< Maliko 3 >
1 Nipele Che Yesu ŵajinjile sooni mu nyuumba ja kusimanilana Ŵayahudi ni mmomo mwaliji ni mundu jwapombotele nkono.
Jésus étant entré une autre fois dans la synagogue, il s’y trouvait un homme qui avait la main desséchée.
2 Ŵandu ŵampepe ŵaliji nkusosa ligongo lya kwakamulila Che Yesu. Nipele ŵaliji nkunnolechesya panepa chanlamye mundu jo pa Lyuŵa lya Kupumulila.
Et on l’observait pour voir s’il le guérirait le jour du sabbat, afin de pouvoir l’accuser.
3 Che Yesu ŵansalile mundu jwapombotele nkono jula, “Njise paujo.”
Jésus dit à l’homme qui avait la main desséchée: « Tiens-toi là debout au milieu »;
4 Nipele Che Yesu ŵausisye, “Ana ili yambone pa Lyuŵa lya Kupumulila kuitendekanya yambone pane yangalumbana? Kukulupusya pane kuulaga?” Nambo ŵanyawo ŵamyalele.
puis il leur dit: « Est-il permis le jour du sabbat, de faire du bien ou de faire du mal, de sauver la vie ou de l’ôter? » Et ils se taisaient.
5 Che Yesu ŵalolechesye wose kwa lutumbilo, ni ŵasupwiche ligongo mitima jao jaliji jekakatime. Nipele ŵansalile mundu jula, “Njongole nkono wenu!” Nombejo ŵaujongwele, ni nkono wao walamile.
Alors, les regardant avec indignation, et contristé de l’aveuglement de leur cœur, il dit à cet homme: « Étends ta main. » Il l’étendit, et sa main redevint saine.
6 Papopo, Mafalisayo ŵakopweche paasa pa nyuumba ja kusimanilana ni kuŵechetesyana ni ŵandu ŵa mpingo u che Helode itajile pakwaulaga Che Yesu.
Les Pharisiens, étant sortis, allèrent aussitôt s’entendre contre lui avec les Hérodiens, pour tâcher de le perdre.
7 Che Yesu pamo ni ŵakulijiganya ŵao ŵatyosile pelepo ni kwaula mungulugulu litanda lya Galilaya ni mpingo wa ŵandu wankuiye. Ŵandu wo ŵaumile mmisi ja ku Galilaya ni ku Yudea.
Jésus se retira vers la mer avec ses disciples, et une foule nombreuse le suivit de la Galilée, de la Judée,
8 Paŵapilikene iŵaitesile Che Yesu, ŵandu ŵane ŵaichilile kutyochela mmisi ja ku Yelusalemu ni ku Idumea ni mmisi jajili peesi lusulo lwa Yolodani, ni kutyochela mmisi ja ku Tilo ni ku Sidoni.
de Jérusalem, de l’Idumée et d’au delà du Jourdain. Ceux des environs de Tyr et de Sidon, ayant appris les choses qu’il faisait, vinrent aussi à lui en grande foule.
9 Pakuŵa ŵandu ŵaliji ŵajinji, Che Yesu ŵaasalile ŵakulijiganya ŵao ŵaŵichile chile ngalaŵa kuti ŵandu anaiche kwaŵijikanya.
Et il dit à ses disciples de tenir toujours une barque à sa disposition, afin qu’il ne fût pas pressé par la foule.
10 Pakuŵa ŵaalamisye ŵandu ŵajinji, ŵakulwala wose ŵaliji nkututana kuti ŵakwaye.
Car, comme il guérissait beaucoup de gens, tous ceux qui avaient quelque mal se jetaient sur lui pour le toucher.
11 Ni ŵandu ŵaŵakamwilwe ni masoka paŵammonaga, ŵaligwisisye paujo pao ni kunyanyisya achitiji, “Mmwejo ni Mwana jwa Akunnungu!”
Les esprits impurs, en le voyant, se prosternaient devant lui et s’écriaient:
12 Nambo Che Yesu ŵagakanyisye kwa chikali masoka ganaamanyisye ŵandu ŵane kuti ŵele ali ŵaani.
« Vous êtes le Fils de Dieu »; mais il leur défendait avec de grandes menaces de faire connaître qui il était.
13 Che Yesu ŵakwesile kwitumbi ni kwaŵilanga ŵandu ŵaŵasachile nsyene, nombewo ŵajaulile.
Etant monté ensuite sur la montagne, il appela ceux que lui-même voulut; et ils vinrent à lui.
14 Nipele ŵasagwile ŵandu likumi ni ŵaŵili ŵaŵaaŵilasile achinduna ni kwasalila, “Nansagwile nnonjele pamo none, sooni chinantume kukwalalichila ŵandu Ngani Jambone,
Il en établit douze pour les avoir avec lui et pour les envoyer prêcher,
15 ni ŵanyamwe chinkole ulamusi wa kugakoposya masoka.”
avec le pouvoir de guérir les maladies et de chasser les démons.
