Salme 89
1 En Undervisning; af Ethan, Esrahiteren. Jeg vil synge om Herrens Naadegerninger evindelig, jeg vil kundgøre din Sandhed med min Mund fra Slægt til Slægt.
Әзраһлиқ Етан язған «Масқил»: — Пәрвәрдигарниң өзгәрмәс муһәббитини әбәдий күйләймән, Ағзимда дәвирдин-дәвиргичә һәқиқәт-садақитиңни аян қилимән.
2 Thi jeg har sagt: Din Naade skal bygges op evindelig, i Himlene skal du grundfæste din Sandhed:
Чүнки мән: Өзгәрмәс муһәббәт мәңгүгә тиклинип маңиду, Сән һәқиқәт-садақитиңни әршиәлада мустәһкәмләватисән — дәп билдим;
3 „Jeg har gjort en Pagt med min udvalgte, jeg har tilsvoret David, min Tjener:
Сән дедиңки: — «Мән талливалғиним билән әһдә түзгәнмән; Қулум Давутқа қәсәм қилдим: —
4 Evindelig vil jeg stadfæste din Sæd, og jeg har bygget din Trone fra Slægt til Slægt.‟ (Sela)
Сениң әвладиңни мәңгү давам қилдуримән, Тәхтиңни әвлаттин-әвлатқа қуруп чиқимән». (Селаһ)
5 Og Himlene, Herre! skulle prise din underfulde Gerning og din Sandhed i de helliges Menighed.
Һәм асманларму Сениң мөҗизилириңни тәбрикләйду, и Пәрвәрдигар, Муқәддәсләрниң җамаитидә улар һәқиқәт-садақитиңни мәдһийиләйду;
6 Thi hvem i Skyen kan maale sig med Herren? hvo er Herren lig iblandt Gudernes Børn?
Чүнки асманларда Пәрвәрдигарниң тәңдиши барму? Қудрәт Егисиниң оғуллири арисида Пәрвәрдигарға охшайдиған ким бар?
7 en Gud saare frygtelig i de helliges hemmelige Raad og forfærdelig over alle, som ere trindt omkring ham!
Тәңриниң һәйвиси муқәддәсләрниң мәҗлисидикиләрни қаттиқ титритиду, Униң әтрапидикиләрниң һәммиси үчүн У қорқунучлуқтур.
8 Herre, Gud Zebaoth! hvo er som du stormægtig, o Herre? og din Sandhed er trindt omkring dig.
И Пәрвәрдигар, самавий қошунларниң Сәрдари болған Худа, Қудрәтлик Яһ, Саңа охшайдиған ким бар? Әтрапиңда һәқиқәт-садақитиң туруқлуқтур.
9 Du hersker over det hovmodige Hav; naar dets Bølger rejse sig, da bringer du dem til at lægge sig.
Деңизниң мәғрурлуғи үстидин һөкүм сүрисән, Долқунлири өркәшлигәндә, сән уларни тиничландурисән;
10 Du knuste Rahab, saa den blev som den ihjelslagne, du bortspredte dine Fjender med din stærke Arm.
Раһабни өлгидәк янҗидиңсән, Күчлүк билигиң билән дүшмәнлириңни тирипирән қилип тарқитивәттиң.
11 Dig tilhøre Himlene, dig tilhører ogsaa Jorden, du har grundfæstet Jorderige og, hvad deri er.
Асманлар сениңки, йәрму Сениңкидур, Җаһан һәм униңға толған һәммини бәрпа қилдиң.
12 Du skabte Norden og Sønden, Thabor og Hermon fryde sig i dit Navn.
Шимал вә җәнупни, уларни яратқансән, Табор вә Һәрмон чоққилири намиңни яңритип күйләр.
13 Du har en Arm med Styrke, din Haand er stærk, din højre Haand er ophøjet.
Қудрәтлик биләк сениңкидур; Күчлүктур Сениң қолуң, оң қолуң һәм көтириклүктур.
14 Retfærdighed og Dom ere din Trones Befæstning, Miskundhed og Sandhed gaa frem for dit Ansigt.
Тәхтиңниң ули һәққанийлиқ һәм адаләттур, Муһәббәт һәм һәқиқәт-садақәт дайим дидариң алдида маңиду.
15 Saligt er det Folk, som kender Frydesangen; Herre! i dit Ansigts Lys vandre de.
Тәнтәнә садасини билгән хәлиқ бәхитликтур; Улар Сениң җамалиңниң нурида маңиду, и Пәрвәрдигар!
