< Ayub 17 >

1 Chunya onyosore, ndalona ongʼad machiek, kendo thona ema chiegni koda.
"Minun henkeni on rikki raastettu, minun päiväni sammuvat, kalmisto on minun osani.
2 Jogo ma nyiera olwora koni gi koni; kendo asiko mana kaneno gero ma gin-go koda.
Totisesti, pilkka piirittää minua ja silmäni täytyy yhä katsella heidän ynseilyänsä.
3 “Yaye Nyasaye, nyisa gima idwaro. En ngʼa machielo mabiro rita?
Aseta puolestani pantti talteesi; kuka muu rupeaisi kättä lyöden minun takaajakseni?
4 Isedino pachgi mondo kik gifweny adiera; omiyo ok ibi yie mondo gibed joloch.
Sillä sinä olet sulkenut ymmärrykseltä heidän sydämensä; sentähden sinä et päästä heitä voitolle.
5 Ka ngʼato ondhogo osiepne mondo oyud mwandu to gima otimono nyaka dongʼ ewi nyithinde.
Ystäviä kutsutaan osajaolle, mutta omilta lapsilta raukeavat silmät.
6 “Nyasaye osemiyo abedo ngʼama ji duto goyo ngero kendo ma ka ji oneno to ngʼudho kuome olawo.
Minut on pantu kansoille sananlaskuksi; silmille syljettäväksi minä olen tullut.
7 Wengena koro ok nen maber nikech kuyo ma an-go; denda duto olokore choke lilo.
Minun silmäni on hämärtynyt surusta, ja kaikki minun jäseneni ovat kuin varjo.
8 Joma paro ni gin joma kare kibaji omako; kendo joma paro ni ler wacho ni ok angʼeyo Nyasaye.
Tästä oikeamieliset hämmästyvät, ja viatonta kuohuttaa jumalattoman meno.
9 Kata kamano, joma kare nosik koluwo yoregi makare, kendo joma yoregi oriere nomed bedo motegno.
Mutta hurskas pysyy tiellänsä, ja se, jolla on puhtaat kädet, kasvaa voimassa.
10 “Un duto weyauru kendo dhiuru mabor nikech ok aneno ngʼama riek kuomu-ka.
Mutta te kaikki, tulkaa jälleen tänne; en löydä minä viisasta joukostanne.
11 Ndalona osekadho, chenrona duto osekethore, kaachiel gi gik moko duto ma chunya gombo.
Päiväni ovat menneet, rauenneet ovat aivoitukseni, mitä sydämeni ikävöitsi.
12 Jogi loko otieno mi bed odiechiengʼ; ka piny otimo mudho to giwacho ni, ‘Ler ni machiegni.’
Yön he tekevät päiväksi; valo muka lähenee pimeydestä.
13 Ka dipo ni dala ma ageno dhiye en mana liel kende, kata kapo ni apedho kitandana e mudho, (Sheol h7585)
Jos kuinka toivon, on tuonela asuntoni; minä levitän vuoteeni pimeyteen, (Sheol h7585)
14 ka dipo ni awacho ne kethruok ni, ‘In e wuonwa,’ kendo aluongo kudni ni, ‘minwa,’ kata ni, ‘nyamera,’
minä sanon haudalle: 'Sinä olet isäni', ja madoille: 'Äitini ja sisareni'.
15 to koro geno mara ni kune? En ngʼa manyalo neno geno moro amora ma an-go?
Missä on silloin minun toivoni, ja kuka saa minun toivoani katsella?
16 Bende dodhi piny nyaka e dhorangeye mag tho? Koso bende dwalor kode nyaka ei lowo?” (Sheol h7585)
Ne astuvat alas tuonelan salpojen taa, kun yhdessä lepäämme tomussa." (Sheol h7585)

< Ayub 17 >