Job 21
1 Saa tog Job til Orde og svarede:
Markaasaa Ayuub u jawaabay oo wuxuu ku yidhi,
2 Hør dog, hør mine Ord, lad det være Trøsten, I giver!
Maqla oo warkayga aad u dhegaysta, Oo tanuna ha noqoto wixii aad igu qalbiqabowjisaan.
3 Find jer nu i, at jeg taler, siden kan I jo haane!
Bal mar ii oggolaada aan hadlee, Oo kolkii aan hadlo dabadeed iska sii majaajilooda.
4 Gælder min Klage Mennesker? Hvi skulde jeg ej være utaalmodig?
Balse anigu ma dad baan ka ashtakoonayaa? Maxaan u ahaan waayay mid aan dulqaadan?
5 Vend jer til mig og stivn af Rædsel, læg Haand paa Mund!
Bal i eega, oo yaaba, Oo afkiinna gacanta saara.
6 Jeg gruer, naar jeg tænker derpaa, mit Legeme gribes af Skælven:
Oo xataa markaan soo xusuusto waan welwelaa, Oo jidhkaygana waa hoog iyo ba'.
7 De gudløse, hvorfor lever de, bliver gamle, ja vokser i Kraft?
Bal maxay kuwa sharka ahu u noolaanayaan? Oo ay u gaboobayaan? Balse maxay xoog badan u yeeshaan?
8 Deres Æt har de blivende hos sig, deres Afkom for deres Øjne;
Farcankoodu iyagoo la jooga hortooduu ku xoogaystaa, Oo dhashoodiina hortooday ku dhisan yihiin.
9 deres Huse er sikre mod Rædsler, Guds Svøbe rammer dem ikke;
Reerahoodu cabsi way ka ammaan galeen, Oo ushii Ilaahna iyaga ma kor saarna.
10 ej springer deres Tyr forgæves, Koen kælver, den kaster ikke;
Dibidoodu way dhalaan, oo marnaba madhalays ma noqdaan, Sacyahooduna way dhalaan, dhicis mana keenaan.
11 de slipper deres Drenge ud som Faar, deres Børneflok boltrer sig ret;
Dhallaankooda dibadday u baxshaan sidii adhi oo kale, Oo carruurtooduna way cayaaraan.
12 de synger til Pauke og Citer, er glade til Fløjtens Toner;
Waxay ku gabyaan daf iyo kataarad, Oo dhawaaqa biibiilaha way ku reyreeyaan.
Cimrigooda waxay ku dhammaystaan barwaaqo, Oo dabadeedna daqiiqad ayay She'ool ku dhaadhacaan. (Sheol h7585)
14 skønt de siger til Gud: »Gaa fra os, at kende dine Veje er ikke vor Lyst!
Laakiin waxay Ilaah ku yidhaahdeen, War naga tag, Waayo, dooni mayno aqoonta jidadkaaga.
15 Den Almægtige? Hvad han? Skal vi tjene ham? Hvad Gavn at banke paa hos ham?«
Waa maxay Ilaaha Qaadirka ah, oo aan u adeegayno? Balse maxaa faa'iido ah oo aannu ka helaynaa, haddaan isaga u tukanno?
16 Er ej deres Lykke i deres Haand og gudløses Raad ham fjernt?
Bal eeg, barwaaqadoodii gacantooda kuma jirto, Kuwa sharka ahna taladoodu way iga fog tahay.
17 Naar gaar de gudløses Lampe ud og naar kommer Ulykken over dem? Naar deler han Loddet ud i sin Vrede,
Immisa jeer baa laambadda kuwa sharka ah la demiyaa? Oo immisa jeer baa belaayo ku kor degtaa? Oo immisa jeer baa Ilaah isagoo cadhaysan xanuun u qaybiyaa?
18 saa de bliver som Straa for Vinden, som Avner, Storm fører bort?
