< Maliko 15 >
1 Kundaŵi pe, achakulu ŵambopesi ni achachekulu ni ŵakwiganya Malajisyo, pamo ni Nkungulu wose, ŵatemi, ŵajilene kunjausya Che Yesu ku che Pilato. Nipele ŵantaŵile, ni kunjausya ku che Pilato.
Dès le matin, sans retard, les Princes des prêtres tinrent conseil avec les Anciens et les Scribes, et tout le Sanhédrin. Et après avoir lié Jésus, ils l’emmenèrent et le livrèrent à Pilate.
2 Che Pilato ŵammusisye Che Yesu, “Ana mmweji ndi mwenye jwa Ŵayahudi?” Che Yesu ŵajanjile, “Elo, mpela mmwejo intite pakuŵecheta.”
Pilate l’interrogea: « Es-tu le roi des Juifs? » Jésus lui répondit: « Tu le dis. »
3 Achakulu ŵambopesi ŵaŵechetele Che Yesu maloŵe gamajinji.
Comme les Princes des prêtres portaient contre lui diverses accusations,
4 Che Pilato ŵammusisye sooni Che Yesu, “Ana ngakwanga chachili chose? Mpilikane maloŵe gose gakummechetela ga.”
Pilate l’interrogea de nouveau, disant: « Tu ne réponds rien? Vois de combien de choses ils t’accusent. »
5 Nambo Che Yesu nganajanga liloŵe, mpaka che Pilato ŵasimosile.
Mais Jésus ne fit plus aucune réponse, de sorte que Pilate était dans l’étonnement.
6 Pa katema ka chindimba cha Pasaka, che Pilato ŵasyoŵelele kwagopolela jwataŵikwe juŵansachile ŵandu.
Cependant, à chaque fête de Pâque, il leur relâchait un prisonnier, celui qu’ils demandaient.
7 Kwaliji ni jwataŵikwe jumo, liina lyakwe che Balaba, juŵaliji ataŵikwe pamo ni ŵandu ŵane ŵaŵatandisye utindiganyo ni kwaulaga ŵandu ŵane.
Or, il y avait dans la prison le nommé Barabbas, avec les séditieux ses complices, pour un meurtre qu’ils avaient commis dans la sédition.
8 Mpingo wa ŵandu waichilile che Pilato, ŵatandite kwaŵenda ŵapanganyichisye mpela iŵatendaga.
La foule étant montée se mit à réclamer ce qu’il leur accordait toujours.
9 Che Pilato ŵausisye, “Ana nkusaka nangopolele Mwenye jwa Ŵayahudi?”
Pilate leur répondit: « Voulez-vous que je vous délivre le roi des Juifs? »
10 Che Pilato ŵatite yeleyo pakuŵa ŵaimanyilile kuti, achakulu ŵambopesi ŵannyichisye Che Yesu kukwao ligongo lya kwakolela wiu.
Car il savait que c’était par envie que les Princes des prêtres l’avaient livré.
11 Nambo achakulu ŵambopesi ŵala, ŵachisisye ŵandu ŵaŵende che Pilato ŵagopolele che Balaba pamalo pa Che Yesu.
Mais les Pontifes excitèrent le peuple, afin d’obtenir qu’il leur relâchât plutôt Barabbas.
12 Che Pilato ŵausisye ŵandu sooni, “Sambano, nkusaka naapanganyichisye ichichi aju mundu junkuti Mwenye jwa Ŵayahudi?”
Pilate, reprenant la parole, leur dit: « Que voulez-vous donc que je fasse de celui que vous appelez le roi des Juifs? »
13 Ŵanyanyisye sooni achitiji, “Mwaŵambe pa nsalaba!”
Ils crièrent de nouveau: « Crucifiez-le! »
14 Nambo che Pilato ŵausisye, “Atesile chakusakala chanti uli?” Nambo ŵanyawo ŵapundile kunyanyisya achitiji, “Mwaŵambe pa nsalaba!”
Pilate leur dit: « Mais quel mal a-t-il fait? » Et ils crièrent encore plus fort: « Crucifiez-le! »
15 Che Pilato ŵasachile kwanonyelesya ŵandu, ŵagopolele che Balaba. Nipele ŵalamwile Che Yesu aputikwe mbokola ni kwapa ŵaŵambe pa nsalaba.
Pilate, voulant satisfaire le peuple, leur délivra Barabbas; et après avoir fait flageller Jésus, il le livra pour être crucifié.
16 Ŵangondo ŵanjawisye Che Yesu pa nsana wa likome li che Pilato, jwankulu jwa chilambo. Ŵausimanisye mpingo wose wa ŵangondo.
Les soldats conduisirent Jésus dans l’intérieur de la cour, c’est-à-dire dans le prétoire, et ils convoquèrent toute la cohorte.
17 Ŵambwasisye mwinjilo wa sambalau nti mwenye, ŵakolosisye chindu mpela singwa ja miiŵa, ŵambwasisye mu ntwe.
Et l’ayant revêtu de pourpre, ils ceignirent sa tête d’une couronne d’épines qu’ils avaient tressée.
