Príslovia 14
1 Moudrá žena vzdělává dům svůj, bláznice pak rukama svýma boří jej.
Hikmətli qadın evini qurar, Səfeh qadın onu öz əli ilə uçurar.
2 Kdo chodí v upřímnosti své, bojí se Hospodina, ale převrácený v cestách svých pohrdá jím.
Düz yol tutan Rəbdən qorxar, Yolunu azan Ona xor baxar.
3 V ústech blázna jest hůl pýchy, rtové pak moudrých ostříhají jich.
Səfeh lovğa sözlərinə görə kötək qazanar, Hikmətlinin dili onu qoruyar.
4 Když není volů, prázdné jsou jesle, ale hojná úroda jest v síle volů.
Öküz olmayan yerdə axur təmiz olar, Amma bol məhsul öküzün gücü ilə yaranar.
5 Svědek věrný neklamá, ale svědek falešný mluví lež.
Doğru şahid yalan deməz, Yalançı şahid yalandan üzə durar.
6 Hledá posměvač moudrosti, a nenalézá, rozumnému pak umění snadné jest.
Rişxəndçi hikmət axtaranda onu tapmaz, Dərrakəli adama bilik tapmaq asan olar.
7 Odejdi od muže bláznivého, když neseznáš při něm rtů umění.
Axmağın qarşısından çəkil, Onun dilində ağıllı söz tapmazsan.
8 Moudrost opatrného jest, aby rozuměl cestě své, bláznovství pak bláznů ke lsti.
Uzaqgörən hikməti ilə öz yolunu anlar, Axmaq səfehliyi ilə öz-özünü aldadar.
9 Blázen přikrývá hřích, ale mezi upřímými dobrá vůle.
Səfehlər günaha rişxənd edər, Əməlisalehlər bir-birini məmnun edər.
10 Srdce ví o hořkosti duše své, a k veselí jeho nepřimísí se cizí.
Ürək öz dərdini bilər, Özgələr onun sevincinə şərik olmaz.
11 Dům bezbožných vyhlazen bude, ale stánek upřímých zkvetne.
Şərin evi tar-mar olar, Əməlisalehlərin yurdu çiçək açar.
12 Cesta zdá se přímá člověku, a však dokonání její jest cesta k smrti.
Yol var ki, insanın qarşısında düz görünür, Amma sonu ölümdür.
13 Také i v smíchu bolí srdce, a cíl veselí jest zámutek.
Ürək güləndə də qəmli olar, Sevincin sonunda da kədər var.
14 Cestami svými nasytí se převrácený srdcem, ale muž dobrý štítí se jeho.
Azğın ürəklilər öz yollarının bəhrəsini doyunca yeyir, Yaxşı adam isə əməlinin əvəzini alır.
15 Hloupý věří každému slovu, ale opatrný šetří kroku svého.
Cahil hər sözə inanar, Uzaqgörən hər addımına nəzər salar.
16 Moudrý bojí se a odstupuje od zlého, ale blázen dotře a smělý jest.
Hikmətli qorxub pislikdən dönər, Axmaq ehtiyatsızdır, özünə güvənər.
17 Náhlý se dopouští bláznovství, a muž myšlení zlých v nenávisti bývá.
Hövsələsiz səfeh-səfeh iş görər, Pisniyyət adama nifrət edilər.
18 Dědičně vládnou hlupci bláznovstvím, ale opatrní bývají korunováni uměním.
Cahil səfehliyi irs alar, Uzaqgörənin başına bilik tacı qoyular.
19 Sklánějí se zlí před dobrými, a bezbožní u bran spravedlivého.
Pislər yaxşıların qarşısında, Şər adam isə salehin qapısında əyilər.
20 Také i příteli svému v nenávisti bývá chudý, ale milovníci bohatého mnozí jsou.
Yoxsula qonşusu da nifrət edər, Zəngini isə çox adam sevər.
21 Pohrdá bližním svým hříšník, ale kdož se slitovává nad chudými, blahoslavený jest.
Qonşusuna xor baxan günaha batar, Məzluma səxavət göstərən nə bəxtiyardır!
22 Zajisté žeť bloudí, kteříž ukládají zlé; ale milosrdenství a pravda těm, kteříž smýšlejí dobré.
Şər quranlar yolundan azmırlarmı? Məqsədi xeyirxahlıq olan xeyirxahlığa, sədaqətə çatar.
23 Všeliké práce bývá zisk, ale slovo rtů jest jen k nouzi.
Hər zəhmətdə bir fayda var, Boş sözlər insanı ehtiyac içində qoyar.
24 Koruna moudrých jest bohatství jejich, bláznovství pak bláznivých bláznovstvím.
Hikmətlinin başına sərvət tacı qoyular, Axmaqlar səfehliyi ilə tanınar.
25 Vysvobozuje duše svědek pravdomluvný, ale lstivý mluví lež.
Doğru şahid canları qurtarar, Yalançı şahid hiylə qurar.
26 V bázni Hospodinově jestiť doufání silné, kterýž synům svým útočištěm bude.
Rəbdən qorxan tam arxayındır, Çünki Rəbb onun övladlarının pənahıdır.
27 Bázeň Hospodinova jest pramen života, k vyhýbání se osídlům smrti.
Rəbb qorxusu həyat qaynağıdır, İnsanı ölüm tələsinə düşməkdən geri qaytarır.
28 Ve množství lidu jest sláva krále, ale v nedostatku lidu zahynutí vůdce.
Padşahın əzəməti xalqın çoxluğu ilə bilinər, Əgər təbəələri olmasa, hökmdar süqut edər.
29 Zpozdilý k hněvu hojně má rozumu, ale náhlý pronáší bláznovství.
Gec qəzəblənənin böyük dərrakəsi var, Hövsələsizlərdən səfehlik çıxar.
30 Život těla jest srdce zdravé, ale hnis v kostech jest závist.
Ürəyin rahatlığı cana həyat verər, Paxıllıqsa sümükləri çürüdər.
31 Kdo utiská chudého, útržku činí Učiniteli jeho; ale ctí jej, kdož se slitovává nad chudým.
Kasıba zülm edən Yaradanına xor baxar, Yoxsula lütf göstərən Ona hörmət edər.
32 Pro zlost svou odstrčen bývá bezbožný, ale naději má i při smrti své spravedlivý.
Şər adam pisliyi üzündən qovular, Salehin ölümündə belə, pənahı var.
33 V srdci rozumného odpočívá moudrost, co pak jest u vnitřnosti bláznů, nezatají se.
Hikmət dərrakəlinin qəlbində özünə rahat yuva qurar, Hətta axmaqların arasında da bəlli olar.
34 Spravedlnost zvyšuje národ, ale hřích jest ku pohanění národům.
Salehlik bir milləti ucaldar, Günah ümmətləri utandırar.
35 Laskav bývá král na služebníka rozumného, ale hněviv na toho, kterýž hanbu činí.
Padşah ağıllı qulundan razı qalar, Adbatıransa onun qəzəbinə düçar olar.
