< Matayo 25 >
1 “Kele katema ko, Umwenye wa kwinani chiulandane ni achiŵali likumi ŵaŵajigele ibatali yao, ŵatyosile kwachingamila ambuje ŵa ulombela.
Alors le royaume des cieux sera fait semblable à dix vierges qui, ayant pris leurs lampes, sortirent à la rencontre de l’époux.
2 Nsano ŵao ŵaliji ŵakuloŵela ni nsano ŵaliji ŵakalamuka.
Et cinq d’entre elles étaient prudentes, et cinq folles.
3 Ŵaŵaliji ŵakuloŵela ŵala ŵajigele ibatali yao, nambo nganajigala mauta ga akiba.
Celles qui étaient folles, en prenant leurs lampes, ne prirent pas d’huile avec elles;
4 Nambo ŵele ŵaŵaliji ŵakalamuka ŵala ŵajigele mauta mu yupa pamo ni ibatali yao.
mais les prudentes prirent de l’huile dans leurs vaisseaux avec leurs lampes.
5 Pakuŵa ambuje ŵaulombela ŵakaŵile kwika, achiŵali ŵala wose ŵagwesele ni kugona.
Or, comme l’époux tardait, elles s’assoupirent toutes et s’endormirent.
6 Nambo sikati chilo nnope kwapali kunyokonya, ‘Nnole! Ambuje ŵaulombela akwika, njaule nkaachingamile.’
Mais au milieu de la nuit il se fit un cri: Voici l’époux; sortez à sa rencontre.
7 Pelepo achiŵali ŵala wose ŵajimwiche, ŵaiŵisile chile ibatali yao.
Alors toutes ces vierges se levèrent et apprêtèrent leurs lampes.
8 Ŵele ŵakuloŵela ŵala ŵaasalile ŵakalamuka kuti, ‘Mtupe mauta genu kanandi pakuŵa ibatali yetu ikusimika.’
Et les folles dirent aux prudentes: Donnez-nous de votre huile, car nos lampes s’éteignent.
9 Nambo ŵakalamuka ŵala ŵajanjile, ‘Ngagatukwana uwe ni ŵanyamwe! Mmbaya njaule kwa kusumisya nkalisumile mwachinsyene!’
Mais les prudentes répondirent, disant: [Non], de peur qu’il n’y en ait pas assez pour nous et pour vous; allez plutôt vers ceux qui en vendent, et achetez-en pour vous-mêmes.
10 Nipele, ŵele achiŵali ŵakuloŵela wo paŵajawile kusuma mauta, ambuje ŵaulombela ŵaiche, ni achiŵali ŵaŵaliŵisile chile ŵajinjile pamo nawo mu nyuumba ja ulombela ni nnango waugalikwe.
Or, comme elles s’en allaient pour en acheter, l’époux vint; et celles qui étaient prêtes entrèrent avec lui aux noces; et la porte fut fermée.
11 Kanyuma achiŵali ŵane ŵala ŵaiche, ŵaaŵilasile, ‘Achimwene, achimwene, ntuugulile!’
Ensuite viennent aussi les autres vierges, disant: Seigneur, Seigneur, ouvre-nous!
12 Nambo ŵelewo ŵajanjile, ‘Ngunsalila isyene, ngangummanyilila ŵanyamwe.’”
Mais lui, répondant, dit: En vérité, je vous dis: je ne vous connais pas.
13 Nipele, Che Yesu ŵatite, “Nlilolechesye, pakuŵa ngankumanyilila lyuŵa atamuno saa pachaiche Mwana jwa Mundu.
Veillez donc; car vous ne savez ni le jour ni l’heure.
14 “Pakuŵa Umwenye wa kwinani uli mpela mundu jwasachile kwaula ulendo, ŵaaŵilasile ŵakutumichila ŵao ni kwalechela chipanje chakwe.
Car c’est comme un homme qui, s’en allant hors du pays, appela ses propres esclaves et leur remit ses biens.
15 Ŵampele kila jumo ichaikombole, jumo maunjili nsano ga mbiya, ni jwine maunjili gaŵili ni jwine liunjili limo, ni ŵajawile.
Et à l’un, il donna cinq talents; à un autre, deux; à un autre, un; à chacun selon sa propre capacité; et aussitôt il s’en alla hors du pays.
16 Nipele, juŵapochele mbiya maunjili nsano ŵajawile kukusumisya malonda ni ŵapatile mbiya sine maunjili nsano.
Or celui qui avait reçu les cinq talents s’en alla et les fit valoir, et acquit cinq autres talents.
17 Ilaila juŵapochele mbiya maunjili gaŵili jula, ŵapatile sine maunjili gaŵili.
De même aussi, celui qui avait reçu les deux, en gagna, lui aussi, deux autres.
18 Nambo jwele juŵapochele mbiya liunjili limo jula, ŵajawile, ni kusola lisimbo paasi, ni ŵasisile mbiya ja achimwene jwao.
Mais celui qui en avait reçu un, s’en alla et creusa dans la terre, et cacha l’argent de son maître.
