne koos nõuandjatega maha ega arvutaks, kas tema ja ta kümme tuhat meest suudavad võita tema vastu marssivad kakskümmend tuhat?
32 Ka ok donyal, to obiro oro joote ka pod jal machielo pod ni kuma bor, mondo onyise ni odwaro mondo giwinjre e yor kwe.
Kui ta ei suuda, saadab ta esindajad rahu paluma siis, kui teine kuningas on veel väga kaugel.
33 Machalre kamano bende, ngʼato kuomu ma ok oweyo gige duto ok onyal bedo japuonjrena.
Samamoodi on igaühega teist: kes ei loobu kõigest, ei saa minu jünger olla.
34 “Chumbi ber, to ka ndhathe orumo, ere kaka dimiye obed gi ndhathe kendo?
Sool on hea, aga kui see kaotab oma maitse, kuidas saab selle taas soolaseks muuta?
35 Ok owinjore ne tich lowo kata mana pidh owuoyo, omiyo ipuke oko. “Ngʼat man-gi it mar winjo wach mondo owinji.”
Sellest pole kasu mulla ega väetisena – te viskate selle lihtsalt välja. Kellel kõrvad on, see kuulaku!“
