< Yohana 8 >
1 Pakumala yeleyo Che Yesu ŵajawile ku chikwesya cha Miseituni.
Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 Malaŵi jakwe kundaŵi pe, Che Yesu ŵajawile sooni pa Nyuumba ja Akunnungu. Ŵandu wose ŵansyungwile, nombewo ŵatemi ni kutanda kwajiganya.
Na manhã do dia seguinte, ele voltou para o Templo, onde muitas pessoas se reuniram a sua volta e ele se sentou para ensiná-las.
3 Nipele Ŵakwiganya malajisyo pamo ni Mafalisayo ŵannyichenawo jwankongwe juŵakamwilwe ali nkutenda chikululu. Ŵanjimiche jwankongwe jo paujo pa ŵandu.
Os educadores religiosos e os fariseus trouxeram uma mulher que tinha sido pega cometendo adultério, e fizeram com que ela ficasse em pé, na frente de todos que estavam lá.
4 Nipele ŵambusisye Che Yesu, “Jwakwiganya, jwankongwe ju akamwilwe ali nkutenda chikululu.
Eles disseram a Jesus: “Mestre, esta mulher foi apanhada cometendo um ato de adultério.
5 Mmalajisyo getu che Musa ŵatulajisye yele, jwankongwe mpela aju aulajikwe kwa kuputikwa ni maganga. Nambi mmwejo nkuti uli?”
De acordo com a Lei de Moisés, mulheres adúlteras devem ser apedrejadas. E você, o que diz sobre isso?”
6 Ŵatite yeleyo kuti ŵalinje Che Yesu akole chakumbechetela. Nambo Che Yesu ŵakoteme ni kulemba paasi ni chala chakwe.
Eles usaram essa pergunta como uma armadilha para tentar condenar Jesus. Mas, Jesus se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Paŵapundile kumbusya, Che Yesu ŵajinamukwiche ni kwasalila, “Naga kwana mundu jwalijose mwa ŵanyamwe jwanganakola sambi aŵe jwaandanda kumponya liganga.”
Eles continuaram a exigir uma resposta dele. Então, ele se levantou e lhes disse: “Aquele de vocês que nunca tenha pecado seja o primeiro a jogar pedra nessa mulher.”
8 Nipele ŵakoteme sooni ni kulemba paasi.
Depois, ele se abaixou de novo e continuou a escrever no chão.
9 Paŵapilikene yeleyo ŵatandite kutyoka jumo jumo achilongolelaga achachekulu. Che Yesu ŵasigele jikape ni jwankongwe jula ali ajimi palapala.
Ao ouvirem isso, as pessoas começaram a sair, uma após a outra, começando pelos mais velhos. Até que restaram apenas Jesus e a mulher.
10 Ni Che Yesu paŵajinamukwiche ŵambusisye jwankongwe jula, “Amao, ŵandu ŵala alinji kwapi? Uli, ngapagwa jwanlamwile mmwejo?”
Ele se levantou e perguntou a ela: “Mulher, onde estão aqueles seus acusadores? Não ficou nenhum deles para condená-la?”
11 Jwankongwe jula ŵajanjile, “Ambuje, ngapagwa namose jumo jwanamwile!” Nombe Che Yesu ŵansalile, “Uneji nombe ngangunlamula. Njaule, nambo kutandila sambano nkatenda sambi sooni.”
Ela respondeu: “Nenhum deles, senhor!” Jesus lhe disse: “Eu também não a condenarei. Vá! E não peque mais!”
12 Che Yesu ŵakungulwiche sooni ni ŵandu achitiji, “Uneji ndili lilanguka lya pachilambo pano. Mundu jwalijose jwakunguya uneji ngajenda mu chipi ng'o, nambo chakole ni lilanguka lya umi.”
Jesus falou novamente para as pessoas e disse: “Eu sou a luz do mundo. Se vocês me seguirem, não andarão nas trevas, pois terão a luz da vida.”
13 Nipele Mafalisayo ŵansalile, “Nkusala umboni wenu mwasyene, sambano umboni wenu uli wa unami.”
Os fariseus responderam: “Você não pode testemunhar a seu favor. O que você diz não prova nada!”
