< Maliko 7 >
1 Mafalisayo ŵampepe ni jwakwiganya Malajisyo ŵaŵatyochele ku Yelusalemu ŵasongangene paujo pa Che Yesu.
Os fariseus e os líderes religiosos que tinham vindo de Jerusalém para encontrar Jesus
2 Ŵanyawo ŵaweni ŵakulijiganya ŵampepe ŵa Che Yesu akulya panganaŵa makono mpela iyasachilwaga ni Malajisyo ga Chiyahudi.
observaram que alguns dos seus discípulos comiam com mãos “impuras” (significando não lavadas).
3 Pakuŵa, Mafalisayo ni Ŵayahudi wose ngakulya chakulya panganaŵa mmakono, mpaka pachisukusuku achikamulisyaga masyoŵelo ga achachekulu ŵachiikala.
(Os fariseus e todos os judeus não comem até que lavem as suas mãos, seguindo a tradição dos seus ancestrais.
4 Sooni paakutyokanga pakusumichisya malonda ngakulya chachilichose pangajosya kaje. Nombe akugakuyanga masyoŵelo gamajinji gaŵapochele kutyochela kwa achachekulu, mpela ila yakuti pakosya migao ni iteleko ni yoombo ya libati.
Da mesma maneira, não comem quando voltam do mercado até que tenham tomado banho. Eles seguem muitos outros rituais, como a limpeza de copos, jarros, vasilhas de metal e camas.)
5 Nipele Mafalisayo ni Ŵakwiganya Malajisyo ŵala ŵausisye Che Yesu, “Kwachichi ŵakulijiganya ŵenu ngakugakuya masyoŵelo gitupochele kwa achachekulu ŵetu, nambo akwamba kulya chakulya mmakono muli musakele?”
Então, os fariseus e os líderes religiosos perguntaram a Jesus: “Por que os seus discípulos não seguem a tradição de nossos antepassados? Eles comem a comida com as mãos por lavar.”
6 Che Yesu ŵajanjile, “Ŵaulamba ŵanyamwe! Che Isaya, jwakulondola jwa Akunnungu, ŵalondwele yambone pa ŵanyamwe mpela iŵatite pakulemba, ‘Akunnungu akuti, ŵandu ŵa akunjimbichisyanga pakang'wa pe, nambo mmitima jao ali kwakutalikangana ni une.
Jesus respondeu: “Isaías estava certo sobre vocês, hipócritas, quando disse: ‘Essas pessoas afirmam que me honram, mas, em seu pensamento, estão longe de mim.
7 Kumbopelela kwao kwangali chindu, ligongo akwiganya malajisyo ga ŵandu mpela ila akugajiganya Malajisyo ga Akunnungu.’
Não faz sentido sua devoção a mim, pois o que eles ensinam como doutrinas são apenas regras humanas.’” E lhes falou:
8 “Ŵanyamwe nkugaleka Malajisyo ga Akunnungu ni kugakamulisya masyoŵelo ga ŵandu.”
“Vocês desrespeitam a lei de Deus e, em vez disso, seguem cuidadosamente as tradições humanas.”
9 Che Yesu ŵapundile kuŵecheta, “Ŵanyamwe nkumanyi kukana kwa lunda lwenu Malajisyo ga Akunnungu kuti ngakuye masyoŵelo genu mwachinsyene!
E continuou dizendo: “É incrível como vocês põem de lado a lei de Deus, para que possam seguir as suas tradições!
10 Pakuŵa che Musa ŵalajisye, ‘Mwachimbichisye atati ŵenu ni achikulu ŵenu,’ ni, ‘Mundu jwalijose juchantukane atatigwe pane achikulugwe, aulajikwe.’
Moisés disse: ‘Honrem o seu pai e a sua mãe’, e também: ‘Aquele que amaldiçoar o seu pai e a sua mãe deve morrer.’
11 Nambo ŵanyamwe nkwiganya, iŵaga mundu akwete chindu chakombola kwakamuchisya achikulugwe pane atatigwe, nambo nkuti chindu cho chili ‘Kolibani’, malumbo gakwe chindu cho chityosyekwe sadaka kwa Akunnungu,
Mas vocês dizem que se alguém disser ao seu pai ou a sua mãe: ‘Tudo que você possa receber de mim, agora é Corbã’ (que significa dedicado a Deus),
12 nipele mundu jo ngakusachilwa sooni kwakamuchisya atatigwe pane achikulugwe.
então, ele não precisa ajudar a sua mãe ou ao seu pai.
