< Luka 3 >

1 Chaka cha kumi na tano cha ulamusi wa Kaisali, yaani mwenye jwankulu che Tibelio, Pontio Pilato ŵaliji jwankulu jwa musi wa ku Yudea. Che Helode ŵaliji jwankulu jwa ku Galilaya ni nkulugwe che Filipo ŵaliji jwankulu jwa ku Itulea ni ku Tilakoniti. Ni che Lisania ŵaliji jwankulu jwa ku Abilene.
En el año decimoquinto del imperio de Tiberio César, cuando Poncio Pilato era gobernador de Judea, y Herodes tetrarca de Galilea, y su hermano Felipe tetrarca de Iturea y de la provincia de Traconite, y Lisanias tetrarca de Abilinia,
2 Katema che Anasi ni che Kayafa paŵaliji achakulu ŵambopesi, liloŵe lya Akunnungu lyaichilile che Yohana mwana ju che Sakalia kwipululu kula.
en [el] tiempo del sumo sacerdocio de Anás y Caifás, la Palabra de Dios vino a Juan, hijo de Zacarías, en un lugar deshabitado.
3 Nipele che Yohana ŵajawile mbande syose sisili mumpika mwa lusulo lwa Yolodani. Ŵaliji nkutangasya kuti ŵandu aleche kwaleŵela Akunnungu ni kubatiswa kuti Akunnungu ŵalechelesye sambi syao.
Salió a toda [la] región alrededor del Jordán a proclamar un bautismo de cambio de mente para perdón de pecados,
4 Mpela itite pakulembekwa mu malembo ga jwakulondola jwa Akunnungu che Isaya kuti, “Mundu akunyanyisya mwipululu, ‘Mwakolochesye Ambuje litala lyao, ngolosye mwakusaka kupita.
como está escrito en [el] rollo del profeta Isaías: Voz que clama en el lugar despoblado: Preparen el camino del Señor. Enderecen sus sendas.
5 Machemba gose gauchilwe, ikwesya ni itumbi iŵe yekolosye uchenene, papapindiche pagolochekwe, ni matala gagali ni tusimbo gakolochekwe uchenene.
Todo valle será rellenado, y toda montaña y colina nivelada. Lo torcido se enderezará, y los caminos ásperos serán suavizados.
6 Ni ŵandu wose chauwone ukulupusyo kutyochela kwa Akunnungu.’”
Y toda persona verá la salvación de Dios.
7 Che Yohana ŵaasalile ŵandu ŵajinji uŵaiche achisakaga kubatiswa achitiji, “Ŵanyamwe uŵelesi wa lijoka! Ŵaani ŵansalile kuti chinkombole kuutila uchimwa wa Akunnungu wauŵandichile kwika?
Decía a la multitud que salía para ser bautizada por él: ¡Generación de víboras! ¿Quién les enseñó a huir de la ira que viene?
8 Mpela ila itela ya isogosi yaikusachilwa kusogola ni ŵanyamwe nnosye kwa isambo kuti nnesile sambi, nkatanda sambano kulisalila mmitima jenu kuti, ‘Tukwete ambuje ŵetu che Iblahimu!’ Ngunsalila kuti, Akunnungu akupakombola kugapanganya maganga ga gaŵe uŵelesi u che Iblahimu.
Produzcan, pues, frutos dignos de cambio de mente, y no comiencen a decir dentro de ustedes: Tenemos al padre Abraham. Porque les digo que Dios puede levantar hijos a Abraham de estas piedras.
9 Sambano jino liŵago lili chile kata michiga ja itela, nipele, chitela chachili chose changasogola isogosi yambone chichigwisikwe ni kujasikwa pa mooto.”
Además el hacha ya está puesta a la raíz de los árboles. Por tanto todo árbol que no produce buen fruto es cortado y echado al fuego.
10 Mpingo wa ŵandu ula wausisye, “Sambano tupanganye ichichi?”
Y la multitud le preguntaba: ¿Qué, pues, [dices] que hagamos?
11 Che Yohana ŵajanjile, “Ŵaali ni minjilo jiŵili ŵagaŵile ŵanganakola mwinjilo ni ŵaali ni yakulya apanganye iyoyo peyo.”
Les respondía: El que tiene dos mudas de ropa, dé al que no tiene, y el que tiene comida, haga del mismo modo.
12 Nombe ŵakukumbikanya nsongo ŵaiche achisakaga kubatiswa, ŵausisye, “Jwakwiganya, noweji tupanganye ichichi?”
Unos publicanos fueron a ser bautizados y le preguntaron: Maestro, ¿qué haremos?
