< Maliko 7 >
1 Mafalisayo ŵampepe ni jwakwiganya Malajisyo ŵaŵatyochele ku Yelusalemu ŵasongangene paujo pa Che Yesu.
Les Pharisiens et certains Scribes qui arrivaient de Jérusalem, se réunirent près de lui.
2 Ŵanyawo ŵaweni ŵakulijiganya ŵampepe ŵa Che Yesu akulya panganaŵa makono mpela iyasachilwaga ni Malajisyo ga Chiyahudi.
Ils avaient vu quelques-uns de ses disciples prendre leur repas avec des mains impures, c'est-à-dire non purifiées par des ablutions. —
3 Pakuŵa, Mafalisayo ni Ŵayahudi wose ngakulya chakulya panganaŵa mmakono, mpaka pachisukusuku achikamulisyaga masyoŵelo ga achachekulu ŵachiikala.
(En effet, les Pharisiens et, en général, les Juifs ne mangent pas sans avoir pratiqué des ablutions sur les mains, y compris le poignet, conformément aux traditions des Anciens.
4 Sooni paakutyokanga pakusumichisya malonda ngakulya chachilichose pangajosya kaje. Nombe akugakuyanga masyoŵelo gamajinji gaŵapochele kutyochela kwa achachekulu, mpela ila yakuti pakosya migao ni iteleko ni yoombo ya libati.
Lorsqu'ils reviennent du marché, ils ne mangent pas avant de s'être plongés dans l'eau. Ils ont également une foule d'autres pratiques qu'ils observent par tradition: des ablutions de coupes, de vases de terre et de vases de cuivre). —
5 Nipele Mafalisayo ni Ŵakwiganya Malajisyo ŵala ŵausisye Che Yesu, “Kwachichi ŵakulijiganya ŵenu ngakugakuya masyoŵelo gitupochele kwa achachekulu ŵetu, nambo akwamba kulya chakulya mmakono muli musakele?”
Les Pharisiens et les Scribes posèrent donc une question à Jésus: «Pourquoi tes disciples ne suivent-ils pas la tradition des Anciens et prennent-ils leur repas avec des mains impures?
6 Che Yesu ŵajanjile, “Ŵaulamba ŵanyamwe! Che Isaya, jwakulondola jwa Akunnungu, ŵalondwele yambone pa ŵanyamwe mpela iŵatite pakulemba, ‘Akunnungu akuti, ŵandu ŵa akunjimbichisyanga pakang'wa pe, nambo mmitima jao ali kwakutalikangana ni une.
Il leur répondit: «C'est bien à vous, hypocrites!, que s'applique la prophétie d'Ésaïe: «C'est des lèvres, est-il écrit, que ce peuple m' honore! Quant à son coeur, il est fort loin de moi!
7 Kumbopelela kwao kwangali chindu, ligongo akwiganya malajisyo ga ŵandu mpela ila akugajiganya Malajisyo ga Akunnungu.’
C'est en vain qu'ils me rendent un culte! Ils enseignent des doctrines qui ne sont que des ordonnances humaines»
8 “Ŵanyamwe nkugaleka Malajisyo ga Akunnungu ni kugakamulisya masyoŵelo ga ŵandu.”
«Vous laissez de côté le commandement de Dieu et vous observez la tradition des hommes! »
9 Che Yesu ŵapundile kuŵecheta, “Ŵanyamwe nkumanyi kukana kwa lunda lwenu Malajisyo ga Akunnungu kuti ngakuye masyoŵelo genu mwachinsyene!
Puis il ajouta: «Ah! que vous savez bien violer le commandement de Dieu pour observer votre tradition!
10 Pakuŵa che Musa ŵalajisye, ‘Mwachimbichisye atati ŵenu ni achikulu ŵenu,’ ni, ‘Mundu jwalijose juchantukane atatigwe pane achikulugwe, aulajikwe.’
Ainsi Moïse a dit: Honore ton père et ta mère.» et: «Qu'il soit puni de mort, celui qui maudira son père ou sa mère».