14 Che Yesu ŵaajanjile, “Atamuno nasalaga umboni wangu nansyene, umboni wangu uli usyene ligongo uneji nakumanyi kungopochele ni kungwaula. Nambo mwanya ngankukumanyilila kungopochele ni kungwaula.
Jesus lhes disse: “Mesmo que eu esteja falando em meu próprio benefício, meu testemunho é verdadeiro, pois eu sei de onde vim e para onde irei. Mas, vocês não sabem de onde eu vim, nem para onde estou indo.
15 Ŵanyamwe nkulamula kwa ng'anisyo sya chiundu nambo uneji ngangunlamula mundu.
Vocês julgam por padrões tipicamente humanos, mas eu não julgo ninguém.
16 Naatamuno nalamulaga, ulamusi wangu uli usyene ligongo uneji ngangupanganya masengo jika, Atati ŵandumile une wo ali pamo ni une.
Mesmo se eu julgasse, minha decisão seria justa, porque eu não estou fazendo isso sozinho. O Pai que me enviou está comigo.
17 Ilembekwe mmalajisyo genu, umboni wa ŵandu ŵaŵili uli wa usyene.
A própria lei de vocês afirma que o testemunho de duas pessoas é válido.
18 Uneji ngusala umboni wangu nansyene, ni Atati ŵandumile nombe akusala umboni wangu.”
Eu testemunho a respeito de mim mesmo, e meu Pai, que me enviou, é a minha outra testemunha.”
19 Pelepo ŵambusisye, “Ana Atati ŵenu ali kwapi?” Che Yesu ŵajanjile, “Ŵanyamwe ngankuumanyilila uneji atamuno ngankummanyilila Atati ŵangu. Nkaamanyilile uneji nkaamanyilile Atati ŵangu nombe.”
Eles perguntaram: “Onde está seu pai?” Jesus respondeu: “Vocês não me conhecem, nem conhecem o meu Pai. Se vocês me conhecessem, também conheceriam o meu Pai.”
20 Che Yesu ŵaŵechete maloŵe go mu chuumba cha mbiko, paŵaliji nkwiganya pa Nyuumba ja Akunnungu. Ni nganapagwa mundu juŵankamwile pakuŵa katema kakwe kaliji kakanaŵe kwika.
Jesus disse isso, enquanto ensinava próximo à caixa das ofertas do Templo. Mesmo assim, ninguém o prendeu, porque sua hora ainda não tinha chegado.
21 Che Yesu ŵaasalile sooni, “Uneji ngwaula ni ŵanyamwe chimuusose, nambo chimmwe mu sambi syenu. Kungwaula uneji, ŵanyamwe ngankombola kwika.”
Jesus disse novamente a eles: “Eu vou embora, e vocês irão me procurar; mas morrerão sem que os seus pecados sejam perdoados. Vocês não podem ir para onde eu vou.”
22 Nipele, achakulu ŵa Ŵayahudi ŵatite, “Ana chaliulaje? Ana kwa ligongo chi akuti, ‘Kungwaula ŵanyamwe ngankombola kwika?’”
Os judeus perguntaram em voz alta: “Será que ele irá se matar? É isso que ele quer dizer com: ‘Vocês não podem ir para onde eu vou?’”
23 Che Yesu ŵaasalile, “Ŵanyamwe nkopochele papapa pachilambo cha paasi, nambo uneji ngopochele kwinani. Ŵanyamwe nlinji ŵa pachilambo pano, nambo uneji nguniŵa jwa pachilambo pano.
Jesus lhes disse: “Vocês são daqui de baixo, e eu sou lá de cima. Vocês são deste mundo, e eu não sou deste mundo.
24 Kwaligongo lyo nansalile kuti chimmwe mu sambi syenu. Pakuŵa ngankukulupilila kuti, ‘Uneji ndili jwelejo’ chimmwe mu sambi syenu.”
É por isso que eu disse que vocês irão morrer sem que os seus pecados sejam perdoados. Pois se vocês não crerem que ‘Eu sou’, então, morrerão sem o perdão dos seus pecados.”
