< Ezekiel 44 >
1 Og han førte mig tilbage til Helligdommens ydre Port, som vender imod Østen, og den var tillukket.
Hili ia naʻa ne toe ʻomi au ki mui ʻi he hala ʻoe matapā ʻoe potu tapu kituʻa, ʻaia ʻoku hanga ki hahake; pea naʻe tāpuni ia.
2 Og Herren sagde til mig: Denne Port skal være tillukket, den skal ikke oplades, og ingen Mand skal gaa ind ad den, thi Herren, Israels Gud, er gaaet ind ad den, og den skal være tillukket.
Pea naʻe pehē ai ʻe Sihova kiate au; “ʻE tāpuni ʻae matapā ni, pea ʻe ʻikai fakaava ia, pea ʻe ʻikai ha tangata ʻe hū atu ki ai; he koeʻuhi kuo hāʻele atu ai ʻa Sihova, ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ko ia ʻe tāpuni ai ia.
3 Hvad Fyrsten angaar, saasom han er Fyrste, han skal sidde i den for at æde Brød for Herrens Ansigt; han skal gaa ind ad Vejen til Portens Forhal og gaa ud ad samme Vej.
Kuo tuku ia ki he tuʻi; ʻe nofo ʻi ai ʻae tuʻi ke kai mā ʻi he ʻao ʻo Sihova; ko ia ia ʻe hū atu ʻi he hala ʻoe fale hala ʻi he matapā ko ia, pea te ne toe ʻalu atu ai pe kituʻa.”
4 Og han førte mig til Porten imod Nord foran Huset, og jeg saa og se: Herrens Herlighed fyldte Herrens Hus; og jeg faldt paa mit Ansigt.
Hili ia naʻa ne ʻomi au ki he hala ʻi he matapā ki tokelau ʻi he mata fale: pea naʻaku sio, pea vakai, naʻe fakapito ʻaki ʻae fale ʻo Sihova ʻae nāunau ʻo Sihova; pea naʻaku tō hifo ki hoku mata.
5 Og Herren sagde til mig: Du Menneskesøn! læg det paa Hjerte, og se med dine Øjne, og hør med dine Øren alt det, som jeg taler med dig om alle Herrens Hus's Bestemmelser og om alle dets Love, og lad dit Hjerte agte paa Indgangen til Huset igennem alle Helligdommens Udgange.
Pea naʻe pehē ʻe Sihova kiate au, “Foha ʻoe tangata, tokanga lahi ho loto, pea sio ʻaki ho mata, pea fanongo ho telinga ki he meʻa kotoa pē, ʻoku ou lea ʻaki kiate koe ʻi he ngaahi tuʻutuʻuni, ʻoku kau ki he fale ʻo Sihova, mo hono ngaahi fekau; pea ke tokanga lahi ki he ngaahi hūʻanga ki loto fale, mo hono ngaahi hala kotoa pē kituʻa, mei he potu toputapu.”
6 Og du skal sige til de genstridige, til Israels Hus: Saa siger den Herre, Herre: Lad det være eder nok med alle eders Vederstyggeligheder, Israels Hus!
Pea te ke lea ki he kau angatuʻu, ki he fale ʻo ʻIsileli, “ʻOku pehē ʻe Sihova ko e ʻOtua; ʻE fale ʻo ʻIsileli, tuku ke lahi eni ʻa hoʻomou ngaahi fakalielia,
7 idet I have indført fremmede med uomskaaret Hjerte og uomskaaret Kød til at være i min Helligdom for at vanhellige mit Hus, naar I ofrede mit Brød: Det fede og Blodet, saa at de brøde min Pagt, foruden alle eders Vederstyggeligheder;
He kuo mou ʻomi ʻae kakai muli, ʻae kau taʻekamu ʻi loto, pea taʻekamu fakakakano ke nau ʻi hoku potu toputapu ke nau fakalieliaʻi ia, ʻio, ʻa hoku fale, ʻi hoʻomou ʻatu ʻa ʻeku meʻa, ʻae ngako, pea mo e toto, pea kuo nau maumauʻi ʻa ʻeku fuakava, ko e meʻa ʻi heʻenau ngaahi fakalielia.
