< Yohana 1 >
1 Chikanaŵe gumbikwa chachilichose jwapali jumo jwaŵilanjikwe Liloŵe, nombe jwele liloŵe jo ŵaliji pamo ni Akunnungu, nombejo ŵaliji Akunnungu.
No início era a Palavra, e a Palavra estava com Deus, e a Palavra era Deus.
2 Chitandilile kundanda Liloŵe jo ŵaliji ni Akunnungu.
O mesmo estava no início com Deus.
3 Indu yose yagumbichikwe ni ŵelewo ni pangali ŵelewo nganichipagwa chachili chose chichagumbichikwe.
Todas as coisas foram feitas através dele. Sem ele, nada foi feito que tenha sido feito.
4 Jwelejo ŵaliji ndande ja umi ni wele umi wo uichenawo lilanguka kwa ŵandu.
Nele estava a vida, e a vida era a luz dos homens.
5 Ni lyele lilanguka lyo likulanguchisya mu chipi atamuno chipi cho ngachikukombola kulisima lilanguka.
A luz brilha na escuridão, e a escuridão não a superou.
6 Akunnungu ŵantumile mundu jumpepe liina lyakwe Yohana,
Veio um homem enviado por Deus, cujo nome era João.
7 jwelejo ŵaiche kukwasalila ŵandu umboni nkati lilanguka lyo, kuti ŵandu wose apilikane ni kukulupilila.
O mesmo veio como testemunha, para que ele pudesse testemunhar sobre a luz, para que todos pudessem acreditar através dele.
8 Che Yohana nsyene nganaŵa lilanguka lyo nambo ŵaiche kukwasalila ŵandu pangasisa nkati lilanguka lyo.
Ele não era a luz, mas foi enviado para que ele pudesse testemunhar sobre a luz.
9 Lyelelyo lili lilanguka lisyene, lilanguka lyalikwika pachilambo ni kwalanguchisya ŵandu wose.
A verdadeira luz que ilumina a todos estava vindo para o mundo.
10 Jwelejo jwapali pachilambo pano ni kwa jwelejo Akunnungu ŵachigumbile chilambo nambo ŵandu ŵa pachilambo nganiŵamanyilila.
Ele estava no mundo, e o mundo foi feito através dele, e o mundo não o reconheceu.
11 Ŵaiche kwa ŵandu ŵakwe nsyene, nambo ŵandu ŵakwe nganiŵapochela.
Ele veio para o seu, e aqueles que eram seus não o receberam.
12 Nambo ŵanawose ŵaŵaapochele ni kwakulupilila, ŵaatesile akombole kuŵa ŵanache ŵa Akunnungu,
Mas a todos quantos o receberam, ele lhes deu o direito de se tornarem filhos de Deus, àqueles que acreditam em seu nome:
13 aŵele ŵanache ŵa Akunnungu ngaŵa kwa kupagwa mpela ŵandu yakuti pa kupagwa ni ngaŵa kwa kusaka kwa mundu nambo apagwile kwa usache wakwe Akunnungu.
que nasceram, não do sangue, nem da vontade da carne, nem da vontade do homem, mas de Deus.
14 Nombe Liloŵe jo ŵaliji mundu ni ŵatemi noweji. Ni uweji tuuweni ukulu wao, ukulu wao jwelejo jwajikape jwatyosile kwa Atati Akunnungu, aguumbele umbone ni usyene.
A Palavra se fez carne e viveu entre nós. Vimos sua glória, tal glória como a do único Filho do Pai nascido, cheio de graça e de verdade.
15 Che Yohana nsyene paŵambweni ŵaasalile ŵandu ngani jankati jwelejo kwa kunyanyisya achitiji, “Aju ni jwejula junangambaga katema panasasile kuti, ‘Akwika mundu jumo kanyuma kangu jwali jwankulungwa kumbunda une, pakuŵa jwapali uneji ngunaŵe kupagwa.’”
João testemunhou a seu respeito. Ele gritou, dizendo: “Este foi aquele de quem eu disse: 'Aquele que vem depois de mim me superou, pois estava antes de mim'”.
