Luka 23
1 Nipele, ŵandu wose uŵachingangene pepala ŵajimi ni kwajausya Che Yesu mmbujo mwa che Pilato.
Ja terve nõukogu tõusis püsti ning viis Jeesuse Pilaatuse juurde.
2 Ŵatandite kwaŵechetela, achitiji, “Twansimene mundu ju ali nkwalyungasya ŵandu ŵa chilambo chetu ali nkwakanya ŵandu kutyosya nsongo kwa Mwenye jwa ku Loma ni kulitenda kuti jwelejo ali Kilisito Nkulupusyo, Mwenye.”
Nad hakkasid teda süüdistama: „Me oleme leidnud, et see mees õõnestab meie rahvast. Ta on keisrile maksude maksmise vastu ja väidab, et tema on Messias, kuningas.“
3 Che Pilato ŵammusisye Che Yesu, “Ana mmweji ni mwenye jwa Ŵayahudi?” Che Yesu ŵajanjile, “Mmwejo mwasyene ni ummechete.”
Pilaatus küsis Jeesuselt: „Kas sina oled juutide kuningas?“„Need on sinu sõnad, “vastas Jeesus.
4 Nipele, che Pilato ŵaasalile achakulu ŵambopesi ni mpingo wa ŵandu, “Nganguchiwona chachili chose chakuti nannamule mundu ju.”
Siis Pilaatus teatas ülempreestritele ja rahvale: „Ma ei näe põhjust selle mehe süüdimõistmiseks.“
5 Nambo ŵanyawo ŵachalile nnope achitiji, “Akwalyungasya ŵandu kwa majiganyo gao mu chilambo chose cha ku Yudea. Ŵatandite ku Galilaya ni sambano aiche apano.”
Nemad aga pressisid peale: „Ta keerab oma õpetusega rahva üles kogu Juudamaal. Ta alustas Galileas ja on tulnud kogu tee siia.“
6 Che Pilato paŵapilikene yeleyo, ŵausisye, “Ana mundu ju ali jwa ku Galilaya?”
Seda kuuldes küsis Pilaatus, kas see mees on galilealane.
7 Paŵaimanyilile kuti Che Yesu ŵaliji jwa chilambo chachili mu ulamusi u che Helode, ŵampeleche ku che Helode, juŵaliji kukoko ku Yelusalemu gele moŵa go.
Kui ta sai teada, et Jeesus on Heroodese valitsuse all, saatis ta tema Heroodese juurde, kes ka viibis neil päevil Jeruusalemmas.
8 Che Helode paŵammweni Che Yesu ŵasangalele nnope. Chitandile kalakala ŵalajile kwawona pakuŵa ŵapilikene ngani syao, nombewo ŵalolelaga kwawona Che Yesu ali nkupanganya imanyisyo.
Heroodesel oli Jeesust nähes hea meel, sest ta oli juba tükk aega tahtnud teda näha. Ta oli temast palju kuulnud ja lootis näha teda imet tegemas.
9 Nipele che Helode ŵammusisye Che Yesu mausyo gamajinji nambo Che Yesu nganajanga lili lyose.
Ta pinnis teda paljude küsimustega, aga Jeesus ei vastanud.
10 Achakulu ŵambopesi ni ŵakwiganya Malajisyo uŵaliji pelepo ŵaŵechetele Che Yesu kwa machili.
Ent ülempreestrid ja kirjatundjad seisid sealsamas teda ägedalt süüdistades.
11 Nipele, che Helode ni ŵangondo ŵakwe, ŵanyelwisye ni kwatukana Che Yesu ni kwawasya iwalo yakusalala ni ŵammuchisye ku che Pilato.
Siis pilkasid teda ka Heroodes ja tema sõdurid. Nad riietasid ta uhkesse rüüsse ja saatsid tagasi Pilaatuse juurde.
12 Lye lyuŵa lyo che Helode ni che Pilato ŵajilene ni kuŵa uganja pakuŵa chitandilile kalakala ŵatindene lyasi.
Sel päeval said Pilaatus ja Heroodes sõpradeks, sest enne seda olid nad olnud vaenlased.