8 og I toge ikke Vare paa, hvad der var at varetage i mine Helligdomme, men I satte nogle til at tage Vare paa, hvad jeg vilde have varetaget i min Helligdom, efter eders eget Tykke.
Pea kuo ʻikai te mou tauhi ʻa ʻeku ngaahi meʻa māʻoniʻoni; ka kuo mou fakanofo ʻae kau leʻo maʻamoutolu pe, ke tauhiʻi ʻa hoku potu toputapu.
9 Saa siger den Herre, Herre: Ingen fremmed med uomskaaret Hjerte og uomskaaret Kød skal komme i min Helligdom, ingen af alle de fremmede, som ere iblandt Israels Børn.
ʻOku pehē ʻe Sihova ko e ʻOtua; “ʻE ʻikai ha taha muli, pe ha taʻekamu ʻi loto, pe ha taʻekamu fakakakano, ʻe hū ki hoku potu toputapu, pe ha taha ʻi he kau muli kotoa pē ʻoku nofo mo e fānau ʻa ʻIsileli.”
10 Men selv Leviterne, som fjernede sig fra mig, medens Israel for vild, da det forvildede sig fra mig eftej sine Afguder, de skulle bære deres Misgerning.
Pea ko e kau Livai naʻe ʻalu ʻo hē mamaʻo meiate au, ʻi heʻene ʻalu hēhē ʻa ʻIsileli, ʻaia naʻe ʻalu hē meiate au, ko e muimui ki honau ngaahi tamapua; te nau fua pe ʻekinautolu ʻa ʻenau fai angahala.
11 Dog skulle de tjene udi min Helligdom som Opsynsmænd ved Husets Porte og være Tjenere i Huset; de skulle slagte Brændofferet og Slagtofferet for Folket, og de skulle staa for dets Ansigt til at tjene det.
Ka neongo ia te nau tauhi ʻa hoku fale tapu, mo leʻohi ʻae ngaahi matapā ʻoe fale, mo fai ʻae ngāue ʻi loto fale: te nau tāmateʻi ʻae feilaulau tutu, mo e feilaulau ʻae kakai, pea te nau tutuʻu ʻi honau ʻao, mo ngāue kiate kinautolu.
12 Fordi de have tjent dem over for deres Afguder og ere blevne Israels Hus til Anstød, saa det syndede, derfor har! jeg opløftet min Haand imod dem, siger den Herre, Herre, at de skulle bære deres Misgerning.
Koeʻuhi naʻa nau ngāue kiate kinautolu ʻi he ʻao ʻo honau ngaahi tamapua, mo nau fakahalaʻi ʻae fale ʻo ʻIsileli; ko ia kuo u hiki hake ai ʻa hoku nima kiate kinautolu, ʻoku pehē ʻe Sihova ko e ʻOtua, pea te nau fua ʻenau angahala.
13 Og de skulle ikke komme mig nær til at gøre Præstetjeneste for mig eller til at nærme sig nogen af mine hellige Ting, de højhellige Ting; men de skulle bære deres Skam og deres Vederstyggeligheder, som de have gjort.
Pea ʻe ʻikai te nau haʻu ke ofi kiate au, ke fai ha ngāue fakataulaʻeiki kiate au, pe te nau ofi mai ki heʻeku ngaahi meʻa māʻoniʻoni, ʻi he potu toputapu ʻaupito: ka te nau fua pe ʻenau mā, pea mo e ngaahi fakalielia ʻaia kuo nau fai.
14 Og jeg vil sætte dem til at tage Vare paa, hvad der er at varetage i Huset ved alt Arbejde der og ved alt, hvad der skal gøres.
Ka te u tuku ʻakinautolu ke tauhi ki he nāunau ʻoe fale, ʻi hono ngāue ʻo ia, mo ia kotoa pē ʻe fai ʻi ai.
15 Men de Præster af Levi Stamme, som ere af Zadoks Børn, og som toge Vare paa, hvad der var at varetage i min Helligdom, der Israels Børn fore vild fra mig, de skulle komme mig nær til at tjene mig; og de skulle staa for mit Ansigt til at ofre mig det fede og Blodet, siger den Herre, Herre.