16 Malinga ni winji wa umbone wao, uweji wose tupochele ntuuka wejinji nnope.
De sua plenitude, todos nós recebemos graça sobre graça.
17 Pakuŵa Akunnungu ŵagaichisye Malajisyo kwa litala li che Musa nambo umbone wa Akunnungu ni usyene ituichile kwa litala li Che Yesu Kilisito.
Pois a lei foi dada através de Moisés. A graça e a verdade foram realizadas através de Jesus Cristo.
18 Ngapagwa mundu juŵambweni Akunnungu katema kakalikose. Mwana jwajikape, jwaali Akunnungu jwausyene, ni jwakunonyelwa ni Atati, jwelejo ni jwatumanyisye Akunnungu.
Ninguém viu Deus em momento algum. O único Filho nascido, que está no seio do Pai, o declarou.
19 Au uli umboni wautyosisye che Yohana, katema ilongola ŵa Ŵayahudi kutyochela ku Yelusalemu paŵaatumile ŵambopesi ni Ŵalawi kukwausya, “Ana mmwe ndi ŵaani?”
Este é o testemunho de João, quando os judeus enviaram sacerdotes e levitas de Jerusalém para perguntar-lhe: “Quem é você?
20 Che Yohana nganakaana kwanga, ŵajitichisye pangasisa, “Uneji nguniŵa Kilisito Jwakuwombola.”
Ele declarou, e não negou, mas declarou: “Eu não sou o Cristo”.
21 Pelepo ŵambusisye, “Sambano mmwe ndi ŵaani? Ana mmwe ni che Elia?” Che Yohana ŵajanjile, “Une nguniŵa che Elia.” Ni ŵambusisye sooni, “Ana mmwe ndi jwakulondola jwa Akunnungu jula juŵatite akwika?” Che Yohana ŵajanjile, “Ngwamba.”
Eles lhe perguntaram: “O que então? Você é Elijah?” Ele disse: “Eu não sou”. “Você é o profeta?” Ele respondeu: “Não”.
22 Ni ŵanyawo ŵambusisye, “Sambano mmwe ndi ŵaani? Nkuliŵalanga ichichi? Ntusalile tukaasalile aŵala ŵatutumile kukumbusya.”
Disseram-lhe, portanto: “Quem é você? Dê-nos uma resposta para levar de volta àqueles que nos enviaram. O que você diz de si mesmo”?
23 Che Yohana ŵajanjile, mpela ila che Isaya jwakulondola jwa Akunnungu iŵang'ambaga, “Uneji ndili mundu jungunyanyisya liloŵe mwipululu, ‘Njongole litala lya Ambuje.’”
Ele disse: “Eu sou a voz de alguém que chora no deserto, 'Endireite o caminho do Senhor', como disse o profeta Isaías”.
24 Ni aŵala ŵandu ŵaŵalajiswe ni Mafalisayo,
Os que haviam sido enviados eram dos fariseus.
25 ŵambusisye che Yohana, “Iŵaga mmwe nganimma Kilisito Jwakuwombola pane che Elia pane jwakulondola jwa Akunnungu jula, kwachichi nkubatisya?”
Eles lhe perguntaram: “Por que então vocês batizam se não são o Cristo, nem Elias, nem o profeta”?
26 Che Yohana ŵajanjile, “Uneji ngubatisya ni meesi, nambo apali jumo mwa ŵanyamwe, jwangankummanyilila.
John respondeu-lhes: “Eu batizo na água, mas entre vocês há um que não conhecem.
27 Ni jwejula jwakwika kanyuma, une nganguŵajilwa kuŵa katumetume jwakuugula migoji ja italawanda yao.”
Ele é aquele que vem depois de mim, que é preferido antes de mim, cuja correia de sandália eu não sou digno de soltar”.
28 Yelei yatendekwe mmusi wa ku Besania peesi lusulo lwa Yolodani apala che Yohana paŵabatisyaga ŵandu.
Estas coisas foram feitas em Betânia além do Jordão, onde João estava batizando.