13 Nipele, che Pilato ŵasimanisye achakulu ŵambopesi ni ilongola ni ŵandu,
Pilaatus kutsus kokku ülempreestrid, valitsejad ja rahva
14 ni ŵaasalile, “Mumbelechele mundu ju nchitiji ŵaliji nkwalyungasya ŵandu. Sambano mpilikane! Uneji sosilesosile ngani syao mmbujo mwenu nambo nganinansimana ni ligambo lili lyose lyankati indu imwammechetele.
ning ütles neile: „Te olete toonud minu juurde selle mehe ja väidate, et ta õhutab rahvast mässama. Ma olen teda küsitlenud teie ees ega ole tema vastu leidnud ühtki süüd, mida teie tema peale kaebate.
15 Ngaŵa uneji pe, atamuno che Helode ammuchisye kukwetu pakuŵa nganaliwona ligambo lili lyose. Usyene ukulosya kuti mundu ju nganatenda chachili chose changalumbana chakwaŵajila chiwa.
Niisamuti pole ka Heroodes, sest ta saatis tema tagasi meie juurde. Nagu näete, ta pole teinud midagi, mis vääriks surma.
16 Nipele, chilamule kuti aputikwe mbokola nombe chinalechelele.”
Ma karistan teda ja lasen tal minna.“
17 Pakuŵa ŵasachilwe kwaugulila jwataŵikwe jumo katema ka Pasaka.
Sest ta pidi ühe neist pühade puhul vabaks laskma.
18 Nambo wose ŵatandite kunyanyisya kwanakamo achitiji, “Mummulaje mundu ju, ntugopolele che Balaba!”
Aga kogu rahvas karjus ühel häälel: „Võta see mees! Vabasta meile Barabas!“
19 Che Balaba ŵataŵikwe mu nyuumba jakutaŵilwa ligongo lya kukamulangana ni ŵandu ŵaŵatindigenye mu musi ni mu utinda wo ŵaulajikwe mundu jumo.
Barabas oli vangi pandud linnas sündinud mässu ja tapmise pärast.
20 Che Pilato ŵasachile kwalechelela Che Yesu, ŵaŵechete nawo kaaŵili kwakunyanyisya.
Pilaatus pöördus uuesti nende poole, tahtes vabastada Jeesust.
21 Nambo ŵanyawo ŵanyanyisye sooni, “Mwaŵambe pa nsalaba, Mwaŵambe pa nsalaba!”
Aga need karjusid: „Löö ta risti! Löö ta risti!“
22 Che Pilato ŵaasalile kaatatu, “Ana changalumbana chi chatesile mundu ju? Nganguliwona ligambo lililyose nkati mundu ju lyati ikwaŵajila chiwa. Nipele chilamule aputikwe mbokola ni kwalechelela.”
Tema rääkis neile kolmandat korda: „Miks? Mis kuriteo on see mees siis teinud? Ma ei ole tema surmamõistmiseks põhjust leidnud. Sellepärast ma karistan teda ja lasen ta vabaks.“
23 Nambo ŵanyawo ŵapundile kunyanyisya kwa machili nnope kuti Che Yesu akusachilwa kuŵambikwa pa nsalaba. Kumbesi kwakwe, maloŵe gao gapikaniche.
Nemad aga nõudsid valjult karjudes tema ristilöömist, ja nende kisa jäi peale.
24 Che Pilato ŵalamwile kuti chasachilenje chipanganikwe.
Siis Pilaatus otsustas teha nende tahtmist.
25 Ŵangopwele jwelejo juŵataŵikwe kwa ligongo lya kutindiganya ni kuulaga ni kwatyochesya Che Yesu kwa ŵangondo kuti ŵatende mpela iŵasakaga.
Ta vabastas mehe, kes mässamise ja tapmise pärast oli vangi heidetud, nagu nad palusid, aga Jeesuse andis ta nende meelevalla alla.
26 Ŵangondo paŵalinji nkwajausya Che Yesu kukwaŵamba pa nsalaba ŵasimene ni mundu liina lyao che Simoni jwa ku Kulene, juŵatyochelaga mu nsinda kwinjila mu musi. Ŵankamwile ni kwatwika nsalaba ni kwakuya Che Yesu panyuma.
Kuid teda ära viies said nad kätte Siimoni Küreenest, kes just tuli maalt linna, ja nad panid risti tema selga, et ta kannaks seda Jeesuse järel.
27 Mpingo wekulungwa wa ŵandu wankuiye, mwa ŵanyawo ŵapali achakongwe uŵaliji nkulila nnope ni kulila kwa malumbo.
Suur hulk rahvast käis nende järel tema pärast leinates ja nuttes.
28 Che Yesu ŵaagalauchile ŵanyawo ni kwasalila, “Mwanya achakongwe ŵa ku Yelusalemu! Ngasimulilila une nambo nlililile mwachinsyene ni ŵanache ŵenu.
Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke iseendi ja oma laste pärast!
29 Pakuŵa moŵa chigaiche pachachiti, ‘Ŵana upile ŵangakuŵeleka ni ŵanganaŵeleka ni konjesya!’
Sest tuleb aeg, kui te ütlete: „Õnnistatud on viljatud naised, kelle ihu pole kunagi last ilmale kandnud ja rinnad imetanud!“
30 Pelepo ni pachatande kuisalila ikwesya kuti ‘Ntugwilile!’ Ni matumbi, ‘Ntuunichile!’
Siis nad ütlevad mägedele: „Langege meie peale!“ja küngastele: „Katke meid!“
31 Pakuŵa, iŵaga ŵandu akutenda yeleyi kwa une jundi mpela chitela chachiŵisi. Ana chatende chichi kukwenu ŵandi mpela chitela chejumu?”
Sest kui seda tehakse toore puuga, mis saab veel siis kuivaga?“
32 Nombe ŵapali ŵandu ŵane ŵaŵili, uŵatendaga yangalumbana, ŵajigalikwe kukuulajikwa pamo ni Che Yesu.
Kaks teist kurjategijat viidi hukkamisele koos temaga.
33 Paŵaiche kwiuto, liina lyakwe, “Chikalakasa cha Ntwe,” Nipele kweleko ŵaŵambile pa nsalaba Che Yesu pamo ni aŵala ŵaŵili uŵaitendekanyaga yangalumbana, jumo kundyo kwao ni jwine kunchiji.
Kui nad jõudsid kohani, mida kutsutakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse seal risti koos kurjategijatega, üks temast paremal ja teine vasakul pool.
34 Che Yesu ŵatite, “Atati, mwalechelesye pakuŵa ngakuimanyilila yakuitendayi.” Nipele, ŵagaŵene iwalo yao kwa kuitendela gudugudu.
Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!“Ja nad jagasid liisku heites omavahel ära tema riided.
35 Ŵandu ŵajimi achilolaga. Achakulu ŵa chiyahudi ŵanjalwisye Che Yesu achitiji, “Ŵakulupwisye ŵane, sambano alikulupusye nsyene iŵaga jwelejo ni Kilisito Nkulupusyo jwasagulikwe ni Akunnungu!”
Inimesed vaatasid sealsamas pealt ja isegi valitsejad irvitasid Jeesuse üle. Nad ütlesid: „Teisi on ta päästnud, las ta nüüd päästab iseennast, kui ta on tõesti äravalitu, Jumala Messias!“
36 Ŵangondo nombewo ŵanjalwisye Che Yesu ni kwapelechela divai ja kuipa,
Ka sõdurid pilkasid teda. Nad astusid ta juurde, pakkusid talle veiniäädikat
37 ni ŵanyawo ŵansalile, “Iŵaga isyene mmwejo ni Mwenye jwa Ŵayahudi, nlikulupusye mwasyene.”
ja ütlesid: „Kui sina oled juutide kuningas, siis päästa iseennast!“
38 Ni pachanya nsalaba ŵaŵisile chindu chachilembekwe yele, “Aŵaŵa ALI MWENYE JWA ŴAYAHUDI.”
Ja tema kohal oli sildile kirjutatud: See on juutide kuningas.
39 Jumo jwa aŵala uŵatendaga yangalumbana uŵaŵambikwe pepala ŵantukene Che Yesu achitiji, “Ana mmwejo ngati ni Kilisito Nkulupusyo? Nlikulupusye mwasyene noweji iyoyo peyo.”
Üks ristil rippuvatest kurjategijatest teotas Jeesust: „Kas sa ei ole siis Messias? Päästa iseennast ja meid!“
40 Nambo jwine jula ŵankalipile achitiji, “Ana mmweji ngankwajogopa Akunnungu namose kanandi? Namuno mmwejo nnamulikwe chisau ni ŵele.
Aga teine sõitles teda. „Kas sinagi ei karda Jumalat?“küsis ta, „Kuna sa ise oled sellesama karistuse all!
41 Mmwe ni une tukuŵajilwa, pakuŵa aji ni mbote ja sambi syatutesile. Nambo aju mundu ju nganapanganya chachili chose changalumbana.”