“Ka ko e kau taulaʻeiki ʻae kau Livai, ko e ngaahi foha ʻo Satoki, ʻakinautolu naʻe tauhi ki hoku fale tapu, ʻi heʻene ʻalu pehē ʻae fānau ʻa ʻIsileli meiate au, ko kinautolu ia ʻe ʻomi ke ofi kiate au, ke nau tauhi kiate au, pea te nau tutuʻu ʻi hoku ʻao, ke feilaulau ʻaki kiate au, ʻae ngako mo e toto, ʻoku pehē ʻe Sihova ko e ʻOtua:
16 De skulle gaa ind i min Helligdom og nærme sig mit Bord til at tjene mig og til at tage Vare paa, hvad jeg vil have varetaget.
Te nau hū atu ki hoku potu tapu, pea te nau ʻunuʻunu mai ke ofi ki heʻeku keinangaʻanga, ke fai ngāue kiate au, pea te nau tauhi ʻa ʻeku fekau.
17 Og det skal ske, naar de gaa ind ad den indre Forgaards Port, da skulle de føre sig i linnede Klæder; og ingen Uld skal komme paa dem, naar de tjene i den indre Forgaards Porte og indenfor.
Pea ʻe hoko ia ʻo pehē, ʻoka nau ka hū atu ʻi he ngaahi matapā ʻoe lotoʻā ki loto, te nau kofuʻaki ʻae kofu tupenu lelei; ʻe ʻikai siʻi kau ha kofu sipi ki heʻenau kofu, ʻoka nau ka fai ʻae ngāue ʻi he ngaahi matapā ʻoe lotoʻā ki loto, pe ʻi loto.
18 Der skal være linnede Huer paa deres Hoveder, og linnede Underklæder skulle være om deres Lænder; de skulle ikke ombinde sig, saa at de komme i Sved.
Te nau tatā ʻaki ʻae tupenu lelei ki honau ʻulu, pea te nau kofuʻaki ʻae tupenu lelei ki honau kongaloto; ʻe ʻikai te nau ʻai kiate kinautolu ha meʻa ʻoku fakatupu pupuha.
19 Og naar de gaa ud i den ydre Forgaard, i den ydre Forgaard til Folket, skulle de føre sig af deres Klæder, i hvilke de gøre Tjeneste, og lægge dem i de hellige Celler, og de skulle iføre sig andre Klæder, at de ikke skulle hellige Folket med deres Klæder.
Pea ka nau ka ʻalu atu ki he lotoʻā kituʻa, ʻio, ki he lotoʻā kituʻa ki he kakai, te nau toʻo honau ngaahi kofu naʻa nau ngāue ai, mo tuku ia ʻi he ngaahi potu fale māʻoniʻoni, pea te nau ʻai ʻae ngaahi kofu kehe; pea ʻe ʻikai te nau fakamāʻoniʻoniʻi ʻae kakai ʻi honau ngaahi kofu.
20 Og de skulle ikke rage deres Hoved, ikke heller lade Haaret vokse frit; de skulle omhyggeligt klippe jieres Hovedhaar.
Pea ʻe ʻikai te nau tekefua, pea ʻe ʻikai te nau tuku ke lōloa honau louʻulu, ka ʻe kosikosi pe ke nounou.
21 Og Vin skal ingen af Præsterne drikke, naar de gaa ind i den indre Forgaard.
Pea ʻe ʻikai siʻi inu ha uaine ʻe ha taulaʻeiki ʻoka fai ʻe ia ke hū ki he lotoʻā ki loto.
22 Og de skulle ikke tage sig en Enke eller fraskilt til Hustru; men Jomfruer, af Israels Hus's Sæd, og den Enke, som er Enke efter en Præst, maa de tage.
Pea ʻe ʻikai te nau uaifi ʻaki ha fefine kuo mate ʻa hono husepāniti, pe ha taha kuo fakamavae: ka tenau mali mo e kau finemui ʻi he hako ʻoe fale ʻo ʻIsileli, pe ko e fefine naʻe mali mo ha taulaʻeiki kuo pekia.
23 Og de skulle lære mit Folk at gøre Skel imellem det hellige og det vanhellige og kundgøre dem Forskellen imellem det urene og det rene.