29 Malaŵi jakwe, che Yohana ŵambweni Che Yesu aninkwaichilila ni ŵatite, “Nnole, jweleju ali Mwanangondolo jwa Akunnungu jwakwigala sambi sya ŵandu ŵa pachilambo!
No dia seguinte, ele viu Jesus chegando até ele e disse: “Eis o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Ajuju ni jwejula junangambaga panatite, ‘Kanyuma akwika mundu jumo jwali jwankulungwa kuumbunda une, pakuŵa jwapali uneji ngunaŵe kupagwa!’
Este é aquele de quem eu disse: “Depois de mim vem um homem que é preferido antes de mim, pois ele foi antes de mim”.
31 Uneji nganinaamanyilila, nambo nyiche kukubatisya ni meesi kuti ŵandu ŵa ku Isilaeli ŵaamanyilile.”
Eu não o conhecia, mas por isso vim batizando na água, para que ele fosse revelado a Israel”.
32 Che Yohana ŵatusalile indu iyaiweni achitiji, “Nambweni Mbumu jwa Akunnungu achitulukaga kutyochela kwinani mpela nguunda ni kwatula pachanya pao.
João testemunhou, dizendo: “Eu vi o Espírito descer do céu como uma pomba, e ele permaneceu sobre ele.
33 Uneji nganinaamanyilila nambo jwelejo juŵandumile ngabatisye ni meesi ŵaasalile, ‘Jwelejo juchimwaone ali nkutuluchilwa ni Mbumu jwa Akunnungu ni kwatula pachanya pao, jwelejo ni juchabatisye ni Mbumu jwa Akunnungu.’”
Eu não o reconheci, mas aquele que me enviou para batizar em água me disse: “Sobre quem vereis o Espírito descer e permanecer sobre ele é aquele que batiza no Espírito Santo”.
34 Nipele che Yohana ŵatite, “Uneji naiweni yeleyi ni malasile umboni kuti ajuju ni Mwana jwa Akunnungu.”
Eu vi e testemunhei que este é o Filho de Deus”.
35 Malaŵi jakwe, che Yohana ŵaliji sooni ni ŵakulijiganya ŵao ŵaŵili.
Novamente, no dia seguinte, João estava de pé com dois de seus discípulos,
36 Paŵaweni Che Yesu ali nkupita, ŵatite, “Munnole, ajuju ali Mwanangondolo jwa Akunnungu.”
e olhou para Jesus enquanto caminhava, e disse: “Eis o Cordeiro de Deus”!
37 Ni aŵala ŵakulijiganya ŵaŵili paŵampilikene che Yohana achiŵechetaga maloŵe go, ŵaakuiye Che Yesu.
Os dois discípulos o ouviram falar, e seguiram Jesus.
38 Nipele, Che Yesu ŵagalawiche, ŵaweni ŵakulijiganya ŵaŵili ŵa che Yohana achakuyaga ŵausisye, “Ana nkusosanga ichichi?” Ni ŵanyawo ŵajanjile, “Labi, ana nkutama kwapi?” Labi malumbo gakwe Jwakwiganya.
Jesus se virou e os viu seguindo, e lhes disse: “O que estão procurando?”. Disseram-lhe: “Rabino” (ou seja, ser interpretado, Professor), “onde você está hospedado”?
39 Che Yesu ŵajanjile, “Njisangane ni ŵanyamwe chimmone.” Ŵakulijiganya wo ŵaakuiye, ŵapaweni paŵatamaga, jaliji mpela saa kumi ja ligulo ni ŵanyawo ŵatemi nawo lyuŵa lila.
Ele disse-lhes: “Venham e vejam”. Eles vieram e viram onde ele estava hospedado, e ficaram com ele naquele dia. Foi por volta da décima hora.
40 Jumo jwa aŵala ŵakulijiganya ŵaŵili ŵaŵampilikene che Yohana achiŵechetaga maloŵe go ni kwakuya Che Yesu ŵaliji che Andulea, mpwao che Simoni Petulo.
Um dos dois que ouviram John e o seguiram foi Andrew, irmão de Simon Peter.