18 Nipele ŵatandite kunkomasya achitiji, “Kutusimana, Mwenye jwa Ŵayahudi!”
Puis ils se mirent à le saluer: « Salut, roi des Juifs! »
19 Ŵamputile pa ntwe ni lubokola lwa nnasi, ŵansunile mata, ŵantindiŵalile ni kwakotamila.
Et ils lui frappaient la tête avec un roseau, et ils crachaient sur lui, et, fléchissant les genoux, ils lui rendaient hommage.
20 Paŵamasile kwachembulusya, ŵammusile mwinjilo wa sambalau ni kwawasya iwalo yao. Nipele ŵantyosisye paasa ni kwaŵamba pa nsalaba.
Après s’être ainsi joués de lui, ils lui ôtèrent la pourpre, lui remirent ses vêtements, et l’emmenèrent pour le crucifier.
21 Paŵaliji mwitala, ŵasimene ni mundu liina lyao che Simoni, jwa ku Kulene jwaŵaliji atati ŵa che Alekisanda ni che Lufo. Jweleju ŵatyochelaga kunsinda kwinjila mmusi. Ŵangondo ŵankanganichisye atwichile nsalaba uŵajigele Che Yesu ula.
Un certain Simon, de Cyrène, le père d’Alexandre et de Rufus, passant par là en revenant des champs, ils le réquisitionnent pour porter la croix de Jésus,
22 Nipele ŵanjigele Che Yesu mpaka peuto papaŵilanjikwe Goligota, malumbo gakwe, “Peuto papakuloleka nti, Chikalakasa cha Ntwe.”
qu’ils entraînent au lieu dit Golgotha, ce que l’on interprète: lieu du Crâne.
23 Pelepo, ŵampele divai jewanganye ni ntela waukuŵilanjikwa manemane, nambo Che Yesu ŵakanile kung'wa.
Et ils lui donnaient à boire du vin mêlé de myrrhe; mais il n’en prit pas.
24 Ŵammambile pa nsalaba ni ŵagaŵene iwalo yakwe kwa kuitendela gudugudu, pakuti alole ŵaani chapate chiwalo chi.
L’ayant crucifié, ils se partagent ses vêtements, tirant au sort ce que chacun en prendrait.
25 Jaliji saa tatu kundaŵi paŵammambile pa nsalaba.
Il était la troisième heure lorsqu’on le crucifia.
26 Ni pachanya nsalaba, ŵaŵisile chindu chachilembekwe magambo ga, “MWENYE JWA ŴAYAHUDI.”
L’inscription indiquant la cause de sa condamnation portait: « Le roi des Juifs. »
27 Papopopepo ŵaŵambikwe pa misalaba ŵachiswamba ŵaŵili, jwine kundyo ku Che Yesu ni jwine kunchiji.
Ils crucifièrent avec lui deux brigands, l’un à sa droite, l’autre à sa gauche.
28 Yeleyi yamalichisye Malembelo ga Akunnungu gagakuti, “Jwaŵichikwe pamo ni ŵandu ŵangalumbana.”
Ainsi fut accomplie cette parole de l’Écriture: « Et il a été mis au rang des malfaiteurs. »
29 Ŵandu ŵaŵapitaga pelepo ŵapukunyaga mitwe jao ni kwatukana Che Yesu, alinkuti, “Ama! Mmwe ngati mwatiji chinchigumula Nyuumba ja Akunnungu, ni kujitaŵa kwa moŵa gatatu!
Les passants l’insultaient, en branlant la tête et disant: « Ah! Toi qui détruis le temple et le rebâtis en trois jours,
30 Sambano, ntuluche pa nsalaba, ndikulupusye mwasyene!”
sauve-toi toi-même, et descends de la croix. »
31 Iyoyo peyo achakulu ŵambopesi ni ŵakwiganya Malajisyo wala ŵanchembulwisye achisalilanaga, “Ŵakulupwisye ŵandu ŵane, nambo ngakukombola kulikulupusya nsyene!
Les Princes des prêtres aussi, avec les Scribes, le raillaient entre eux, et disaient: « Il en a sauvé d’autres, et il ne peut se sauver lui-même.
32 Nneche twalole Kilisito, Mwenye jwa Isilaeli! Atuluche etu pa nsalaba po kuti tulole ni kwakulupilila.” Iyoyo peyo ŵandu uŵaŵambikwe pa misalaba chiŵandi ni Che Yesu, ni ŵanyawo nombe ŵaliji nkutukana.
Que le Christ, le roi d’Israël, descende maintenant de la croix, afin que nous voyions et que nous croyions. » Ceux même qui étaient crucifiés avec lui l’insultaient.
33 Palyaiche lyuŵa pantwe, chilambo chose chaunichikwe ni chipi mpaka saa tisa ja muusi.
La sixième heure étant arrivée, les ténèbres se répandirent sur toute la terre jusqu’à la neuvième heure.
34 Saa tisa ja muusi Che Yesu ŵanyanyisye achitiji, “Eloi, Eloi, lama sabakitani?” Malumbo gakwe, “Akunnungu ŵangu, Akunnungu ŵangu, kwachichi munesile?”
