< Luka 10 >
1 Pagamasile gelego, Ambuje ŵaasagwile ŵakulijiganya sabini na mbili. Ni ŵaatumile ŵakulijiganya ŵaŵili ŵaŵili ŵalongolele paujo pao pa misinda jilijose ni kulikose kuŵasachile nsyene kwaula.
Après cela, Jésus désigna encore soixante-dix autres disciples, et les envoya devant lui, deux à deux, dans toutes les villes et dans tous les lieux, où lui-même devait aller.
2 Ŵasalile ŵanyawo kuti, “Magungulo gali gamajinji nambo ŵakugungula ali kanandi. Nipele mwaŵende asyene ngunda kuti ŵatume ŵakugungula mu ngunda mwao.
Et il leur dit: «La moisson est grande, mais il y a peu d'ouvriers; priez donc le maître de la moisson d'envoyer des ouvriers dans sa moisson.
3 Sambano njaulangane, mmanyilile kuti nguntuma ŵanyamwe mpela mwanangondolo pasikati masogo.
Allez, je vous envoie comme des agneaux au milieu des loups.
4 Ngasinjigala chilolo pane nsaku pane ilatu ine, nkankomasya mundu jwalijose mwitala.
Ne prenez ni bourse, ni sac, ni sandales, et ne saluez personne en chemin.
5 Mwajinjilaga mu nyuumba jajili jose, mwakomasye yelei kaje, ‘Chitendewele chipagwe mu nyuumba ji!’
Dans quelque maison que vous entriez, dites d'abord:
6 Iŵaga chapagwe jwakunonyelwa ni chitendewele mwelemo, chitendewele chenu chichitame najo, nambo iŵaga ngapagwa jwachitendewele, chitendewele chichimbujile kukwenu sooni.
«Que la paix soit sur cette maison!» et s'il se trouve là quelque enfant de paix, la paix que vous aurez souhaitée reposera sur lui; sinon, elle reviendra à vous.
7 Nlonjele pa nyuumba jo nchilyaga ni kung'wa yakumpanga, pakuŵa jwakupanganya masengo akuŵajilwa mbote. Ngasinsama nyuumba ji kwaula nyuumba jo.
Demeurez dans cette même maison, mangez et buvez ce qu'on vous donnera; car l'ouvrier mérite son salaire. Ne passez point d'une maison dans une autre.
8 Mwaikaga mmusi wauli wose ni kumpochela, nlyanje yaili yose yakumpa.
Dans quelque ville que vous entriez, si l'on vous reçoit, mangez ce qu'on vous servira;
9 Mwalamye ŵandu ŵakulwala ŵaali kweleko, mwasalile, ‘Umwenye wa Akunnungu uŵandichile kukwenu.’
guérissez les malades qui s'y trouveront, et dites aux habitants: «Le royaume de Dieu est proche de vous.»
10 Nambo mwajinjilaga mmusi wauli wose ni akanaga kumpochela, ntyoche, nomwe pankupita mmatala gao nkajileje,
Dans quelque ville que vous entriez, si l’on ne vous reçoit pas, allez dans les rues, et dites:
11 ‘Atamuno luundu lwa pamusi wenu lwalunyambatile pa sajo syetu, tukumpatila ŵanyamwe kulosya kuti mwachinsyene nsagwile kuukana utenga wa Akunnungu. Nambo, mmanyilile kuti, umwenye wa Akunnungu uŵandichile.’
«Nous secouons de nos pieds, pour vous la rendre, même la poussière qui s'y est attachée dans votre ville; pourtant, sachez-le bien, le royaume de Dieu est proche.»
12 Ngunsalila kuti, pa lyuŵa lya malamulo magambo ga ŵandu wa musi wo chigaŵe gamakulungwa kupunda magambo ga ŵandu ŵa ku Sodoma.
Je vous déclare qu'au dernier jour, Sodome sera traitée moins rigoureusement que cette ville-là.
13 “Ulaje uŵe kukwenu, ku Kolasini! Ulaje uŵe kukwenu, ku Besesaida! Pakuŵa, iŵaga yakusimosya iyatendekwe kukwenu, ikatendekwe ku Tilo ni ku Sidoni kula, ŵandu ŵa kwele kalakala pe akatemi paliu ali atakwile magunia ni kulitaga liu muntwe kulosya kuti alesile sambi syao.
Malheur à toi, Chorazin! Malheur à toi Bethsaïde! car si les miracles qui ont été faits au milieu de vous avaient été faits dans Tyr et dans Sidon, il y a longtemps qu'elles se seraient repenties sous le sac et la cendre.
14 Nambo pa lyuŵa lya malamulo magambo genu chigaŵe gamakulungwa kupunda magambo ga ku Tilo ni ku Sidoni.
Mais au jour du jugement Tyr et Sidon seront traitées moins rigoureusement que vous.