16 I dit Navn skulle de fryde sig den ganske Dag, og i din Retfærdighed ophøjes de.
Улар намиңда күн бойи шат болар, Һәққанийлиғиңда улар көтирилди.
17 Thi du er deres Styrkes Pris, og i din Velbehagelighed ophøjer du vort Horn.
Чүнки уларниң күчиниң шан-шәриви өзүңдурсән, Сениң илтипатиң билән мүңгүзимиз көтирилиду.
18 Thi Herren er vort Skjold og den Hellige i Israel vor Konge.
Чүнки Пәрвәрдигар бизниң қалқинимиз, Исраилдики Муқәддәс Болғучи Шаһимиздур.
19 Da talte du til din Hellige i et Syn og sagde: Jeg har beredet Hjælp ved en Kæmpe, jeg har ophøjet en udvalgt ud af Folket.
Сән бурун Өз мөмин бәндәңгә ғайипанә аламәттә көрүнүп сөз қилип шуни дегән едиңсән: — «Мән бир әзимәт үстигә ярдимимни қондурдум, Әл арисидин мән талливалған бирисини көтәрдим;
20 Jeg har fundet David, min Tjener, jeg har salvet ham med min hellige Olie.
Қулум Давутни таптим, Муқәддәс мейим билән Мән уни мәсиһ қилип тиклидим.
21 Ved ham skal min Haand holde fast, og min Arm skal styrke ham.
Қолум униңға яр болушқа бекитилгән, Билигим уни күчләндүриду.
22 Fjenden skal ikke plage ham, og en uretfærdig Mand skal ikke trænge ham.
Дүшмән униңдин һеч алван-селиқ алмайду, Пәскәш адәм уни қистимайду;
23 Men jeg vil sønderknuse hans Modstandere for hans Ansigt og slaa dem, som hade ham.
Бәлки Мән рәқиплирини униң алдида янҗиймән, Уни өч көргәнләрни йәр билән йәксан қилимән;
24 Men min Sandhed og min Miskundhed skulle være med ham, i mit Navn skal hans Horn ophøjes.
Өз һәқиқәт-садақитим һәм меһир-муһәббитим униңға яр болар, Һәм Мениң намим билән униң мүңгүзи көтирилиду.
25 Og jeg vil udstrække hans Haand til Havet og hans højre Haand til Floderne.
Мән униң қолини деңиз үстидә, Оң қолини дәриялар үстидә қойимән.
26 Han skal paakalde mig og sige: Du er min Fader, min Gud og min Frelses Klippe.
У Мени чақирип дәйдуки: — «Сән мениң Атам, мениң Тәңрим, Ниҗатлиғим болған қорам тешимдурсән!».
27 Og jeg vil gøre ham til den førstefødte, til den højeste over Kongerne paa Jorden.
Мән йәнә уни Мениң тунҗа оғлум дәп, Дуния падишалиридин әң жуқуриси қилимән.
28 Jeg vil bevare ham min Miskundhed evindelig, og min Pagt skal holdes ham trolig.
Мениң муһәббитимни униң үчүн әбәдий қалдуримән, Мениң әһдәм униң билән мәһкәм туриду;
29 Og jeg vil lade hans Sæd bestaa evindelig, og hans Trone, saa længe Himmelens Dage vare.
Мән униң нәслини әбәдийләштүримән, Униң тәхтини асманниң күнлиридәк давам қилдуримән.
30 Dersom hans Børn forlade min Lov, og de ikke vandre i mine Befalinger,
Мабада оғуллири Тәврат-қанунумдин чиқип, Һөкүмлирим бойичә жүрмисә,
31 dersom de vanhellige mine Skikke og ikke holde mine Bud:
Бәлгүлимилиримни бузса, Әмирлиримгә итаәт қилмиса,
32 Da vil jeg hjemsøge deres Overtrædelse med Riset og deres Misgerning med Plager.
— У вақитта итаәтсизлигини таяқ билән, Гунайини яра-җараһәт билән җазалаймән.
33 Men min Miskundhed vil jeg ikke tage fra ham og ikke svige min Sandhed.
Лекин муһәббитимни униңдин үзүп қоймаймән, Һәқиқәт-садақитимгә хиянәт қилмаймән;
34 Jeg vil ikke vanhellige min Pagt og ikke forandre det, som er gaaet over mine Læber.
Мән түзгән әһдәмни әсла бузмаймән, Ләвлиримдин чиққанлирини һеч өзгәртмәймән.