13 Yeleyo ni inkuti pakulijalusya Liloŵe lya Akunnungu kwa masyoŵelo ginkujiganyana. Ni sooni nkugatendekanya gamajinji ganti iyoyo.”
Por essa tradição, que passa de geração em geração, vocês tornam a palavra de Deus nula e sem sentido. E vocês fazem muitas outras coisas como essa.”
14 Che Yesu ŵauŵilasile sooni mpingo wekulungwa wa ŵandu ula ni kwasalila, “Mumbikanichisye wose, ni mmanyilile.
Jesus chamou novamente a multidão e lhes disse: “Por favor, todos me escutem e entendam.
15 Ngapagwa chakulya chaakulya mundu, chachikuntendekasya aŵe jwangakundikwa ni Akunnungu. Nambo chachikukopoka nkati mwa mundu, ni chachikuntendekasya mundu jo aŵe jwangakundikwa ni Akunnungu.
Não é o que está fora e vai para dentro que os torna impuros. É o que sai de dentro que os torna impuros.”
16 Ŵaali ni mapilikanilo gakupilikana, apilikane!”
17 Paŵalekangene ni ŵandu ŵala ni kwinjila mu nyuumba, ŵakulijiganya ŵao ŵambusisye malumbo ga chitagu cho.
Quando Jesus entrou em casa, deixando a multidão, os seus discípulos lhe perguntaram sobre o exemplo que ele tinha dado.
18 Nombe Che Yesu ŵaasalile, “Ni ŵanyamwe nganinkola umanyilisi? Ana ngankumanyilila kuti chakulya chaakulya mundu ngachikukombola kuntendekasya aŵe jwangakundikwa ni Akunnungu?
Ele lhes perguntou: “Vocês também não entenderam? Não percebem que aquilo que vocês comem não é o que os torna impuros?
19 Pakuŵa ngachikwinjila mu ntima mwakwe, nambo mlutumbo ni chikukopoka paasa pa chiilu pakwe.” Paŵaŵechete yeleyo Che Yesu ŵaitesile yakulya yose ikomboleche kuligwa.
A comida não vai para a sua mente e, sim, para o seu estômago e, depois, ela sai do corpo. Então, todos os alimentos são cerimonialmente ‘puros.’
20 Ŵapundile kuŵecheta, “Chachikukopoka nkati mwa mundu ni chachikuntendekasya mundu jo aŵe jwangakundikwa ni Akunnungu.
É o que sai de dentro de vocês que os torna impuros.
21 Pakuŵa mu ntima mwa mundu ni mwamukukopoka ng'anisyo syangalimate, ni chikululu ni wiyi ni uulasi,
É de dentro, das mentes das pessoas, que surgem os maus pensamentos: imoralidade sexual, roubo, assassinato, adultério,
22 ni chikululu ni lipamo ni ungalumbana ni kulambusya ni kunyenga ni wiu ni kutukana ni chibuli ni kuloŵela.
ganância, malícia, mentira, indecência, inveja, calúnia, orgulho e falar e agir sem pensar nas consequências.
23 Yangalumbana yose yo, ikukopoka nkati mwa mundu, yose yo ni yaikuntendekasya mundu aŵe jwangakundikwa ni Akunnungu.”
Todas essas maldades vêm de dentro e tornam as pessoas impuras.”
24 Che Yesu ŵatyosile pelepo, ŵajawile mu mmusi wauŵandikene ni ku Tilo. Ni kweleko ŵajinjile mu nyuumba jimo ni nganasaka mundu jwalijose aimanyilile, nambo nganakombola kulisisa.
Então, Jesus saiu dali e foi para a região de Tiro. Ele não queria que ninguém soubesse que ele estava em uma casa dali, mas não conseguiu manter isso em segredo.
25 Jwankongwe jumo, juŵaliji ni mwali juŵakamwilwe ni lisoka, ŵapilikene ngani si Che Yesu. Ni ŵaajaulile ni kuligwisya pa makongolo gao.