25 Nombe ŵanyawo ŵambusisye, “Ana mmwejo ni ŵaani?” Che Yesu ŵajanjile, “Uneji ndili jwelejo, mpela inansalile chitandile kundanda!
Nesse momento, eles perguntaram a Jesus: “Quem é você?” “Exatamente quem eu disse que era desde o início,” Jesus respondeu.
26 Ngwete yejinji yakuŵecheta ni kulamula nkati ŵanyamwe. Nambo ŵandumile une ali ŵausyene, none ngwasalila ŵandu wose ŵa pachilambo yeila pe imbilikene kutyochela kwa ŵelewo.”
“Existem muitas coisas sobre vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Mas aquele que me enviou diz a verdade e o que eu digo a vocês aqui neste mundo é o que eu ouvi dele.”
27 Ŵanyawo nganaimanyilila kuti Che Yesu ŵaŵechetaga nawo yankati ngani sya Akunnungu, Atati ŵao.
Eles não entenderam o que ele estava falando a respeito do Pai. Então, Jesus lhes explicou:
28 Nipele Che Yesu ŵaasalile, “Pachimunnyakule Mwana jwa Mundu, pelepo ni pachimmanyilile kuti, ‘Uneji ndili jwelejo,’ ni chimmanyilile kuti ngangupanganya chachili chose nansyene, nambo nguŵecheta yeila pe inyiganyikwe ni Atati.
“Quando vocês levantarem o Filho do Homem, então, saberão que ‘Eu sou’ e irão perceber que não faço nada por mim mesmo, mas que apenas digo o que o meu Pai me ensinou.
29 Ŵandumile ŵala ali pamo ni uneji, nganaaneka jika, pakuŵa moŵa gose nguitendekanya aila yaikwanonyela.”
Aquele que me enviou está comigo; ele não me abandonou, pois eu sempre faço o que lhe agrada.”
30 Ŵandu ŵajinji ŵaŵampilikanile Che Yesu achiŵechetaga maloŵe ga ŵankulupilile.
Muitas pessoas que ouviram Jesus dizer essas palavras creram nele.
31 Nipele Che Yesu ŵaasalile Ŵayahudi ŵaŵakulupilile ŵala kuti, “Mwaikamulichisyaga inanjigenye, chimme ŵakulijiganya ŵangu ŵa usyenesyene.
Assim Jesus disse para os judeus que creram nele: “Se vocês seguem o que eu digo, então, vocês realmente são meus discípulos.
32 Chimuumanyilile usyene, ni usyene wo chiuntende ŵalecheleswe.”
Vocês irão descobrir a verdade, e a verdade os libertará.”
33 Nombe ŵanyawo ŵanjanjile, “Tuli uŵelesi u che Iblahimu ni nganituŵa achikapolo ŵa mundu jwalijose. Ana malumbo gakwe chichi pankuti, ‘Chinchilecheleswa?’”
Eles responderam: “Nós somos descendentes de Abraão! Nunca fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?”
34 Che Yesu ŵaajanjile, “Ngunsalila isyene, mundu jwalijose jwakutendekanya sambi ali kapolo jwa sambi.
Jesus respondeu: “Eu lhes digo que isto é verdade: todos aqueles que pecam são escravos do pecado.
35 Kapolo ngakutama pamusi moŵa gose, nambo mwanache akutama pamusi moŵa gose. (aiōn )
Um escravo não tem lugar permanente na família, mas o filho sempre será parte da família. (aiōn )
36 Nipele Mwana annechelesyaga ŵanyamwe nombe chimbe ŵalecheleswe kusyenesyene.
Se o Filho os libertar, então, vocês serão verdadeiramente livres.
37 Naimanyi kuti ŵanyamwe nlinji uŵelesi u che Iblahimu. Nambo nkusaka kumulaga ligongo nkugakana majiganyo gangu.
Eu sei que vocês são descendentes de Abraão, ainda que estejam tentando me matar por se recusarem a aceitar as minhas palavras.