Et à la neuvième heure, Jésus s’écria d’une voix forte: « Eloï, Eloï, lama sabacthani. » Ce qui s’interprète: « Mon Dieu, mon Dieu, pourquoi m’avez-vous abandonné? »
35 Aŵala ŵandu ŵane ŵaŵajimi pepala ŵala, paŵapilikene maloŵe go ŵatite, “Mpilikanile! Akwaŵilanga che Elia!”
Quelques-uns de ceux qui étaient là, l’ayant entendu, disaient: « Voyez! Il appelle Élie. »
36 Jumo jwao ŵautwiche kukunyoya chindu mpela lidodoki mu divai jakuŵipa, ŵakoleche pa nnasi, ŵambichile Che Yesu pakang'wa, achitiji, “Nneche tulole iŵaga che Elia chaiche kukuntulusya pa nsalaba!”
Et l’un d’eux courut emplir une éponge de vinaigre, et l’ayant mise au bout d’un roseau, il lui donna à boire, en disant: « Laissez, voyons si Élie viendra le faire descendre. »
37 Nipele Che Yesu ŵanyanyisye ni ŵajasiche.
Mais Jésus, ayant jeté un grand cri, expira.
38 Katema kakoko, nguo ja lusasa ja mu Nyuumba ja Akunnungu japapwiche pambindikati, kutyochela penani mpaka paasi.
Et le voile du sanctuaire se déchira en deux, depuis le haut jusqu’en bas.
39 Jwankulu jwa ŵangondo juŵajimi mmbujo mwa nsalaba, paŵaweni Che Yesu ajasiche kwanti yeleyo, ŵatite, “Isyene mundu ju ŵaliji Mwana jwa Akunnungu!”
Le centurion qui se tenait en face de Jésus, voyant qu’il avait expiré en jetant un tel cri, dit: « Vraiment cet homme était Fils de Dieu. »
40 Achakongwe ŵampepe ŵaliji nkulolechesya kwakutalichila. Mwa ŵanyawo, ŵapali che Maliamu jwa musi wa ku Magidala ni che Salome ni che Maliamu achikulu ŵao che Yakobo jwannandi ni che Yusufu.
Il y avait aussi des femmes qui regardaient de loin, entre autres Marie-Madeleine, Marie, mère de Jacques le Mineur et de Joseph, et Salomé,
41 Achakongwe ŵa ni aŵala ŵaŵaliji nkwakuya Che Yesu paŵaliji ku Galilaya ni kwatumichila. Iyoyo peyo ŵapali achakongwe ŵane pepala, ŵaŵaiche ku Yelusalemu pamo nawo.
qui le suivaient déjà et le servaient lorsqu’il était en Galilée, et plusieurs autres qui étaient montées à Jérusalem avec lui.
42 Lyaiche ligulo lya lyuŵa lya kuliŵika chile, likanaŵe Lyuŵa lya Kupumulila.
Le soir étant déjà venu, comme c’était la Préparation, c’est-à-dire la veille du sabbat,
43 Che Yusufu jwa musi wa ku Alimataya, juŵaliji jumo jwa achakulu ŵa Nkungulu ni jwakuchimbichikwa nnope ŵaiche. Jwelejo ŵaliji nkulolela kwika kwa Umwenye wa Akunnungu. Nipele che Yusufu ŵanjaulile che Pilato pangajogopa ni kwaŵenda ŵaape chiilu chi Che Yesu.
arriva Joseph d’Arimathie: c’était un membre du grand conseil fort considéré, qui attendait, lui aussi, le royaume de Dieu. Il était allé hardiment auprès de Pilate, demander le corps de Jésus.
44 Che Pilato ŵasimosile kupilikana kuti Che Yesu ajasiche. Nipele, ŵammilasile jwankulu jwa ŵangondo, ŵambusisye iŵaga Che Yesu ŵajasiche.
Mais Pilate, surpris qu’il fût mort si tôt, fit venir le centurion, et lui demanda s’il y avait longtemps que Jésus était mort.
45 Nipele, che Pilato paŵaimanyi kutyochela kwa jwankulu jwa ŵangondo jula, ŵannechele che Yusufu ajigale chiilu chi Che Yesu.
Sur le rapport du centurion, il accorda le corps à Joseph.
46 Che Yusufu ŵasumile saanda, ni ŵachitulwisye paasi chiilu chi Che Yesu ni kuchiŵilijila saanda jila. Ŵachiŵisile mwilembe lilyasepekwe pa lwala. Nipele ŵalipitikulile liganga lyalikulungwa pannango.
Alors Joseph, ayant acheté un linceul, descendit Jésus, l’enveloppa du linceul, et le déposa dans un sépulcre, taillé dans le roc; puis il roula une pierre à l’entrée du sépulcre.
47 Che Maliamu jwa musi wa ku Magidala pamo ni che Maliamu achikulugwe che Yusufu ŵapaweni pelepo paŵachiŵisile chiilu chi Che Yesu.
Or Marie-Madeleine, et Marie, mère de Joseph, observaient où on le déposait.