Meid karistatakse õiglaselt, sest me saame, mis me välja teenisime. Kuid see mees pole midagi valesti teinud.“
42 Nipele ŵaŵechete, “Choonde Che Yesu! Mungumbuchile pachinchiinjila mu umwenye wenu.”
Siis ta ütles: „Jeesus, hoia mind meeles, kui sa tuled oma Kuningriiki!“
43 Che Yesu ŵanjanjile jwelejo, “Isyene ngunsalila, lelo jino chimme pampepe none kumbepo.”
Jeesus vastas talle: „Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis.“
44 Kaliji mpela katema ka lyuŵa pantwe, sooni kwaliji chipi pachilambo chose mpaka saa tisa,
Saabunud oli kuues tund, kui pimedus langes üle kogu maa kuni üheksanda tunnini,
45 ni lyuŵa lyalesile kuŵala ni nguo ja lusasa ja mu Nyuumba ja Akunnungu japapwiche pambindikati.
sest päike pimenes. Ja templi eesriie rebenes kaheks.
46 Che Yesu ŵanyanyisye achitiji, “Atati, ngujiŵika mbumu jangu mmakono mwenu.” Paŵamasile kuŵecheta gelego, ŵawile.
Jeesus kisendas valju häälega: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!“Ja kui ta seda oli öelnud, heitis ta hinge.
47 Jwankulu jwaŵangondo paŵaiweni iyatendekweyo, ŵaakusisye Akunnungu achitiji, “Isyenepe, mundu ju jwaliji jwambone.”
Kui sadakonna ülem juhtunut nägi, andis ta Jumalale au ja ütles: „See inimene oli tõesti õige!“
48 Mpingo wa ŵandu wasongangene ligongo lyakulola iyatendekwe, paŵaiweni yeleyo, ŵaujangene mmangwawo aninkuliputa pa ntima pao kwakulilasika.
Ja need inimesed, kes olid kokku tulnud seda vaatama, lõid sündivat nähes endale vastu rindu ja läksid minema.
49 Achambusanga ŵao wose ni achakongwe uŵalongene nawo kutyochela ku Galilaya, ŵajimi kwakutalichila, aninkulola yaikutyochela.
Aga kõik, kes Jeesust tundsid, ja naised, kes olid teda Galileast peale saatnud, seisid eemal ja nägid seda.
50 Jwapali mundu liina lyao che Yusufu, jumo jwa ŵantenga ŵa nkungulu wekulungwa wa Chiyahudi. Mundu ju ŵaliji jwambone ni jwakupanganya yaikwanonyelesya Akunnungu,
Seal oli üks nõukogu liige, kelle nimi oli Joosep, hea ja õiglane mees,
51 ni nganajitichisyana nawo iŵaisachile ni kuipanganya. Jweleju jwaliji mundu jwa nsinda umo wa Chiyahudi waukuŵilanjikwa Alimataya ni jwaliji nkulolela Umwenye wa Akunnungu.
kes ei olnud nõus nende otsuse ja tegevusega. Ta oli pärit Juuda linnast Arimaatiast ja ta ootas Jumala riiki.
52 Nipele, jwele mundu ŵajawile ku che Pilato, ŵaŵendile apegwe chiilu chi Che Yesu.
Ta läks Pilaatuse juurde ja küsis enesele Jeesuse surnukeha.
53 Nipele, che Yusufu ŵachitulwisye chiilu pa nsalaba ni kuchiŵilijila ni sanda ni ŵachiŵisile mwilembe lilyasepekwe palwala, lilyaliji likanaŵe kuŵichikwa mundu.
Ja ta võttis selle alla, mähkis linast kangasse ja asetas kaljusse raiutud hauda, kuhu polnud veel kedagi maetud.
54 Lyele lyuŵa lyo lyaliji lyuŵa lyakuliŵika chile kwa ligongo lya Lyuŵa lya Kupumulila.
Ja see oli valmistumispäev, ning hingamispäev oli algamas.
55 Ni achakongwe uŵalongene nawo Che Yesu kutyochela ku Galilaya ŵala, ŵakuiye che Yusufu ni ŵaliweni lilembe lyo ni yachitite pakuŵichikwa chiilu chi Che Yesu.
Naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid Joosepi järel ning nägid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi.
56 Nipele, ŵausile kumusi ni kulinganya mauta ga malahamu ni mauta gakununjila gakugapakasya chiilu chi Che Yesu. Lyuŵa lya Kupumulila ŵapumulile mpela igakuti kulamula Malajisyo.
Siis nad läksid koju ja panid valmis lõhnarohte ja salvi. Ja hingamispäeval puhkasid nad käsu järgi.