15 Ni mmwejo Kapelenaumu, ana nkuganisya kuti chinlikusye mpaka kwinani? Ngwamba chinchituluswa mpaka kwiuto kwa ŵandu ŵawile.” (Hadēs )
Et toi, Capernaoum, qui as été élevée jusqu'au ciel, tu seras abaissée jusqu'aux enfers. (Hadēs )
16 Nipele Che Yesu ŵapundile kwasalila ŵakulijiganya ŵao kuti, “Jwakumpilikana ŵanyamwe, akumbilikana une, jwakumpochela ŵanyamwe akumbochela une. Ni jwalijose jwakukana kumbochela une, akwakana ŵandumile une.”
Qui vous écoute, m'écoute; qui vous rejette, me rejette; et qui me rejette, rejette celui qui m'a envoyé.»
17 Kanyuma ŵakulijiganya sabini ŵausile achisengwaga, achitiji, “Ambuje, atamuno masoka gatujitichisye kwa liina lyenu.”
Les soixante et dix disciples revinrent pleins de joie, disant: «Seigneur, les démons mêmes se soumettent à nous en ton nom!»
18 Ŵelewo ŵaasalile ŵanyawo kuti, “Nambweni Shetani yatiteje pakugwa mpela njasi kutyochela kwinani.
Il leur dit: «Je voyais Satan tomber du ciel comme un éclair.
19 Elo, nampele ulamusi wa kuliŵata majoka ni makoloto ni ulamusi wa pachanya machili gose ga jwammagongo ni ngapagwa chindu chachili chose chakummenga.
Je vous ai donné le pouvoir de fouler aux pieds les serpents et les scorpions, et toutes les forces de l'ennemi, sans qu'elles puissent aucunement vous nuire;
20 Nambo nkasechelelela ligongo lyakuti masoka ganjitichisye, nambo nsechelele ligongo lya meena genu galembikwe kwinani.”
seulement ne vous réjouissez pas de ce que les esprits se soumettent à vous, mais réjouissez-vous de ce que vos noms sont écrits dans les cieux.»
21 Katema kakoko peko, Che Yesu ŵasangalele kwa ulamusi wa Mbumu jwa Akunnungu, ŵatite, “Nguntogolela Atati, Ambuje ŵa kwinani ni chilambo, pakuŵa mwasisile yelei ŵa lunda ni ŵa umanyilisi ni kwaunukulila ŵanache. Elo, Atati, pakuŵa yeleyi ni yaitite pakunnonyela.”
En ce moment même, Jésus tressaillit de joie en son esprit, et dit: «Je te loue, Père, Seigneur du ciel et de la terre, de ce que tu as caché ces choses aux sages et aux intelligents, et de ce que tu les as révélées aux enfants; oui, Père, je te loue de ce que tel a été ton bon plaisir.»
22 Nipele ŵatite, “Atati ŵangu ambele une indu yose. Ngapagwa jwakummanyilila Mwana akaŵe Atati, ni Atati akaŵe Mwana, ni jwalijose jwakunsaka Mwana akumbunukulila.”
Et se tournant vers ses disciples, il dit: «Toutes choses m'ont été enseignées par mon Père; et personne ne connaît ce qu'est le Fils, que le Père, ni ce qu'est le Père, que le Fils, et que celui à qui le Fils le veut bien révéler.»
23 Nipele Che Yesu ŵagalauchile ŵakulijiganya ŵao ni kuŵecheta nawo kwantemela kuti, “Nkwete upile ŵanyamwe kwakwiwona inkwiwona yi.
Puis se tournant vers ses disciples, il leur dit en particulier: «Heureux les yeux qui voient ce que vous voyez!
24 Ngunsalila kuti ŵakulondola ŵa Akunnungu ni mamwenye ŵasachile kwiwona inkwiwona ŵanyamwe nambo nganaiwona ni kupilikana inkwipilikana ŵanyamwe, nambo nganaipikana.”
Car je vous dis que beaucoup de prophètes et de rois ont désiré de voir ce que vous voyez, et ne l'ont pas vu; d'entendre ce que vous entendez, et ne l'ont pas entendu.»
25 Kanyuma, jwakwiganya Malajisyo jumo ŵajimi ni kwausya Che Yesu kwa kwalinga achitiji, “Jwakwiganya, ana ndende chichi pakuti ngole umi wa moŵa gose pangali mbesi?” (aiōnios )
Un docteur de la Loi, qui voulait mettre Jésus à l'épreuve, se leva et lui dit: «Maître, que faut-il que je fasse pour obtenir la vie éternelle?» (aiōnios )
26 Che Yesu ŵambusisye kuti, “Ana ilembechekwe chichi mu Malajisyo che Musa? Ana nkusyoma chichi mwelemo?”
Jésus lui répondit: «Que dit la Loi? Qu'y lis-tu?»
27 Ŵajanjile, “Mwanonyele Ambuje Akunnungu ŵenu ni ntima wenu wose ni uumi wenu wose ni machili genu gose ni umanyilisi wenu wose ni njenu mpela mwasyene.”
Il repartit: «Tu aimeras le Seigneur ton Dieu de tout ton coeur, de toute ton âme, de toute ta force et de toute ta pensée; et ton prochain comme toi-même.»
28 Che Yesu ŵansalile, “Njanjile uchenene! Ntendeje yeleyo, nomwe chinkole umi.”
Jésus lui dit: «Tu as bien répondu: fais cela, et tu vivras.»
