< Matouš 17 >

1 A po šesti dnech pojal Ježíš Petra a Jakuba a Jana bratra jeho, i uvedl je na horu vysokou soukromí,
Kuue päeva pärast võttis Jeesus Peetruse, Jaakobuse ja tema venna Johannese endaga kaasa ja nad läksid kõrgele mäele, et omaette olla.
2 A proměnil se před nimi. I zastkvěla se tvář jeho jako slunce, a roucho jeho učiněno bílé jako světlo.
Teda muudeti nende silme all. Tema nägu säras nägu päike. Tema riided muutusid valgeks nagu valgus.
3 A aj, ukázali se jim Mojžíš a Eliáš, rozmlouvající s ním.
Siis äkitselt ilmusid nende ette Mooses ja Eelija ning vestlesid Jeesusega.
4 A odpověděv Petr, řekl Ježíšovi: Pane, dobré jest nám tuto býti. Chceš-li, udělejme tuto tři stánky, tobě jeden a Mojžíšovi jeden a Eliášovi jeden.
Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: „Issand, siin on tõesti hea olla. Kui tahad, teen kolm varjualust − ühe sulle, ühe Moosesele ja ühe Eelijale.“
5 Když pak on ještě mluvil, aj, oblak světlý zastínil je. A aj, zavzněl hlas z oblaku řkoucí: Toto jest ten můj milý Syn, v němž mi se dobře zalíbilo, toho poslouchejte.
Sel ajal kui ta veel rääkis, tuli hiilgav pilv ja kattis nad. Pilvest kostis hääl, mis ütles: „See on minu poeg, keda ma armastan ja kellest mul on hea meel. Kuulake teda!“
6 To uslyšavše učedlníci, padli na tváři své a báli se velmi.
Kui jüngrid seda kuulsid, langesid nad näoli maha ja olid äärmiselt kohkunud.
7 A přistoupiv Ježíš, dotekl se jich, řka jim: Vstaňte, nebojte se.
Jeesus läks nende juurde ja puudutas neid. „Tõuske üles, “ütles ta neile. „Ärge kartke.“
8 A pozdvihše očí svých, žádného neviděli, než samého Ježíše.
Kui nad üles vaatasid, ei näinud nad kedagi peale Jeesuse.
9 Když pak sstupovali s hory, přikázal jim Ježíš, řka: Žádnému nepravte tohoto vidění, dokudž by Syn člověka nevstal z mrtvých.
Kui nad mäelt alla läksid, andis Jeesus neile ranged juhised. „Ärge rääkige kellelegi, mida te nägite, enne kui inimese Poeg on surnuist üles tõusnud, “ütles ta neile.
10 I otázali se ho učedlníci jeho, řkouce: Což to pak zákoníci praví, že má Eliáš prve přijíti?
„Miks siis vaimulikud õpetajad ütlevad, et kõigepealt peab tulema Eelija?“küsisid tema jüngrid.
11 A Ježíš odpovídaje, řekl jim: Eliáš zajisté přijde prve a napraví všecky věci.
„Tõsi on, et Eelija tuleb kõike korda seadma, “vastas Jeesus,
12 Ale pravím vám, že Eliáš již přišel, avšak nepoznali ho, ale učinili mu, což chtěli. Takť i Syn člověka trpěti bude od nich.
„aga ma ütlen teile, et Eelija on juba tulnud ja ometi ei tundud inimesed ära, kes ta on. Nad tegid temale seda, mida iganes tahtsid. Samamoodi kannatab ka inimese Poeg nende käte läbi.“
13 Tedy srozuměli učedlníci, že jim to praví o Janovi Křtiteli.
Siis jüngrid mõistsid, et Jeesus viitas Ristija Johannesele.
14 A když přišli k zástupu, přistoupil k němu člověk jeden, a poklekl před ním na kolena,
Kui nad lähenesid rahvahulgale, tuli üks mees Jeesuse juurde ja põlvitas tema ette.
15 A řekl: Pane, smiluj se nad synem mým, nebo náměsičník jest, a bídně se trápí. Èasto zajisté padá do ohně a častokrát do vody.
