< Rimljanima 14 >

1 Slaboga u vjeri prigrlite, ali ne da se prepirete o mišljenjima.
Võtke vastu need, kellel on veel raskusi Jumalasse uskumisega, ja ärge astuge vaidlusse isiklike arvamuste üle.
2 Netko vjeruje da smije sve jesti, slabi opet jede samo povrće.
Üks inimene võib arvata, et ta võib kõike süüa, samal ajal teine, kelle usk on nõrk, sööb ainult aedvilju.
3 Tko jede, neka ne prezire onoga tko ne jede; tko pak ne jede, neka ne sudi onoga tko jede. Ta Bog ga je prigrlio.
Need, kes söövad kõike, ei tohi halvustada neid, kes ei söö, ja need, kes ei söö, ei tohi arvustada neid, kes söövad, sest Jumal võtab nad mõlemad vastu.
4 Tko si ti da sudiš tuđega slugu? Svojemu Gospodaru i stoji i pada! A stajat će jer moćan je Gospodin da ga podrži.
Mis õigust on teil kellegi teise teenija üle kohut mõista? Tema enda isand on see, kes otsustab, kas ta teeb õigesti või valesti. Issanda abiga suudavad nad õiguse poolel seista.
5 Netko razlikuje dan od dana, nekomu je opet svaki dan jednak. Samo nek je svatko posve uvjeren u svoje mišljenje.
Mõned peavad mõnda päeva olulisemaks kui teisi, samas kui teised peavad kõiki päevi ühesuguseks. Igaüks peaks oma mõtteis täielikult veendunud olema.
6 Tko na dan misli, poradi Gospodina misli; i tko jede, poradi Gospodina jede: zahvaljuje Bogu. I tko ne jede, poradi Gospodina ne jede i - zahvaljuje Bogu.
Need, kes austavad erilist päeva, teevad seda Issandale; ja need, kes söövad ilma muretsemata, teevad seda Issandale, sest nad tänavad Jumalat. Samal ajal need, kes väldivad teatud asjade söömist, teevad seda Issandale ja ka nemad annavad tänu Jumalale.
7 Jer nitko od nas sebi ne živi, nitko sebi ne umire.
Keegi meist ei ela iseendale ega sure iseendale.
8 Doista, ako živimo, Gospodinu živimo, i ako umiremo, Gospodinu umiremo. Živimo li dakle ili umiremo - Gospodinovi smo.
Kui elame, siis elame Issandale, või kui sureme, siis sureme Issandale − seega kas me elame või sureme, me kuulume Issandale.
9 Ta Krist zato umrije i oživje da gospodar bude i mrtvima i živima.
Sel põhjusel Kristus suri ja ärkas jälle ellu − et ta saaks olla nii surnute kui ka elavate Issand.
10 A ti, što sudiš brata svoga? Ili ti, što prezireš brata svoga? Ta svi ćemo stati pred sudište Božje.
Miks te siis arvustate oma kaasusklikke? Miks te põlgate oma kaasusklikke? Sest me kõik seisame Jumala kohtutrooni ees.
11 Jer pisano je: Života mi moga, govori Gospodin, prignut će se preda mnom svako koljeno i svaki će jezik priznati Boga.
Sest Pühakiri ütleb: „„Sama kindlalt kui ma elan, “ütleb Issand, „peavad kõik põlved kummarduma minu ees ja iga keel kuulutab, et ma olen Jumal.““
12 Svaki će dakle od nas za sebe Bogu dati račun.
Seega peab igaüks meist oma teguviisi Jumala ees selgitama.
13 Dakle, ne sudimo više jedan drugoga, nego radije sudite o tome da ne valja postavljati bratu stupice ili spoticala.
Seepärast ärgem enam mõistkem üksteise üle kohut, vaid otsustagem hoopis, et me ei pane takistusi oma kaasusklike teele ega sunni neid langema.
14 Znam i uvjeren sam u Gospodinu: ništa samo od sebe nije nečisto. Samo je onomu nečisto tko to smatra nečistim.
Ma olen kindel − mind on veennud Issand Jeesus −, et miski ei ole iseenesest tseremoniaalselt ebapuhas. Aga kui keegi peab seda ebapuhtaks, siis on see tema jaoks ebapuhas.
15 Doista, ako je poradi hrane tvoj brat ražalošćen, već nisi na putu ljubavi. Ne upropašćuj tom svojom hranom onoga za koga je Krist umro!
Kui teie kaasusklikku haavab teie toiduküsimus, siis ei käitu te enam armastavalt. Ärge hävitage kedagi, kelle eest Kristus suri, toiduga, mida valite söömiseks.
16 Nemojte da se pogrđuje vaše dobro!
Ärge laske head, mida teete, vääriti kujutada,
17 Ta kraljevstvo Božje nije jelo ili piće, nego pravednost, mir i radost u Duhu Svetome.
sest Jumala riik ei ole söömine ja joomine, vaid õigesti elamine ning rahu ja rõõmu omamine Pühas Vaimus.
18 Da, tko tako Kristu služi, mio je Bogu i cijene ga ljudi.
Igaüks, kes teenib Kristust niimoodi, on Jumalale meelepärane ja teised tunnustavad teda.
19 Nastojmo stoga promicati mir i uzajamno izgrađivanje!
Käigem siis rahurajal ja leidkem võimalusi üksteise julgustamiseks.
20 Ne razaraj djela Božjega poradi hrane! Sve je, istina, čisto, ali je zlo za onoga tko na sablazan jede.
Ärge hävitage Jumala tööd vaidlustega toidu üle. Kõik on puhas, kuid on vale süüa ja teisi haavata.
21 Dobro je ne jesti mesa i ne piti vina i ne uzimati ništa o što se tvoj brat spotiče.
Parem on mitte süüa liha ja mitte juua veini ega teha midagi muud, mis paneks kaasuskliku komistama.
22 Ti imaš uvjerenje. Za sebe ga imaj pred Bogom. Blago onomu tko samoga sebe ne osuđuje u onom na što se odlučuje!
See, mida te isiklikult usute, on teie ja Jumala vaheline asi. Õnnelikud on need, kes ei mõista end hukka, tehes seda, mida nad õigeks peavad!
23 Jede li tko dvoumeći, osudio se jer ne radi iz uvjerenja. A sve što nije iz uvjerenja, grijeh je.
Aga kui teil on kahtlusi, kas millegi söömine on õige või vale, siis ei peaks sööma, sest te pole veendunud, et see on õige. Mis ei põhine kindlal veendumusel, on patt.

< Rimljanima 14 >