< Salme 60 >
1 Til Sangmesteren; til Susan-Eduth; af David; „et gyldent Smykke”; til at læres;
Nkunga Davidi kuidi pfumu minyimbidi, kayimbidila mu “Lisi” mu diambu di longisa mu thangu kanuana mvita ayi basi Sili ba Mesopotami ayi basi Sili ba Tsoba, ayi mu thangu Yowabi kavutuka ayi kabedisa kumi mafunda muadi ma basi Edomi mu ndimba Mungu. Ngeyo wutulozidi, a Nzambi ayi wutusasikisidi; wufuema vayi bika buabu wutufuanisa!
2 der han stred med Mesopotamierne og med Syrerne af Zoba, og der Joab kom tilbage og slog Edomiterne i Saltdalen, tolv Tusinde.
Ngeyo wunikuni ntoto ayi ngeyo wuvasudi wawu; londa miamvu miandi bila wulembo nikuka.
3 Gud! du har forkastet os, du har sønderrevet os; du har været vred; vend om til os igen!
Ngeyo wumonisini batu baku zithangu ziozi zikambulu diana wutuvana vinu kindiengisanga ntu.
4 Du har bragt Jorden til at skælve, du har sønderslidt den, læg dens Brøst; thi den ryster.
Vayi kuidi bobo beti kukinzika ngeyo wutelimisi dalapo mu diambu di batina va ntuala mimbasa.
5 Du lod dit Folk se haarde Ting; du gav os Vin at drikke, saa at vi tumlede.
Wutuvukisa ayi wutusadisa mu koko kuaku ku lubakala muingi bobo weti zola bakulu.
6 Men nu har du givet dem, som dig frygte, et Banner, som hæver sig for Sandhedens Skyld (Sela)
Nzambi wuyoluka tona ku buangu kiandi kinlongo: “mu ndungunu, ndiela vasa Sikemi, ndiela teza ndimba wu Sikoti;
7 paa det dine elskelige maa udfries; saa frels med din højre Haand og bønhør os!
Minu phuidi Ngaladi, ayi minu phuidi Manase; Efalayimi yawu nkaku wu ntu ama, ayi Yuda nkawꞌama wu kipfumu;
8 Gud har talt i sin Helligdom, jeg vil fryde mig; jeg vil uddele Sikem og opmaale Sukots Dal.
Mowabi diawu dibola diodi ndieti yobidila; va yilu Edoni ndiloza zisandales ziama ndiela yamikina mu diambu di ndungunu ama mu basi Filisti!”
9 Mig hører Gilead til, og mig hører Manasse til, og Efraim er mit Hoveds Værn, Juda er min Herskerstav.
Nani wela kundata ku divula di ngolo e? Nani wela kuthuadisa ku Edoni e?
10 Moab er mit Vadskefad; jeg vil kaste min Sko til Edom; bryd ud i Jubel over mig, du Filisterland!
Keti ngeyo, e Nzambi, ngeyo wutuloza e? Ngeyo wutuloza ayi wunkambu buela totukanga ayi minkangu mi masodi meto.
11 Hvo vil føre mig til den faste Stad? Hvo har ledet mig indtil Edom?
Wutuvana lusadusu va ntuala mbeni bila lusadusu lu mutu luidi luphamba.
12 Mon ikke du, Gud, som har forkastet os? og vil du, Gud, ikke uddrage med vore Hære? Fly os Hjælp af Nød; thi Menneskers Hjælp er Forfængelighed. Ved Gud ville vi vinde Kraft; og han skal nedtræde vore Fjender.
A Nzambi, tuela nunga ayi wela kosikisa bambeni zieto.