Pea te nau akoʻi ʻa hoku kakai ke ʻilo ʻaia ʻoku māʻoniʻoni mo ia ʻoku kovi, mo nau fakahā ke mahino kiate kinautolu ʻae meʻa ʻoku taʻemaʻa mo ia ʻoku maʻa.
24 Og ved en Trætte skulle de staa som Dommere, og efter mine Domme skulle de dømme i den; og mine Love og mine Skikke ved alle mine Højtider skulle de varetage, og mine Sabbater skulle de helligholde.
Pea ka ai ha fakakikihi, ko kinautolu ia ʻe tuʻu ko hono fakamaauʻi; pea te nau fakamaauʻi ia ʻo fakatatau ki heʻeku fakamaau: pea te nau fai ʻa ʻeku ngaahi fono mo ʻeku ngaahi fekau ʻi he ngaahi fakataha kotoa pē ʻoku fai kiate au; pea te nau fakamāʻoniʻoniʻi ʻa hoku ngaahi ʻaho tapu.
25 Og ingen, af dem skal gaa til et Lig, saa at de blive urene; dog for en Fader og for en Moder og for en Søn og for en Datter, for en Broder i og for en Søster, som ikke har været gift, tør de blive urene.
Pea ʻe ʻikai te nau ala ki ha taha kuo mate, ke nau ʻuli ai: ka ʻe ngofua ʻenau fakaʻuliʻi ʻakinautolu ʻo kapau ko haʻanau tamai, pe ko e faʻē, pe ko e foha pe ko e ʻofefine, pe ko ha tokoua, pe ha tuofefine ʻoku ʻikai ke mali.
26 Men efter hans Renselse skal man tælle ham syv Dage.
Pea hili hono fakamaʻa ia, te nau lau kiate ia ha ʻaho ʻe fitu.
27 Og paa den Dag, han gaar ind i Helligdommen, i den indre Forgaard, for at gøre Tjeneste i Helligdommen, skal han ofre sit Syndoffer, siger den Herre, Herre.
Pea ʻi he ʻaho ko ia ʻoku ne hū atu ai ki he potu tapu, ki he lotoʻā ki loto, ke ngāue ʻi he potu tapu, ʻoku pehē ʻe Sihova ko e ʻOtua, te ne feilaulau ʻaki maʻana ha feilaulau ʻi he angahala.
28 Og det skal være deres Arvelod: Jeg er deres Arv; og I skulle ikke give dem Ejendom i Israel: Jeg er deres Ejendom.
Pea ʻe hoko ia ko e tofiʻa kiate kinautolu: ko au ko honau tofiʻa: pea ko ia ʻe ʻikai vahe ai hanau tofiʻa ʻi ʻIsileli: he ko honau tofiʻa au.
29 Madofferet og Syndofferet og Skyldofferet, dem skulle de æde, og alt bandlyst Gods i Israel skal være deres.
Te nau kai mei he feilaulau ʻoe meʻakai, mo e feilaulau koeʻuhi ko e angahala, mo e feilaulau ʻi he fai hala; pea ʻe ʻanautolu ʻae meʻa kotoa pē ʻoku feilaulau ʻaki ʻi ʻIsileli.
30 Og det første af al Førstegrøde af alle Slags og al Offergave af alle Slags, af alle eders Offergaver, det skal høre Præsterne til; og det første af eders Dejg skulle I give Præsten, at jeg maa lade Velsignelse hvile over dit Hus.
Pea ʻe ʻi he kau taulaʻeiki ʻae ʻuluaki vahe ʻi he ʻuluaki fua ʻoe meʻa kotoa pē, mo e feilaulau kotoa pē ʻi hoʻomou feilaulau kehekehe: te mou ʻatu foki ki he kau taulaʻeiki ʻae ʻuluaki vahe ʻo hoʻomou mā kuo natu, koeʻuhi ke hoko ai mo nofomaʻu ʻae tāpuaki ki homou fale.
31 Intet Aadsel og intet sønderrevet, det være sig Fugl eller Dyr, skulle Præsterne æde.
ʻE ʻikai kai ʻe he taulaʻeiki ʻi ha meʻa kuo mate mahaki pe, pe ʻi ha meʻa kuo haehae pe ko ha manupuna pe ko ha manu kehe ia.”