13 Nombe ŵaasalile, “Nkapochela nsongo kupunda iŵannajisye.”
Él les contestó: No cobren más de lo que se les mandó.
14 Nombe ŵangondo ŵausisye, “Noweji tupanganye ichichi?” Nombe ŵajanjile, “Nkapokola mbiya kwa mundu jwalijose jula atamuno nkammechetela jwalijose jula ya unami. Njikute ni mbote syenu pesyo.”
Le preguntaron también unos soldados: Y nosotros, ¿qué haremos? Y les respondió: A nadie extorsionen ni denuncien falsamente, y estén satisfechos con sus salarios.
15 Ŵandu wose ŵaliji nkulolela kwika kwa Nkulupusyo, ŵaliusyaga mmitima jao i che Yohana achitiji panepa ŵelewo ni Kilisito Nkulupusyo jwaŵalanjile Akunnungu.
Cuando el pueblo estaba a la expectativa y todos se preguntaban si tal vez Juan sería el Cristo,
16 Che Yohana ŵaajanjile wose, “Uneji ngumbatisya ni meesi, nambo atakwika jwali ni machili kuumbunda une, none nganguŵajilwa kugopola migoji ja italawanda yao. Ŵelewo chachimbatisya kwa Mbumu jwa Akunnungu ni kwa mooto.
Juan declaró a todos: Yo en verdad los bautizo con agua. Pero viene el más poderoso que yo, de Quien no soy digno de desatar la correa de sus sandalias. Él los bautizará con Espíritu Santo y fuego.
17 Ŵelewo akwete lupeta mmakono mwao ali chile kupeta ngano, chakumbikanye ngano jambone ni kutaga mu ngokwe ni ikambi kuitinisya pa mooto wangasimika.”
Su aventador está en su mano para limpiar su era y recoger el trigo en su granero, pero quemará la concha del grano con fuego inextinguible.
18 Kwa maloŵe gane gamajinji che Yohana ŵachisisye ŵandu kuleka sambi kwa kwalalichila Ngani Jambone.
Así, con estas y otras muchas exhortaciones, proclamaba las Buenas Noticias al pueblo.
19 Nambo che Yohana ŵanjamwiche jwankulu che Helode ligongo lya kwajigala che Helodia ŵankwawo nkulugwe ni kwatenda ŵankwawo ni yose yangalumbana iŵaitesile.
Entonces Herodes el tetrarca, al ser reprendido por él a causa de Herodías, la esposa de su hermano, y por todas las maldades que él hizo,
20 Che Helode ŵapundangenye ungalimate kwa kwataŵa che Yohana mu nyuumba jakutaŵilwa.
añadió a todas también esto: Encerró a Juan en la cárcel.
21 Ŵandu wose paŵamasile kubatiswa, nombe Che Yesu ŵabatiswe. Paŵaliji nkupopela, kwinani kwaugwiche,
Cuando todo el pueblo era bautizado, Jesús también fue bautizado. Habló con Dios y se abrió el cielo.
22 ni Mbumu jwa Akunnungu ŵantuluchile achiŵaga mpela njuŵa. Ni liloŵe lyapikaniche kutyochela kwinani lichitiji, “Mmwejo ni mwanangu nonyelwe nomwe.”
Descendió el Espíritu Santo sobre Él en forma corporal como una paloma, y hubo una voz del cielo: Tú eres mi Hijo amado. En Ti me deleité.
23 Che Yesu paŵatandite masengo gao ŵaŵandichile yaka selasini ni ŵandu ŵaganisisye kuti ŵelewo ŵaliji mwanagwao che Yusufu mwana ju che Heli.