19 “Pagapite moŵa gamajinji, achimwene jwa ŵakutumichila ŵala ŵausile, ni ŵatandite kuŵalanjila mbiya sisyatumiche ni mbiya sisyapatikene mu mbiya syakwe.
Et longtemps après, le maître de ces esclaves vient et règle compte avec eux.
20 Katumetume juŵapochele mbiya maunjili nsano ŵaiche ali ajigele gane nsano, ŵaasalile, ‘Achimwene, mwambele maunjili nsano ga mbiya, nnole, nyonjechesye maunjili gane nsano.’
Et celui qui avait reçu les cinq talents vint et apporta cinq autres talents, disant: Maître, tu m’as remis cinq talents; voici, j’ai gagné cinq autres talents par-dessus.
21 Achimwene jwao ŵansalile jwelejo kuti, ‘Yambone, jwakutumichila jwambone ni jwakukulupilichika. Ndi jwakukulupilichika kwa indu yainandi pe, chinampe yejinji. Njise kukusengwa pamo ni achimwene jwenu.’
Son maître lui dit: Bien, bon et fidèle esclave; tu as été fidèle en peu de chose, je t’établirai sur beaucoup: entre dans la joie de ton maître.
22 “Sooni jwakutumichila juŵapochele mbiya maunjili gaŵili ŵaiche, ŵatyosisye mbiya sine maunjili gaŵili gagajonjechekwe, ŵatite, ‘Achimwene, mwambele mbiya maunjili gaŵili. Nnole, mbatile sine maunjili gaŵili gagajonjechekwe.’
Et celui qui avait reçu les deux talents vint aussi et dit: Maître, tu m’as remis deux talents; voici, j’ai gagné deux autres talents par-dessus.
23 Achimwene jwao ŵansalile jwelejo kuti, ‘Yambone, jwakutumichila jwambone ni jwakukulupilichika. Ndi jwakukulupilichika kwa indu yainandi pe, chinampe yejinji. Njise kukusengwa pamo ni achimwene jwenu.’
Son maître lui dit: Bien, bon et fidèle esclave; tu as été fidèle en peu de chose, je t’établirai sur beaucoup: entre dans la joie de ton maître.
24 “Nambo juŵapochele mbiya liunjili limo jula ŵaiche, ŵatite, ‘Achimwene, nguimanyilila kuti mwe ndi ŵakulimba, mmweji nkugungula pa nganimpande, ni kusonganganya panganimmisa.
Et celui qui avait reçu un talent vint aussi et dit: Maître, je te connaissais, que tu es un homme dur, moissonnant où tu n’as pas semé et recueillant où tu n’as pas répandu;
25 Najogwepe, najisisile mbiya jenu paasi. Nipele njigale mbiya jenu.’
et, craignant, je m’en suis allé et j’ai caché ton talent dans la terre; voici, tu as ce qui est à toi.
26 “Achimwene jwao ŵanjanjile, ‘Mwe ndi jwakutumichila jwangalumbana ni jwa ulesi! Nkuumanyilila kuti une ngugungula panganimbande, ni kusonganganya panganimisa.
Et son maître, répondant, lui dit: Méchant et paresseux esclave, tu savais que je moissonne où je n’ai pas semé, et que je recueille où je n’ai pas répandu,
27 Nipele yammajile kujiŵika mbiya jangu mu nyuumba ja kugosela mbiya, none pachiiche ngajijigele jajili jangu ni chakonjecheka chakwe!
– tu aurais donc dû placer mon argent chez les banquiers, et, quand je serais venu, j’aurais reçu ce qui est à moi avec l’intérêt.
28 Munsumule mbiya jo mumpe jwakwete mbiya maunjili likumi.
Ôtez -lui donc le talent, et donnez-le à celui qui a les dix talents;
29 Pakuŵa, jwali ni chindu chapegwe ni konjechekwa. Nambo jwanganakola chindu, ata chele chakwete cho chichijigalikwe.
car à chacun qui a il sera donné, et il sera dans l’abondance; mais à celui qui n’a pas, cela même qu’il a lui sera ôté.
30 Yankati jwakutumichila jwangaikanacho chakonjecheka, mumponye paasa ku chipi! Kweleko chikuŵe ni kulila ni kuchilimya meeno.’”
Et jetez l’esclave inutile dans les ténèbres de dehors: là seront les pleurs et les grincements de dents.
31 “Katema kachaiche Mwana jwa Mundu mu ukulu wakwe ni achikatumetume ŵa kwinani wose ali pamo nawo, pelepo chachitama pa chitengu chao cha umwenye chachili ni ukulu.
Or, quand le fils de l’homme viendra dans sa gloire, et tous les anges avec lui, alors il s’assiéra sur le trône de sa gloire,
32 Ŵandu ŵa ilambo yose chasongangane mmbujo mwao, nombe chachalekanganya ŵandu mpela ŵakuchinga yakuti pakusilekanganya ngondolo ni mbusi.
et toutes les nations seront assemblées devant lui; et il séparera les uns d’avec les autres, comme un berger sépare les brebis d’avec les chèvres;
33 Chaachisiŵika ngondolo yaani ŵandu ŵambone kundyo kwakwe ni mbusi yaani ŵandu ŵangalumbana kunchiji kwakwe.
et il mettra les brebis à sa droite et les chèvres à sa gauche.
