Ordsprogene 29

1 Hvo Nakken gør stiv, skønt revset tit, han knuses brat uden Lægedom.

Iza'o rama'a zupama azeri fatgoma hanaza kema ontahino eritrenimo'a, ame huno havizantafa hanige'za, azeri fatgo hugara osugahaze.

2 Er der mange retfærdige, glædes Folket, men raader de gudløse, sukker Folket.

Fatgo vahe'mo'zama kvama manizage'za, mika vahe'mo'za muse nehaze. Hianagi kefo vahe'mo'zama kegavama hazage'za, zamarimpa kna nehu'za, kragi neraze.

3 Hvo Visdom elsker, glæder sin Fader, hvo Skøger omgaas, bortødsler Gods.

Ama' antahi'zama avesintea ne'mofo nefa'a muse nehie. Hianagi savri a'enema tagroteno nemanimo'a, fenoma'a atre vaganere.

4 Kongen grundfæster Landet med Ret, en Udsuger lægger det øde.

Fatgo avu'ava ene kini ne'mofo kuma'mo'a, oti hanavetigahie. Hianagi masavema ami kazigati'ma ami'naza zagoma eri ne'mo'a, kuma'amofona eri haviza hugahie.

5 Mand, der smigrer sin Næste, breder et Net for hans Fod.

Tava'o zamire'ma mani'nesia vahe'ma rezmatga hu'za masave kema huzmantaza zamo'a, zamagra'a kama nevazafi kuko anteankna nehaze.

6 I sin Brøde hildes den onde, den retfærdige jubler af Glæde.

Kefo vahe'mofona krifumo azeriankna huno kumimo'a azenerianagi, fatgo vahe'mo'za zagame hu'za muse nehaze.

7 Den retfærdige kender de ringes Retssag; den gudløse skønner intet.

Fatgo vahe'mo'za zamunte omne vahe'mofo nomani'zankura antahi nezamiza kegava hunezmantaze. Hianagi kefo vahe'mo'za, anara nosaze.

8 Spottere ophidser Byen, men Vismænd, de stiller Vrede.

Vahe'ma huhavizama huzamante vahe'mo'za ra kumapi tevea taginteankna nehaze. Hianagi ama' antahi'zane vahe'mo'za, haframa hu'zana eri amane nehaze.

9 Gaar Vismand i Rette med Daare, vredes og ler han, alt preller af.

Ama' antahi'zane vahe'mo'ma neginagi vahe'ma keagarema avrentesiana, ana neginagi ne'mo'a, arimpa ahentege ana ke'arera ki'za zokago ke nehanigeno zanarimpa fru'zana omanegosie.

10 De blodtørstige hader lydefri Mand, de retsindige tager sig af ham.

Vahe'ma zamahe fri vahe'mo'za, hazenkezmi omane vahekura zamavesra hunezmantaze. Hianagi fatgo vahe'mo'za, hazenkezmi omane vahe'ma zamazeri so'ema hanaza zanku nentahize.

11 En Taabe slipper al sin Voldsomhed løs, Vismand stiller den omsider.

Neginagi vahe'mo'za zamarimpa he'zana azerirava nosazanagi, ama' antahi'zane vahe'mo'za, zamarimpa ahe'zana azerirava nehaze.

12 En Fyrste, som lytter til Løgnetale, faar lutter gudløse Tjenere.

Kva ne'mo'ma havigemofoma amage'ma antesiana, mika eri'za vahe'amo'za haviza hugahaze.

13 Fattigmand og Blodsuger mødes, HERREN giver begges Øjne Glans.

Amunte omane vahe'ene, knama nezamiza vahe'enena, Ra Anumzamo'a ana taregamokiznima magozahu'zama, zanami'neana zanavuma ke'za zanamine.

14 En Konge, der dømmer de ringe med Ret, hans Trone staar fast evindelig.

Zamunte omne vahe'ma fatgo huno refakoma huzmantesia kini ne'mo'a, za'za kna kinia manino vugahie.