„Issand, palun halasta mu poja peale, “ütles ta. „Ta kaotab mõistuse ja kannatab kohutavate krambihoogude all, mis heidavad teda sageli tulle või vette.
16 I přivedl jsem ho učedlníkům tvým, ale nemohli ho uzdraviti.
Ma tõin ta sinu jüngrite juurde, aga nad ei suutnud teda terveks teha.“
17 Odpovídaje pak Ježíš, řekl: Ó národe nevěrný a převrácený, dokud budu s vámi? Dokudž vás trpěti budu? Přiveďte jej sem ke mně.
„Te, inimesed, keeldute minusse uskumast ja olete nii rikutud!“vastas Jeesus. „Kui kauaks pean ma siia teie juurde jääma? Kui kaua ma pean teid taluma? Too ta minu juurde!“
18 I pohrozil jemu Ježíš. I vyšlo od něho ďábelství a uzdraven jest mládenec v tu hodinu.
Jeesus astus kurjale vaimule vastu ja see lahkus poisist ning poiss sai otsekohe terveks.
19 Tedy přistoupivše učedlníci k Ježíšovi soukromí, řekli jemu: Proč jsme my ho nemohli vyvrci?
Hiljem tulid jüngrid omaette olles Jeesuse juurde ja küsisid talt: „Miks ei suutnud meie teda välja ajada?“
20 Řekl jim Ježíš: Pro nevěru vaši. Amen zajisté pravím vám: Budete-li míti víru, jako jest zrno horčičné, díte hoře této: Jdi odsud tam, a půjde, a nebudeť vám nic nemožného.
„Sest teil pole piisavalt usku, “ütles Jeesus neile. „Ma ütlen teile, isegi kui teie usk oleks sama pisike kui sinepiseeme, võiksite öelda sellele mäele: „Mine siit teise kohta!“ja see läheks. Miski ei oleks siis teie jaoks võimatu.“
21 Toto pak pokolení nevychází, jediné skrze modlitbu a půst.
22 A když byli v Galileji, řekl jim Ježíš: Syn člověka bude zrazen v ruce lidí bezbožných.
Kui nad koos läbi Galilea kõndisid, rääkis Jeesus neile: „Inimese poeg reedetakse ja inimesed saavad tema üle võimust.
23 A zabijíť jej, a třetího dne z mrtvých vstane. I zarmoutili se náramně.
Nad tapavad ta, kuid kolmandal päeval tõuseb ta jälle üles.“Jüngrid said väga kurvaks.
24 A když přišli do Kafarnaum, přistoupili, kteříž plat vybírali, ku Petrovi a řekli: Což mistr váš nedává platu?
Kui nad jõudsid Kapernauma, siis tulid need, kes vastutasid pooleseeklise templimaksu kogumise eest, Peetruse juurde ja küsisid temalt: „Eks ole, sinu õpetaja tasub pooleseeklise maksu?“
25 A on řekl: Dává. A když všel do domu, předšel jej Ježíš řečí, řka: Co se tobě zdá, Šimone? Králové zemští od kterých berou daň anebo plat, od synů-li svých, čili od cizích?
„Jah, muidugi, “vastas Peetrus. Kui ta jõudis tagasi sinna, kus nad peatusid, ennetas Jeesus küsimust. „Mis sa arvad, Siimon?“küsis Jeesus temalt. „Kas selle maailma kuningad koguvad makse ja koormisi oma poegadelt või teistelt?“
26 Odpověděl jemu Petr: Od cizích. I dí mu Ježíš: Tedy synové jsou svobodní?
„Teistelt, “vastas Peetrus. Niisiis ütles Jeesus talle: „Sel juhul on pojad vabastatud.
27 Ale abychom jich nepohoršili, jda k moři, vrz udici, a tu rybu, kteráž nejprve uvázne, vezmi, a otevra ústa její, nalezneš groš. Ten vezma, dej jim za mne i za sebe.
Aga et mitte kedagi pahandada, mine järve äärde ja viska õngenöör konksuga sisse. Tõmba välja esimene kala, mis otsa jääb, ja kui sa tema suu avad, siis leiad sealt stateeri. Võta münt ja anna see neile minu ja sinu eest.“

< Matouš 17 >