34 “Nombe Mwenye chiŵasalile ŵaali ŵa kundyo kwakwe kuti, ‘Njise ŵanyamwe ŵampegwile upile ni Atati ŵangu, mpochele umwenye ŵampanganyichisye chile chitandile kugumbikwa chilambo.
Alors le roi dira à ceux qui seront à sa droite: Venez, les bénis de mon Père, héritez du royaume qui vous est préparé dès la fondation du monde;
35 Pakuŵa jangwete sala ni ŵanyamwe mwambele chakulya ni jangwete njota ni ŵanyamwe mwambele meesi ni naliji jwannendo ni ŵanyamwe mwambochele mmajumba genu.
car j’ai eu faim, et vous m’avez donné à manger; j’ai eu soif, et vous m’avez donné à boire; j’étais étranger, et vous m’avez recueilli;
36 Naliji matakope, ŵanyamwe mwandakwisye ni naliji jwakulwala ŵanyamwe mwaaiche kukuunola ni naliji jwantawe ŵanyamwe mwanyimajimile.’
j’étais nu, et vous m’avez vêtu; j’étais infirme, et vous m’avez visité; j’étais en prison, et vous êtes venus auprès de moi.
37 Pelepo, ŵandu ŵakupanganya yaili yambone paujo pa Akunnungu chiŵajanje mwenye kuti, ‘Ambuje, ana chakachi twambweni ŵa sala ni kumpa chakulya, pane jinkwete njota ni kung'wesya meesi?
Alors les justes lui répondront, disant: Seigneur, quand est-ce que nous t’avons vu avoir faim, et que nous t’avons nourri; ou avoir soif, et que nous t’avons donné à boire?
38 Ana chakachi twammweni nli jwannendo ni kumpochela, pane matakope ni kuntakusya?
Et quand est-ce que nous t’avons vu étranger, et que nous t’avons recueilli; ou nu, et que nous t’avons vêtu?
39 Chakachi twammweni ndi nkulwala pane jwantawe ni kwika kukunnola?’
Et quand est-ce que nous t’avons vu infirme, ou en prison, et que nous sommes venus auprès de toi?
40 Mwenye chiŵajanje, ‘Ngunsalila isyene, chachilichose chimwantendele jumo jwa ŵanyaŵa achalongo ŵangu achanandi, mwandendele une.’
Et le roi, répondant, leur dira: En vérité, je vous dis: En tant que vous l’avez fait à l’un des plus petits de ceux-ci [qui sont] mes frères, vous me l’avez fait à moi.
41 “Nipele chiŵasalile ŵele ŵaali kunchiji kwao, ‘Ntyoche mmbujo mwangu ŵanyamwe ŵankwete malweso! Njaule ku mooto moŵa gose pangali mbesi wangasimika, wauŵichikwe chile kwa ligongo lya Shetani ni achikatumetume ŵakwe. (aiōnios )
Alors il dira aussi à ceux qui seront à sa gauche: Allez-vous-en loin de moi, maudits, dans le feu éternel qui est préparé pour le diable et ses anges; (aiōnios )
42 Pakuŵa jangwete sala nganimumba chakulya, jangwete njota nganimumba meesi.
car j’ai eu faim, et vous ne m’avez pas donné à manger; j’ai eu soif, et vous ne m’avez pas donné à boire;
43 Naliji jwannendo nganimumbochela mmajumba genu ni panaliji matakope nganimumba nguo ni nalwalaga ni nataŵikwe nganinnyika kukulola.’
j’étais étranger, et vous ne m’avez pas recueilli; nu, et vous ne m’avez pas vêtu; infirme et en prison, et vous ne m’avez pas visité.
44 “Pelepo nombe chajanje, ‘Ambuje, ana chakachi twammweni ndi jinkwete sala ni njota, ni ndi jwannendo pane matakope, ni ndi nkulwala pane jwantaŵikwe, nowe nganitunkamusya?’
Alors eux aussi répondront, disant: Seigneur, quand est-ce que nous t’avons vu avoir faim, ou avoir soif, ou être étranger, ou nu, ou infirme, ou en prison, et que nous ne t’avons pas servi?
45 Mwenye chajanje, ‘Ngunsalila isyene, kila pamwakanaga kumpanganichisya gelega jumo jwa ŵanyaŵa achanandi ŵa, mwakanile kuumbanganichisya une.’
Alors il leur répondra, disant: En vérité, je vous dis: En tant que vous ne l’avez pas fait à l’un de ces plus petits, vous ne me l’avez pas fait non plus à moi.
46 Nipele, ŵanyaŵa chajaule kumasausyo moŵa gose pangali mbesi, nambo ŵandu ŵakupanganya yaili yambone paujo pa Akunnungu chajaule ku umi wa moŵa gose pangali mbesi.” (aiōnios )
Et ceux-ci s’en iront dans les tourments éternels, et les justes, dans la vie éternelle. (aiōnios )