35 Eet har jeg svoret ved min Hellighed, jeg vil ikke lyve for David:
Мән бир қетим пак-муқәддәслигимгә қәсәм ичтим — Давутқа қәти ялған сөзлимәймән: —
36 Hans Sæd skal blive evindelig, og hans Trone som Solen for mig;
«Униң әвлади әбәдий давамлишар; Униң тәхти көз алдимдики қуяш кәби турар;
37 den skal befæstes som Maanen evindelig; og Vidnet i Skyen er trofast. (Sela)
У ай кәби мәңгүлүк мустәһкәмлинәр, Асмандики турғун гувачидәк мәзмут турар». (Селаһ)
38 Men nu har du forkastet og foragtet ham, du er fortørnet paa din Salvede.
Бирақ Сән буларни чәткә қеқип, тенип кәттиң; Сән мәсиһ қилған падишаға қаттиқ ғәзәпләндиң.
39 Du har tilintetgjort Pagten med din Tjener, du har vanhelliget hans Krone ned i Støvet.
Қулуң билән түзгән әһдидин ваз кәчтиң, Униң таҗини йәргә ташлап дағ тәккүздуң.
40 Du har nedrevet alle hans Mure, du har bragt Ødelæggelse over hans Befæstninger.
Униң барлиқ там-пасиллирини жиқитип, Қәлъәлирини харабиликкә айландурдуң.
41 Alle, som gik forbi paa Vejen, have plyndret ham, han er bleven til Spot for sine Naboer.
Йолдин өтүватқанларниң һәммиси уни булимақта, У барлиқ хошнилири алдида рәсва болди.
42 Du har ophøjet hans Modstanderes højre Haand, du har glædet alle hans Fjender.
Уни әзгәнләрниң оң қолини жуқури көтәрдиң, Пүткүл дүшмәнлирини хошал қилдиң.
43 Ja, du lader hans skarpe Sværd vige tilbage og har ikke ladet ham bestaa i Krigen.
Бәрһәқ, Сән униң қиличиниң бисини қайривәттиң, Җәңдә уни тик турғузмидиң.
44 Du har ladet hans Glans høre op og kastet hans Trone til Jorden.
Униң җулалиқини йоқитип, Униң тәхтини йәргә өрүвәттиңсән.
45 Du har forkastet hans Ungdoms Dage, du har skjult ham med Haan. (Sela)
Яшлиқ күнлирини Сән қисқарттиң, Уни хиҗаләткә чөмдүрдүң. (Селаһ)
46 Hvor længe, Herre! vil du skjule dig evindelig? hvor længe skal din Harme brænde som Ild?
Қачанғичә, и Пәрвәрдигар? Өзүңни әбәдий йошуриверәмсән? Қәһриң от кәби мәңгү янарму?
47 Kom i Hu, hvad en Levetid er, til hvilken Forfængelighed du har skabt alle Menneskens Børn?
Маңа нисбәтән, өмүрниң қис екәнлигини әстә тутқин! Немишқиму барлиқ инсан балилирини беһудиликкә яратқансән?
48 Hvo er den Mand, som lever og ikke skal se Døden? som kan fri sin Sjæl fra Dødsrigets Vold? (Sela) (Sheol h7585)
Қени, қайси адәм яшап өлүмни көрмәйдикән? У җенини тәһтисараниң чаңгилидин қутқузаламдикән? (Селаһ) (Sheol h7585)
49 Herre! hvor ere dine forrige Naadegerninger, som du tilsvor David i din Sandhed?
Сән һәқиқәт-садақитиңдә Давутқа қәсәм ичкән, Авалқи меһир-муһәббәтләр қәйәрдә қалди, я Рәббим?
50 Herre! kom dine Tjeneres Forsmædelse i Hu, som jeg bærer i min Barm, den fra alle de mange Folkefærd,
Қуллириң учраватқан мәсқириләрни яд әткәйсән, и Рәб — Мән ичимдә пүткүл күчлүк әлләрниң мазақлирини көтирип жүримән —
51 med hvilken dine Fjender have bespottet, Herre! med hvilken de have bespottet din Salvedes Fodspor.
Дүшмәнлириңниң Өзүң мәсиһ қилғанниң қәдәмлирини қанчилик мәсқирилигинини, И Пәрвәрдигар, яд әткәйсән!
52 Lovet være Herren evindelig! Amen, ja, amen.
Пәрвәрдигарға мәңгүгә тәшәккүр-мәдһийә қайтурулсун! Амин! Амин!