11 Nambo ŵanyamwe nkwiganya, iŵaga mundu akwete chindu chakombola kwakamuchisya achikulugwe pane atatigwe, nambo nkuti chindu cho chili ‘Kolibani’, malumbo gakwe chindu cho chityosyekwe sadaka kwa Akunnungu,
Mais vous, voici ce que vous enseignez: Si un fils dit à son père ou à sa mère: «Je déclare Korban, c'est-à-dire offrande à Dieu, ce dont tu voudrais être assisté par moi»,
12 nipele mundu jo ngakusachilwa sooni kwakamuchisya atatigwe pane achikulugwe.
il a la permission de ne plus rien faire ni pour son père ni pour sa mère.
13 Yeleyo ni inkuti pakulijalusya Liloŵe lya Akunnungu kwa masyoŵelo ginkujiganyana. Ni sooni nkugatendekanya gamajinji ganti iyoyo.”
Et voilà comment, par la tradition que vous enseignez, vous réduisez à néant la parole de Dieu! Et combien d'autres choses pareilles vous faites!»
14 Che Yesu ŵauŵilasile sooni mpingo wekulungwa wa ŵandu ula ni kwasalila, “Mumbikanichisye wose, ni mmanyilile.
De nouveau, il appela à lui la multitude: «Écoutez-moi tous, leur dit-il, et comprenez!
15 Ngapagwa chakulya chaakulya mundu, chachikuntendekasya aŵe jwangakundikwa ni Akunnungu. Nambo chachikukopoka nkati mwa mundu, ni chachikuntendekasya mundu jo aŵe jwangakundikwa ni Akunnungu.
Il n'est rien d'extérieur à l'homme qui, entrant en lui, puisse le rendre impur, c'est, au contraire, ce qui sort de l'homme qui le rend impur.
16 Ŵaali ni mapilikanilo gakupilikana, apilikane!”
(Si quelqu'un a des oreilles pour entendre, qu'il entende).
17 Paŵalekangene ni ŵandu ŵala ni kwinjila mu nyuumba, ŵakulijiganya ŵao ŵambusisye malumbo ga chitagu cho.
Lorsque, rentré dans la maison, il fut loin de la foule, ses disciples l'interrogèrent sur cette parabole.
18 Nombe Che Yesu ŵaasalile, “Ni ŵanyamwe nganinkola umanyilisi? Ana ngankumanyilila kuti chakulya chaakulya mundu ngachikukombola kuntendekasya aŵe jwangakundikwa ni Akunnungu?
Il leur répondit: «Eh quoi! vous aussi, vous êtes sans intelligence? Ne comprenez-vous pas que rien de ce qui est extérieur ne peut, en entrant dans l'homme, le rendre impur,
19 Pakuŵa ngachikwinjila mu ntima mwakwe, nambo mlutumbo ni chikukopoka paasa pa chiilu pakwe.” Paŵaŵechete yeleyo Che Yesu ŵaitesile yakulya yose ikomboleche kuligwa.
puisque cela n'entre pas dans son coeur, mais dans son ventre, puis s'en va en quelque lieu secret, ce qui montre que tous les aliments sont également pure?»
20 Ŵapundile kuŵecheta, “Chachikukopoka nkati mwa mundu ni chachikuntendekasya mundu jo aŵe jwangakundikwa ni Akunnungu.
Il dit aussi: «Ce qui, sort de l'homme, voilà ce qui le rend impur!
21 Pakuŵa mu ntima mwa mundu ni mwamukukopoka ng'anisyo syangalimate, ni chikululu ni wiyi ni uulasi,
car c'est de l'intime du coeur des hommes que sortent les pensées mauvaises: fornications, vols, homicides,
22 ni chikululu ni lipamo ni ungalumbana ni kulambusya ni kunyenga ni wiu ni kutukana ni chibuli ni kuloŵela.
adultères, rapacités, méchancetés, tromperie, impudicité, envie, calomnie, orgueil, démence.
23 Yangalumbana yose yo, ikukopoka nkati mwa mundu, yose yo ni yaikuntendekasya mundu aŵe jwangakundikwa ni Akunnungu.”
Toutes ces mauvaises choses sortent du dedans et rendent l'homme impur.»
24 Che Yesu ŵatyosile pelepo, ŵajawile mu mmusi wauŵandikene ni ku Tilo. Ni kweleko ŵajinjile mu nyuumba jimo ni nganasaka mundu jwalijose aimanyilile, nambo nganakombola kulisisa.