29 Nambo ŵelewo, ŵasachile kuliŵalanjila kuti akuchimanyilila chakuusya cho, ŵausisye Che Yesu, “Ana njangu jo ni ŵaani?”
Cet homme voulant se justifier lui-même, dit à Jésus: «Et qui est mon prochain?»
30 Che Yesu ŵajanjile, “Jwapali mundu jumo jwaŵaumilaga ku Yelusalemu kutuluchila ku Yeliko. Paŵaliji mwitala, ŵasimene ŵachiswamba ni ŵambusile iwalo yakwe ni kumputa ni ŵatyosile ni kunneka achiŵandichilaga kuwa.
Jésus reprit: «Un homme, qui descendait de Jérusalem à Jéricho, tomba au milieu des voleurs: ils le dépouillèrent, le chargèrent de coups, et s'en allèrent, le laissant à demi mort.
31 Pangalolela, jwambopesi jumo ŵaliji nkupita mulamula mwitala mula, nambo paŵambweni ni ŵasepwiche pambali ni kwaula.
Un sacrificateur, qui par hasard descendait par ce chemin, ayant vu ce malheureux, passa devant lui sans s'arrêter.
32 Iyoyo peyo, Mlawi jumo paŵaiche pelepo ŵambweni, ni ŵasepwiche pambali ni kwaula.
De même, un lévite, étant arrivé dans cet endroit, s'avança, et l'ayant vu, passa devant lui sans s'arrêter.
33 Nambo Msamalia jumo juŵaliji muulendo ŵaiche pepala paŵaliji mundu jula, nombe paŵambweni ŵambonele chanasa.
Mais un Samaritain, qui voyageait, étant venu dans ce lieu, et ayant vu cet homme, fut touché de compassion.
34 Nipele, ŵanjaulile, ŵagajosisye maŵanga gao kwa mauta ni divai ni kugataŵa maŵanga, paŵamasile kutenda yeleyo ŵanjigele pa chinyama chakwe, ni ŵanjawisye kukwalwasya mu nyuumba ja achalendo.
Il s'approcha, banda ses blessures, après y avoir versé de l'huile et du vin; puis, l'ayant mis sur sa propre monture, il le mena dans une hôtellerie et prit soin de lui.
35 Malaŵi jakwe ŵatyosisye lupia siŵili sya mbiya, ŵampele jwakujigosa nyuumba jila ni ŵansalile kuti, ‘Munlwasye mundu ju ni chachili chose chachichipunde kwa jweleju, chinjilipila une pachimuje.’”
Le lendemain matin, en partant, il tira de sa bourse deux deniers, les donna à l'hôte, et dit: «Aie soin de lui, et, ce que tu dépenseras de plus, je te le rendrai à mon retour.»
36 Che Yesu ŵausisye, “Mwa ŵele ŵatatu wo, ŵaani ŵalosisye kuti ali njakwe mundu juŵaputikwe ni ŵachiswamba?”
Lequel des trois te semble avoir été le prochain de celui qui était tombé au milieu des voleurs.»
37 Jwakwiganya Malajisyo jula ŵajanjile, “Jwejula juŵankolele chanasa jula.” Che Yesu ŵansalile, “Njaule nkatende iyoyo peyo.”
Il dit: «C'est celui qui a exercé la miséricorde envers lui.» Jésus lui dit: «Va, et fais de même.»
38 Che Yesu ni ŵakulijiganya ŵao paŵaliji muulendo, ŵaiche kunsinda umo ni jwankongwe jumo liina lyao che Masa ŵampochele kumangwao.
Pendant qu'il était en route avec ses disciples, il entra dans un village; une femme, nommée Marthe, le reçut dans sa maison.
39 Che Masa ŵaliji ni mpwakwe liina lyao che Maliamu, jweleju ŵatemi chiŵandi ni Ambuje Che Yesu achipikanilaga majiganyo gao.
Elle avait une soeur, nommée Marie, qui, s'étant assise aux pieds de Jésus, écoutait sa parole,
40 Nambo che Masa ŵaliji nkuchenjeuka ni masengo gamajinji. Nipele ŵajaulile Che Yesu kukwasalila achitiji, “Ambuje, ana ngankulola kuti apwanga anesile une mbanganye masengo jika? Mwasalile aiche kukungamusya.”
tandis qu'elle-même était distraite par les soins nombreux du ménage. Marthe s'étant approchée, dit à Jésus: «Seigneur, ne vois-tu pas que ma soeur me laisse toute la tâche? Dis-lui donc de m'aider.»
41 Nambo Ambuje ŵajanjile kuti, “Che Masa, che Masa, nkuchenjeuka ni kulisausya ni yejinji.
Mais il lui répondit: «Marthe, Marthe, tu t'inquiètes et tu t'agites pour beaucoup de choses; une seule chose est nécessaire.
42 Nambo chipali chindu chimo pe chachikusachikwa. Che Maliamu asagwile liunjili lyambone ni sooni ngapagwa mundu juchachityosye kukwakwe.”
Marie a choisi la bonne part, qui ne lui sera point ôtée.»