15 Ris og Revselse, det giver Visdom, uvorn Dreng gør sin Moder Skam.

Mofavrema kanoma amino azeri fatgoma hu'zamo'a, ana mofavrea ama' antahi'za amigahie. Hianagi kanoma amino azeri fatgo osu mofavremo'a, nererana agaze eri nemie.

16 Bliver mange gudløse, tiltager Synd; retfærdige ser med Fryd deres Fald.

Kefo zamavu'zmava'ene vahe'mo'za kvama manizageno'a, kefo avu'ava zamo'a ra huno marenerie. Hianagi fatgo vahe'mo'za mani'ne'za nezamagesage'za evurami'za haviza hugahaze.

17 Tugt din Søn, saa kvæger han dig og bringer din Sjæl, hvad der smager.

Mofavreka'a avumro antenka, azeri fatgoma hanankeno knare avu'ava'ma hanigenka, karimpa fru nehina muse hugahane.

18 Uden Syner forvildes et Folk; salig den, der vogter paa Loven.

Ra Anumzamo'ma henkama fore'ma hania zanku'ma, eri ama huno kasnampa kema ozamasmisige'za, vahe'mo'za savri hu'za magoke kantera omanigosaze. Hianagi iza'o kasegema amage'ma antesimo'a, muse hugahie.

19 Med Ord lader Træl sig ikke tugte, han fatter dem vel, men adlyder ikke.

Kazokzo eri'za vahe'mofona kegera hunka azeri antefatgo osugahane. Na'ankure ana kea antahi ama' hugahianagi, ana kemofona amagera anteno anazana osugahie.

20 Ser du en Mand, der er hastig til Tale, for en Taabe er der snarere Haab end for ham.

Zamagesa ontahi ame'ama kema nehaza vahera nezamagano? E'i ana vahera neginagi zamavu'zamava'ma nehaza vahe'mo'za zamaza hu'zama erisaza kamo'a zamagetere'ne.

21 Forvænner man sin Træl fra ung, vil han til sidst være Herre.

Osi'ma mani'nesigenka maka'zama hugnareke'ma hunte'nesana eri'za ne'mo'a, henka'a kazeri haviza hugahie.

22 Hidsig Mand vækker Strid, vredladen Mand gør megen Synd.

Arimpama ahe vahemo ha'ma hu'zana eri agafa nehie. Hagi ame huno rimpa ahe vahe'mo'a, rama'a kumi nehie.

23 Et Menneskes Hovmod ydmyger ham, den ydmyge opnaar Ære.

Zamavufga eri antesga hu vahe'mo'za evuramigahaze. Hianagi zamavufagama anteramiza mani vahe'mo'za, ra zamagi erigahaze.

24 Hæleren hader sit Liv, han hører Forbandelsen, men melder intet.

Kumzafa vahe'enema tragoteno manisimo'a, agra'a azeri haviza nehie. Keaga refakohu tratetima antahigesankeno huama'ma hanige'za kana amigahaze. Hagi huamama osniana, Anumzamo'a azeri haviza hugahie.

25 Frygt for Mennesker leder i Snare, men den, der stoler paa HERREN, er bjærget.

Vahe'mofoma koroma huntesanana, kagra'a krifu anaginentane. Hianagi iza'o Ra Anumzamofonte'ma amentintima hanimofona, agu'vazinkeno knare huno manigahie.

26 Mange søger en Fyrstes Gunst; Mands Ret er dog fra HERREN.

Rama'a vahe'mo'za kva vahe zamimozama zamavesima zamantesaza zanku zamavu'zmavara nehazanagi, Ra Anumzamo refako huno nege.

27 Urettens Mand er retfærdiges Gru, hvo redeligt vandrer, gudløses Gru.

Fatgo vahe'mo'za kefo vahekura zamavesra hu'za zamago atenezmantaze. Hianagi kefo vahe'mo'za fatgo zmavuzmava'ene vahekura, zamavesra hu'za zamago'atenezmantaze.