Cuando Jesús comenzó su ministerio tenía como 30 años. Era hijo, según se suponía, de José, de Elí,
24 Che Heli ŵaliji mwana ju che Matati ni che Matati ŵaliji mwana ju che Lawi ni che Lawi ŵaliji mwana ju che Meliki ni che Meliki mwana ju che Yanai ni che Yanai ŵaliji mwana ju che Yusufu ni,
de Matat, de Leví, de Melqui, de Jana, de José,
25 che Yusufu ŵaliji mwana ju che Matatia ni che Matatia ŵaliji mwana ju che Amosi ni che Amosi ŵaliji mwana ju che Nahumu ni che Nahumu ŵaliji mwana ju che Hesli ni che Hesli ŵaliji mwana ju che Nagai ni,
de Matatías, de Amós, de Nahúm, de Hesli, de Nagai,
26 che Nagai ŵaliji mwana ju che Maati ni che Maati ŵaliji mwana ju che Matatia ni che Matatia ŵaliji mwana ju che Semeini ni che Semeini ŵaliji mwana ju che Yoseki ni che Yoseki ŵaliji mwana ju che Yuda ni,
de Maat, de Matatías, de Semei, de José, de Judá,
27 che Yuda ŵaliji mwana ju che Yohana ni che Yohana ŵaliji mwana ju che Lesa ni che Lesa ŵaliji mwana ju che Selubabeli ni che Selubabeli ŵaliji mwana ju che Sealitieli ni che Shelitieli ŵaliji mwana ju che Neli ni,
de Joanán, de Resa, de Zorobabel, de Salatiel, de Neri,
28 che Neli ŵaliji mwana ju che Meliki ni che Meliki ŵaliji mwana ju che Adi ni che Adi ŵaliji mwana ju che Kosamu ni che Kosamu ŵaliji mwana ju che Elimadamu ni che Elimadamu ŵaliji mwana ju che Eli ni,
de Melqui, de Adi, de Cosam, de Elmodam, de Her,
29 che Eli ŵaliji mwana ju che Yoshua ni che Yoshua ŵaliji mwana ju che Elieseli ni che Elieseli ŵaliji mwana ju che Yolimu ni che Yolimu ŵaliji mwana ju che Matati ni che Matati ŵaliji mwana ju che Lawi ni,
de Josué, de Eliezer, de Jorim, de Matat, de Leví,
30 che Lawi ŵaliji mwana ju che Simoni ni che Simoni ŵaliji mwana ju che Yuda ni che Yuda ŵaliji mwana ju che Yusufu ni che Yusufu ŵaliji mwana ju che Yonamu ni che Yonamu ŵaliji mwana ju che Eliakimu ni,
de Simeón, de Judá, de José, de Jonán, de Eliaquim,
31 che Eliakimu ŵaliji mwana ju che Melea ni che Melea ŵaliji mwana ju che Mena ni che Mena ŵaliji mwana ju che Matata ni che Matata ŵaliji mwana ju che Natani ni che Natani ŵaliji mwana ju che Daudi ni,
de Melea, de Mainán, de Matata, de Natán, de David,
32 che Daudi ŵaliji mwana ju che Yese ni che Yese ŵaliji mwana ju che Obedi ni che Obedi ŵaliji mwana ju che Boasi ni che Boasi ŵaliji mwana ju che Salumoni ni che Salumoni ŵaliji mwana ju che Nashoni ni
de Isaí, de Obed, de Booz, de Sala, de Naasón,
33 che Nashoni ŵaliji mwana ju che Aminadabu ni che Aminadabu ŵaliji mwana ju che Adimini ni che Adimini ŵaliji mwana ju che Alini ni che Alini ŵaliji mwana ju che Esloni ni che Esloni ŵaliji mwana ju che Pelesi ni che Pelesi ŵaliji mwana ju che Yuda ni
de Aminadab, de Admín, de Arní, de Esrom, de Fares, de Judá,
34 che Yuda ŵaliji mwana ju che Yakobo ni che Yakobo ŵaliji mwana ju che Isaka ni che Isaka ŵaliji mwana ju che Iblahimu ni che Iblahimu ŵaliji mwana ju che Tela ni che Tela ŵaliji mwana ju che Naholi ni
de Jacob, de Isaac, de Abraham, de Taré, de Nacor,
35 che Naholi ŵaliji mwana ju che Selugi ni che Selugi ŵaliji mwana ju che Leu ni che Leu ŵaliji mwana ju che Pelegi ni che Pelegi ŵaliji mwana ju che Ebeli ni che Ebeli ŵaliji mwana ju che Sala ni
de Serug, de Ragau, de Peleg, de Heber, de Sala,
36 che Sala ŵaliji mwana ju che Kainamu ni che Kainamu ŵaliji mwana ju che Alufakisadi ni che Alufakisadi ŵaliji mwana ju che Shemu ni che Shemu ŵaliji mwana ju che Nuhu ni che Nuhu ŵaliji mwana ju che Lameki ni
de Cainán, de Arfaxad, de Sem, de Noé, de Lamec,
37 che Lameki ŵaliji mwana ju che Metusela ni che Metusela ŵaliji mwana ju che Enoki ni che Enoki ŵaliji mwana ju che Yaledi ni che Yeledi ŵaliji mwana ju che Mahalaleli ni che Mahalaleli ŵaliji mwana ju che Kainamu ni
de Matusalén, de Enoc, de Jared, de Mahalaleel, de Cainán,
38 che Kainamu ŵaliji mwana ju che Enoshi ni che Enoshi ŵaliji mwana ju che Seti ni che Seti ŵaliji mwana ju che Adamu ni che Adamu ŵaliji jwa Akunnungu.
de Enós, de Set, de Adán, de Dios.

< Luka 3 >