Parti de là, Jésus se rendit vers les frontières de Tyr et de Sidon. Il voulait, dans la maison où il entra, rester inconnu; mais il ne lui fut pas possible de demeurer caché,
25 Jwankongwe jumo, juŵaliji ni mwali juŵakamwilwe ni lisoka, ŵapilikene ngani si Che Yesu. Ni ŵaajaulile ni kuligwisya pa makongolo gao.
car aussitôt qu'elle apprit sa présence, une femme, dont la fille était possédée d'un Esprit impur, entra auprès de lui et se jeta à ses pieds.
26 Jwankongwe jo ŵaliji Mgiliki ni nganaŵa Myahudi, juŵapagwile musi wa ku Silofonike ku chilambo cha ku Silia. Ŵaachondelele Che Yesu akankoposye mwali jwao lisoka.
Cette femme, syro-phénicienne de naissance, était païenne. Elle lui demanda de chasser de sa fille le démon.
27 Nambo Che Yesu ŵajanjile, “Ajikute kaje ŵanache, pakuŵa ngaŵa yambone kwigala chakulya cha ŵanache ni kusijasila mbwa syao.”
Il lui répondit: «Laisse d'abord se rassasier les enfants; il n'est pas bon de prendre le pain des enfants et de le jeter aux chiens.»
28 Nambo jwankongwe jo ŵatite, “Elo, Ambuje, nambo ngati atamuno mbwa syasikutama kuusi mesa, sikulya mbakatika syakusigwisya ŵanache.”
Elle répliqua en disant: «Si, Seigneur, même les chiens mangent, sous la table, quelques-unes des miettes des enfants.»
29 Pelepo Che Yesu ŵasalile, “Kwaligongo lya intite pakwanga, njaule kumusi. Lisoka linkopweche mwali jwenu.”
Alors il lui dit: «A cause de cette parole, va! le démon est sorti de ta fille!»
30 Nipele jwankongwe jo ŵausile kumangwao, ŵansimene mwanagwe agonile pachindanda ni lisoka lili linkopweche.
Elle retourna chez elle et trouva l'enfant reposant sur son lit; le démon était chassé.
31 Nipele Che Yesu ŵatyosile ku chilambo cha ku Tilo ni kwaula ku litanda lya Galilaya achipitilaga ku Sidoni ni ku Dekapoli.
Il reprit sa route, partit des environs de Tyr et revint par Sidon vers la mer de Galilée en traversant le territoire de la Décapole.
32 Ŵaiche ŵandu ŵampepe ali anjigele mundu juŵaliji jwangapikana ni jwangaŵecheta, ŵaachondelele Che Yesu ansajichile makono mundu jo ni kunlamya.
On lui amena un sourd qui parlait difficilement et on le pria d'étendre la main sur lui.
33 Che Yesu ŵantyosisye mundu jo mu mpingo wa ŵandu ni kunjausya pangali ŵandu, ŵaŵisile yala mmapilikanilo ga mundu jula. Ŵasunile mata pa chaala chakwe ni kunkwaya lulimi mundu jula.
Il le conduisit hors de la foule, à l'écart, lui mit les doigts dans les oreilles, et toucha sa langue avec de la salive;
34 Nipele Che Yesu ŵalolite kwinani kwa Akunnungu ni kwisya ntima, ŵansalile mundu jo, “Efata,” malumbo gakwe “Mbuguche.”
puis, levant les yeux au ciel, il poussa un soupir et lui dit: «Ephphatah; (ce mot signifie: ouvre-toi).
35 Papopo mapilikanilo ga mundu jula gaugwiche ni lulimi lwakwe lwagopweche, nipele ŵatandite kuŵecheta uchenene.
Les oreilles de ce sourd s'ouvrirent, et sa langue attachée se délia sur-le-champ: il parlait distinctement.
36 Che Yesu ŵakanyisye ŵandu ŵala kuti akansalila mundu jwalijose yelei. Namuno ŵapundile kwakanyisya, ŵanyawo ŵapundisye kuijenesya yeleyo.
Il leur recommanda de n'en rien dire à personne; mais plus il le leur recommandait, plus ils le publiaient partout;
37 Ni ŵandu ŵasimosile nnope ni kuti, “Atesile yose mwambonepe, namose ŵangapilikana akwatenda apilikane ni ŵangaŵecheta akwatenda aŵechete!”
plus aussi était profonde leur surprise: Ils disaient: «Tout ce qu'il a fait est parfait! les sourds, il les fait entendre! les muets, il les fait parler!»