41 Che Andulea ŵansimene kaje che Simoni mpwakwe, ni ŵansalile, “Tummweni Masiya,” yaani “Kilisito Jwakuwombola”.
Ele primeiro encontrou seu próprio irmão, Simão, e disse a ele: “Encontramos o Messias”! (que é, sendo interpretado, Cristo).
42 Nipele, ŵanjawisye ku Che Yesu. Ni Che Yesu ŵannolite che Simoni ni ŵatite, “Mmwejo ni che Simoni mwanagwao che Yohana. Sano chimmilanjikwe che Kefa.” Mchigiliki Petulo, malumbo gakwe, “Lwala.”
Ele o trouxe a Jesus. Jesus olhou para ele e disse: “Você é Simão, o filho de Jonas”. Tu serás chamado Cefas” (que é, por interpretação, Pedro).
43 Malaŵi jakwe Che Yesu ŵapite ku chilambo cha Galilaya. Nipele ŵansimene che Filipo ni kunsalila, “Munguye.”
No dia seguinte, ele estava determinado a sair para a Galiléia, e encontrou Felipe. Jesus disse a ele: “Segue-me”.
44 Che Filipo ŵaliji mundu jwa musi wa ku Besesaida, musi uŵatamaga che Andulea ni che Petulo.
Agora Filipe era de Betsaida, a cidade de André e Pedro.
45 Nipele che Filipo ŵansosile che Nasanieli, ni paŵammweni ŵansalile, “Tummweni ajula juŵalembekwe mmalajisyo ga Akunnungu gaŵapele che Musa ni mu itabu ya ŵakulondola ŵa Akunnungu, Che Yesu kutyochela musi wa ku Nasaleti Mwana ju che Yusufu.”
Felipe encontrou Natanael, e disse-lhe: “Encontramos aquele de quem Moisés na lei e também os profetas, escreveram”: Jesus de Nazaré, o filho de José”.
46 Nombe che Nasanieli ŵambusisye che Filipo, “Ana chindu chambone chikukomboleka kutyochela ku Nasaleti?” Che Filipo ŵansalile, “Njise kunnole.”
Nathanael disse-lhe: “Pode vir alguma coisa boa de Nazaré”? Philip disse a ele: “Venha e veja”.
47 Che Yesu paŵambweni che Nasanieli achaichililaga ŵatite, “Nnole! Jwele ali Mwisilaeli nsyenesyene, nkati mwakwe mwangali unami.”
Jesus viu Natanael vindo até ele, e disse sobre ele: “Eis um israelita de fato, em quem não há engano”!
48 Che Nasanieli ŵausisye Che Yesu, “Ana mumanyilile chinauli?” Che Yesu ŵajanjile, “Akanammilanje che Filipo, nambweni ndi ntemi paasi pa chitela cha ntini pala.”
Nathanael disse a ele: “Como você me conhece?” Jesus lhe respondeu: “Antes de Filipe te chamar, quando você estava debaixo da figueira, eu te vi”.
49 Pelepo che Nasanieli ŵatite, “Jwakwiganya, mmwe ndi Mwana jwa Akunnungu, mmwe ndi Mwenye jwa ku Isilaeli!”
Nathanael respondeu-lhe: “Rabino, você é o Filho de Deus! Tu és o Rei de Israel”!
50 Che Yesu ŵansalile, “Ana mungulupilile pakuŵa nansalile kuti nammweni paasi pa chitela cha ntini pala? Chingawone gamakulungwa kupunda gelega.”
Jesus lhe respondeu: “Porque eu lhe disse: 'Eu o vi embaixo da figueira', você acredita? Você verá coisas maiores do que estas”!
51 Che Yesu ŵajendelechele kusala, “Isyene ngunsalila, chinkuwone kwinani kweugule ni achikatumetume ŵa kwinani ŵa Akunnungu achikwelaga ni kutuluka pa Mwana jwa Mundu.”
Ele lhe disse: “Certamente, eu vos digo a todos, daqui em diante vereis o céu aberto, e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do Homem”.