Job 6
1 Saa tog Job til Orde og svarede:
Markaasaa Ayuub jawaabay oo wuxuu yidhi,
2 Gid man vejed min Harme og vejed min Ulykke mod den!
Hahe haddii dhibkayga la miisaami lahaa, Oo masiibadayda kafado la wada saari lahaa!
3 Thi tungere er den end Havets Sand, derfor talte jeg over mig!
Wuu ka sii cuslaan lahaa cammuudda badaha, Sidaas daraaddeed hadalkaygii degdeg buu noqday.
4 Thi i mig sidder den Almægtiges Pile, min Aand inddrikker deres Gift; Rædsler fra Gud forvirrer mig.
Waayo, Ilaaha Qaadirka ah fallaadhihiisii ayaa igu dhex jira, Oo naftayduna waabaydoodii way cabbaysaa, Oo Ilaah cabsiintiisiina anigay igu soo kacdaa.
5 Skriger et Vildæsel midt i Græsset, brøler en Okse ved sit Foder?
Dameerdibadeedku miyuu ciyaa markuu caws haysto? Dibiguse miyuu ciyaa markii cunto la siiyo?
6 Spiser man ferskt uden Salt, smager mon Æggehvide godt?
Wixii aan dhadhan lahayn miyaa cusbola'aan la cuni karaa? Ukunta xabkeeduse miyuu dhadhan leeyahay?
7 Min Sjæl vil ej røre derved, de Ting er som Lugt af en Løve.
Naftaydu way diidaa inay taabato, Waxay ii yihiin sida cunto la naco oo kale.
8 Ak, blev mit Ønske dog opfyldt, Gud give mig det, som jeg haaber;
Hahe bal maan helo waxa aan u baryootamo, Oo Ilaah bal muu i siiyo waxa aan u xiisoodo!
9 vilde Gud dog knuse mig, række Haanden ud og skære mig fra,
Oo xataa Ilaah bal muu iska jeclaado inuu i burburiyo, Oo bal muu gacantiisa iga sii daayo oo i baabbi'iyo!
10 saa vilde det være min Trøst — jeg hopped af Glæde trods skaanselsløs Kval at jeg ikke har nægtet den Helliges Ord.
Markaas waan istareexi lahaaye, Oo waxaan u adkaysan lahaa xanuun aan ii tudhayn, Waayo, ma aanan diidin Kan Quduuska ah erayadiisii.
11 Hvad er min Kraft, at jeg skal holde ud, min Udgang, at jeg skal være taalmodig?
Bal xooggaygu waa maxay inaan sugo aawadeed? Aakhirkayguse waa maxay inaan dulqaato aawadeed?
12 Er da min Kraft som Stenens, er da mit Legeme Kobber?
War xooggaygu ma xoogga dhagaxyada baa? Mise jidhkaygu ma naxaas baa?
13 Ak, for mig er der ingen Hjælp, hver Udvej lukker sig for mig.
War sow ma aha inaanan iscaawiyi karayn? Sowse xigmaddu igama fogaan?
14 Den, der nægter sin Næste Godhed, han bryder med den Almægtiges Frygt.
Kii diyaar u ah inuu qalbi jabo waa in saaxiibkiis u naxariisto Waaba intaasoo uu ka tago cabsida Ilaaha Qaadirka ahe.
15 Mine Brødre sveg mig som en Bæk, som Strømme, hvis Vand svandt bort,
Walaalahay waa u khiyaano badnaayeen sida durdur oo kale, Sida biyaha durdurrada ee iska baabba'a,
16 de, der var grumset af os, og som Sneen gemte sig i,
Kuwaasoo barafka la madoobaaday, Oo uu barafka cad isku qariyo.
17 men som svandt ved Solens Glød, tørredes sporløst ud i Hede;
Markay qorraxoodaan way libdhaan, Oo markay kululaadaanna meeshooday ka baabba'aan.
18 Karavaner bøjer af fra Vejen, drager op i Ørkenen og gaar til Grunde;
Kuwa safraa gees bay uga leexdaan, Waxay u baxaan xagga cidlada oo halkaasay ku dhintaan.
19 Temas Karavaner spejder, Sabas Rejsetog haaber paa dem,
Waxaa fiiriyey kuwa Teemaa ka safray, Oo socotooyinkii Shebaa ayaa fishay.
20 men de beskæmmes i deres Tillid, de kommer derhen og skuffes!
Way ceeboobeen, waayo, way rajeeyeen, Halkaasay yimaadeen, oo way hungoobeen.
21 Ja, slige Strømme er I mig nu, Rædselen saa I og grebes af Skræk!
Waayo, hadda idinku sidaasaad ii noqoteen, Waxaad aragteen belaayo, waanad baqdeen.
22 Har jeg mon sagt: »Giv mig Gaver, løs mig med eders Velstand,
Bal anigu miyaan idhi, Wax i sii? Amase, Maalkaaga hadiyad iiga keen?
23 red mig af Fjendens Haand, køb mig fri fra Voldsmænds Haand!«
Amase, Cadowga gacantiisa iga samatabbixi? Amase, Iga furo gacanta kan i dulma?
24 Lær mig, saa vil jeg tie, vis mig, hvor jeg har fejlet!
Bal wax i bar, oo anna waan iska aamusayaa; Oo i garansii wixii aan ku qaldamay.
25 Redelig Tale, se, den gør Indtryk; men eders Revselse, hvad er den værd?
Erayo runu xoog badanaa! Laakiinse bal canaantiinna muranka ahu maxay caddaysaa?
26 Er det jer Hensigt at revse Ord? Den fortvivledes Ord er dog Mundsvejr!
Ma waxaad u malaynaysaan inaad erayo canaanataan? Maxaa yeelay, kii quustay hadalkiisu waa sida dabayl oo kale.
27 Selv om en faderløs kasted I Lod og købslog om eders Ven.
Waxaad saami u ridan lahaydeen maalka agoonta, Oo saaxiibkiinna waad ka faa'iidaysan lahaydeen.
28 Men vilde I nu dog se paa mig! Mon jeg lyver jer op i Ansigtet?
Haddaba raalli ahaada oo bal i fiiriya, Waayo, sida runta ah been idiin sheegi maayo.
29 Vend jer hid, lad der ikke ske Uret, vend jer, thi end har jeg Ret!
Haddaba waan idin baryayaaye iska noqda, yaan caddaaladla'aanu dhicin, Ee mar kale iska noqda, waayo, xaalkaygu waa xaq.
30 Er der Uret paa min Tunge, eller skelner min Gane ej, hvad der er ondt?
War ma caddaaladla'aan baa carrabkayga saaran? Mase carrabkaygaan waxyaalo xunxun dhadhamin karin?