16 Ŵeleŵa ni ŵandu likumi ni ŵaŵili ŵaŵasagwile, che Simoni ajula Che Yesu juŵampele liina liine che Petulo,
À Simon il donna le surnom de Pierre;
17 ni Che Yakobo ni mpwakwe che Yohana ŵanache wa che Sebedayo, Che Yesu ŵapele liina liine Boanelige malumbo gakwe “Ŵandu ŵaali mpela ilindimo, pane akuŵilanjikwa ŵandu ŵaambumu.”
puis il choisit Jacques, fils de Zébédée, et Jean, frère de Jacques, auxquels il donna le surnom de Boanergès, c’est-à-dire, fils du tonnerre;
18 Ŵane ŵaliji che Andulea ni che Filipo ni che Batolomayo ni che Matayo ni che Tomasi ni che Yakobo mwana ju che Alufayo, che Tadayo ni che Simoni jwakuŵilanjikwa Selote, ligongo ŵaliji jwakumenyanila chilambo chakwe,
André, Philippe, Barthélemy, Matthieu, Thomas, Jacques fils d’Alphée, Thaddée, Simon le Zélé,
19 ni che Yuda Isikaliote, juŵangalawiche Che Yesu.
et Judas Iscariote, qui le trahit.
20 Nipele Che Yesu ŵausile kumangwao. Mpingo wekulungwa wa ŵandu ŵasongangene sooni, mpaka Che Yesu ni ŵakulijiganya ŵao nganakombola kulya.
Ils revinrent à la maison, et la foule s’y assembla de nouveau, de sorte qu’ils ne pouvaient pas même prendre leur repas.
21 Achalongo achinjakwe paŵapilikene yelei, ŵapite kukwajigala ligongo ŵatite kuti jwampugwe.
Ce que ses parents ayant appris, ils vinrent pour se saisir de lui, car ils disaient: « Il est hors de sens. »
22 Ŵakwiganya Malajisyo ŵaŵaumile ku Yelusalemu ŵatite, “Akwete Belesebuli! Jwankulu jwa masoka, jwakwapa machili ga kugakoposya masoka.”
Mais les Scribes, qui étaient venus de Jérusalem, disaient: « Il est possédé de Béelzébub; et c’est par le prince des démons qu’il chasse les démons. »
23 Pelepo Che Yesu ŵaaŵilasile ŵandu ni kwasalila kwa itagu achitiji, “Ana ikukomboleka Shetani kunkoposya Shetani njakwe?
Jésus les appela et leur dit en parabole: « Comment Satan peut-il chasser Satan?
24 Iŵaga umwenye usapulene mipingo mipingo jajikumenyana, umwenye wo ngaujendelechela.
Si un royaume est divisé contre lui-même, ce royaume ne saurait subsister;
25 Sooni iŵaga ŵandu ŵa nyuumba jimo asapulanaga mipingo mipingo ni kumenyana, ŵandu wo chajonasiche.
et si une maison est divisée contre elle-même, cette maison ne saurait subsister.
26 Iyoyo peyo, umwenye wa Shetani, wasapulanaga mipingo mipingo ngaukola machili.
Si donc Satan s’élève contre lui-même, il est divisé, il ne pourra subsister, et sa puissance touche à sa fin.
27 “Ngapagwa jwakupakombola kwinjila mu nyuumba ja jwamachili ni kunsumula ipanje yakwe yose, pangantaŵa kaje jwamachili jo. Pelepo ni pachachikombola kunsumula ipanje yakwe yose.
Nul ne peut entrer dans la maison du fort et enlever ses meubles, si auparavant il ne l’enchaîne; et alors il pillera sa maison.
28 “Isyene ngunsalila, ŵandu chaalecheleswe sambi syao syose ni kwatukana kwao Akunnungu kose.
En vérité, je vous le dis, tous les péchés seront remis aux enfants des hommes, même les blasphèmes qu’ils auront proférés.
29 Nambo, mundu jwalijose jwakuntukana Mbumu jwa Akunnungu ngalecheleswa sambi syo ng'o, pakuŵa chakole sambi sya moŵa gose pangali mbesi.” (aiōn , aiōnios )
Mais celui qui aura blasphémé contre l’Esprit-Saint n’obtiendra jamais de pardon; il est coupable d’un péché éternel. » (aiōn , aiōnios )
30 Che Yesu ŵaŵechete yeleyo ligongo ŵandu ŵaliji nkusala kuti, “Akamwilwe ni lisoka.”
Jésus parla ainsi, parce qu’ils disaient: « Il est possédé d’un esprit impur. »
31 Achikulugwe ni achapwakwe Che Yesu ŵaiche pelepo, ŵajimi paasa ni kuntuma mundu akaaŵilanje Che Yesu nkati.
Sa mère et ses frères étant venus, ils se tinrent dehors et l’envoyèrent appeler.
32 Mpingo wa ŵandu watemi kwakwasyungula Che Yesu. Nipele jumo jwao ŵansalile, “Achikulu ŵenu ni achapwenu alinji paasa, akunsosa.”
Or le peuple était assis autour de lui, et on lui dit: « Votre mère et vos frères sont là dehors, qui vous cherchent. »
33 Nambo Che Yesu ŵaasalile, “Ana achikulu ŵangu ni achapwanga ali ŵaani?”
Il répondit: « Qui est ma mère et qui sont mes frères? »
34 Pelepo ŵaalolechesye ŵandu uŵansyungwile ŵala ni kuti, “Nnole, ngwaona ŵandu ŵa mpela achikulu ŵangu ni achalongo ŵangu.
Puis, promenant ses regards sur ceux qui étaient assis autour de lui: « Voici, dit-il, ma mère et mes frères.
35 Pakuŵa mundu jwalijose jwakuitendekanya yakuisaka Akunnungu, jwelejo ali achimwene jwangu ni mlumbwangu ni achikulu ŵangu.”
Car quiconque fait la volonté de Dieu, celui-là est mon frère, et ma sœur et ma mère. »