Oo ay sababtaas aawadeed u noqdaan sidii xaab dabayl ka horreeya, Iyo sidii buunshe uu duufaanu kaxeeyo?
19 Gemmer Gud hans Ulykkeslod til hans Børn? Ham selv gengælde han, saa han mærker det,
Idinku waxaad tidhaahdaan, Ilaah xumaantiisii wuxuu u kaydiyaa sharrowga carruurtiisa. Haddaba isagu sharrowga ha ugu abaalgudo si uu laftigiisu u ogaado aawadeed.
20 lad ham selv faa sit Vanheld at se, den Almægtiges Vrede at drikke!
Indhihiisu ha arkeen halligaaddiisa, Oo isagu ha cabbo Ilaaha Qaadirka ah cadhadiisa.
21 Thi hvad bryder han sig siden om sit Hus, naar hans Maaneders Tal er udrundet?
Waayo, waa maxay farxadda uu reerkiisa ka helo, Markii cimrigiisa dhexda laga gooyo?
22 Kan man vel tage Gud i Skole, ham, som dømmer de højeste Væsner?
Bal ma Ilaah baa wax la baraa? Maxaa yeelay, isagaa xukuma xataa kuwa sare.
23 En dør jo paa Lykkens Tinde, helt tryg og saa helt uden Sorger:
Mid baa dhinta isagoo xooggiisu ku dhan yahay, Oo istareexsan oo xasilloon,
24 hans Spande er fulde af Mælk, hans Knogler af saftig Marv;
Oo aad u buuran, Oo dhuuxa lafihiisuna qoyan yahay.
25 med bitter Sjæl dør en anden og har aldrig nydt nogen Lykke;
Oo mid kalena wuxuu ku dhintaa naf qadhaadh, Isagoo aan weligiis wanaag dhedhemin.
26 de lægger sig begge i Jorden, og begge dækkes af Orme!
Habase yeeshee isku si bay ciidda u dhex jiifsadaan, Oo dirxi baa korkooda daboola.
27 Se, jeg kender saa vel eders Tanker og de Rænker, I spinder imod mig,
Bal eega, anigu waan ogahay fikirradiinna, Iyo xeesha aad qaldan igu hindisaysaan.
28 naar I siger: »Hvor er Stormandens Hus og det Telt, hvor de gudløse bor?«
Waayo, waxaad tidhaahdaan, War meeh gurigii amiirku? Oo meeday teendhadii sharrowgu ku dhex hoyan jiray?
29 Har I aldrig spurgt de berejste og godkendt deres Beviser:
Miyeydaan weyddiin kuwa jidka mara? Oo miyeydaan garanayn calaamooyinkooda?
30 Den onde skaanes paa Ulykkens Dag og frelses paa Vredens Dag.
Iyo in ninkii sharrow ah loo celiyey maalinta belaayada? Iyo in hore loogu sii kaxaynayo maalinta cadhada?
31 Hvem foreholder ham vel hans Færd, gengælder ham, hvad han gør?
Bal yaa jidkiisa isaga hortiisa ugu caddayn doona? Oo bal yaa isaga ka abaalmarin doona wixii uu sameeyey?
32 Til Graven bæres han hen, ved hans Gravhøj holdes der Vagt;
Laakiinse isaga waxaa loo qaadi doonaa xabaasha, Oo qabrigiisa waa la ilaalin doonaa.
33 i Dalbunden hviler han sødt, Alverden følger saa efter, en Flok uden Tal gik forud for ham.
Waxaa isaga u macaanaan doonta ciidda dooxada, Oo dadka oo dhammuna isagay soo daba kici doonaan, Sida kuwii aan tirada lahayn oo isagii ka horreeyeyba ay u dhinteen.
34 Hvor tom er den Trøst, som I giver! Eders Svar — kun Svig er tilbage!
Haddaba bal maxaad si aan waxba tarayn iigu qalbiqabowjinaysaan, Maxaa yeelay, jawaabihiinnii been oo keliya ayaa ku hadhay?