Assim que uma mulher, cuja filha estava possuída por um espírito mau, ouviu sobre ele, veio e se ajoelhou aos seus pés.
26 Jwankongwe jo ŵaliji Mgiliki ni nganaŵa Myahudi, juŵapagwile musi wa ku Silofonike ku chilambo cha ku Silia. Ŵaachondelele Che Yesu akankoposye mwali jwao lisoka.
A mulher era grega, de nacionalidade siro-fenícia. Ela implorou para que Jesus expulsasse da sua filha o demônio.
27 Nambo Che Yesu ŵajanjile, “Ajikute kaje ŵanache, pakuŵa ngaŵa yambone kwigala chakulya cha ŵanache ni kusijasila mbwa syao.”
Jesus respondeu: “Primeiro, deixe que os filhos comam até ficarem satisfeitos. Não é certo tirar o alimento dos filhos e jogá-lo aos cães.”
28 Nambo jwankongwe jo ŵatite, “Elo, Ambuje, nambo ngati atamuno mbwa syasikutama kuusi mesa, sikulya mbakatika syakusigwisya ŵanache.”
Ela disse: “É verdade, senhor, mas até mesmo os cães comem as sobras que os filhos deixam cair debaixo da mesa.”
29 Pelepo Che Yesu ŵasalile, “Kwaligongo lya intite pakwanga, njaule kumusi. Lisoka linkopweche mwali jwenu.”
Jesus lhe disse: “Por causa de sua resposta, você pode ir; o demônio já saiu de sua filha.”
30 Nipele jwankongwe jo ŵausile kumangwao, ŵansimene mwanagwe agonile pachindanda ni lisoka lili linkopweche.
Ela foi para casa e encontrou a sua filha deitada na cama, pois o demônio já havia saído dela.
31 Nipele Che Yesu ŵatyosile ku chilambo cha ku Tilo ni kwaula ku litanda lya Galilaya achipitilaga ku Sidoni ni ku Dekapoli.
Saindo da região de Tiro, Jesus passou por Sidom e, depois, pelo mar da Galileia e pelo território das Dez Cidades.
32 Ŵaiche ŵandu ŵampepe ali anjigele mundu juŵaliji jwangapikana ni jwangaŵecheta, ŵaachondelele Che Yesu ansajichile makono mundu jo ni kunlamya.
Lá, eles lhe levaram um homem surdo, que também não conseguia falar muito bem. Eles pediram que Jesus tocasse no homem com a sua mão e o curasse.
33 Che Yesu ŵantyosisye mundu jo mu mpingo wa ŵandu ni kunjausya pangali ŵandu, ŵaŵisile yala mmapilikanilo ga mundu jula. Ŵasunile mata pa chaala chakwe ni kunkwaya lulimi mundu jula.
Após Jesus tirá-lo do meio da multidão, colocou os seus dedos nos ouvidos do homem surdo. Depois, Jesus cuspiu e colocou um pouco do seu cuspe na língua do homem.
34 Nipele Che Yesu ŵalolite kwinani kwa Akunnungu ni kwisya ntima, ŵansalile mundu jo, “Efata,” malumbo gakwe “Mbuguche.”
Jesus olhou para o céu e com um suspiro disse: “Efatá”, que significa, “Abra-se!”
35 Papopo mapilikanilo ga mundu jula gaugwiche ni lulimi lwakwe lwagopweche, nipele ŵatandite kuŵecheta uchenene.
Os ouvidos do homem se abriram, seu problema de fala acabou, e ele começou a falar sem dificuldade.
36 Che Yesu ŵakanyisye ŵandu ŵala kuti akansalila mundu jwalijose yelei. Namuno ŵapundile kwakanyisya, ŵanyawo ŵapundisye kuijenesya yeleyo.
Jesus ordenou para que ninguém contasse o que tinha acontecido. Mas quanto mais Jesus dizia isso, mais eles espalhavam a notícia.
37 Ni ŵandu ŵasimosile nnope ni kuti, “Atesile yose mwambonepe, namose ŵangapilikana akwatenda apilikane ni ŵangaŵecheta akwatenda aŵechete!”
Eles ficaram completamente impressionados e disseram: “Tudo que ele faz é maravilhoso. Ele fez até mesmo o surdo ouvir, e o mudo falar!”