38 Uneji nguŵecheta aila pe yanosisye Atati ŵangu, nambo ŵanyamwe nkupanganya aila yansalile atati ŵenu.”
Eu lhes digo o que o Pai mostrou para mim, enquanto vocês fazem o que os seus pais lhes dizem para fazer.”
39 Ŵanyawo ŵanjanjile, “Uweji Atati ŵetu ali che Iblahimu!” Che Yesu ŵaasalile, “Ŵanyamwe nkaŵe ŵanache ŵa che Iblahimu nkaitendekenye aila iŵaitendekenye che Iblahimu.
Eles responderam: “Abraão é o nosso pai!” Jesus lhes disse: “Se vocês são realmente filhos de Abraão, então, façam o que Abraão fez.
40 Uneji nansalile usyene unaupilikene kutyochela kwa Akunnungu, atamuno yeleyo ŵanyamwe nkusaka kumulaga. Che Iblahimu nganapanganya yeleyo!
Mas agora, vocês estão tentando me matar, porque eu lhes disse a verdade que ouvi de Deus. Abraão nunca teria feito isso.
41 Ŵanyamwe nkutendekanya ilaila yaitesile atati ŵenu.” Ŵanyawo ŵansalile, “Uweji nganitupagwe kwa chikululu! Tukwete atati ŵamope, ŵelewo ali Akunnungu.”
Vocês estão fazendo o que o seu pai fez.” Eles responderam: “Bem, nós não somos filhos ilegítimos. Nosso único pai é Deus!”
42 Che Yesu ŵaasalile, “Ikaŵe Akunnungu ali Atati ŵenu, nkaanonyele uneji pakuŵa uneji natyosile kwa Akunnungu ni sambano ndili papapa pepa. Nguniika kwa malamulo gangu nansyene nambo kwa malamulo ga ŵandumile une wo.
Jesus disse: “Se Deus fosse realmente o pai de vocês, vocês me amariam. Eu vim de Deus e agora estou aqui. A decisão de vir não foi minha, mas daquele que me enviou.
43 Ana kwachichi ngankugapilikanichisya ginguŵecheta ga? Ligongo ngankusaka kugapilikana maloŵe gangu.
Por que vocês não conseguem entender o que eu digo? É porque vocês se recusam a ouvir a minha mensagem!
44 Ŵanyamwe atati ŵenu Jwakulinga ni ŵanyamwe nkusaka kutendekanya yaikwanonyelesya atati ŵenu. Chitandile kundanda jwelejo ŵaliji jwakuulaga, ni nganawai kwima ku upande wa usyene, mwa jwelejo nganiupagwa usyene. Paakuŵecheta ya unami, akuŵecheta yatite kusyoŵelela, pakuŵa jwelejo ali jwa unami ni atati jwa unami wose.
O pai de vocês é o diabo e o que vocês querem é cumprir os desejos perversos do seu pai. Ele foi um assassino desde o início do mundo. Ele nunca defendeu a verdade, pois não há verdade nele. Faz parte da natureza dele mentir, pois ele é um mentiroso e é o pai das mentiras.
45 Pakuŵa uneji ngunsalila usyene, ŵanyamwe ngankungulupilila.
Então, por eu lhes dizer a verdade, vocês não acreditam em mim!
46 Mwa ŵanyamwe nduni juchakombole kuŵalanga umboni kuti uneji ngwete sambi? Ana iŵaga nguŵecheta usyene, kwachichi ngankungulupilila?
Digam-me: qual de vocês pode provar que eu sou um pecador? Se eu lhes digo a verdade, por que vocês não creem em mim?
47 Ŵandu ŵa Akunnungu akugapilikana maloŵe gakuŵecheta Akunnungu, ŵanyamwe ngankupilikana pakuŵa ŵanyamwe nganimma ŵandu ŵa Akunnungu.”
Qualquer pessoa que pertença a Deus escuta o que Deus diz. O motivo de vocês não escutarem é porque não pertencem a Deus.”
48 Ŵayahudi ŵanjanjile Che Yesu, “Ana nganitusala uchenene kuti mmwejo ndi Msamalia ni sooni nkwete lisoka?”
Os judeus disseram: “Nós não temos razão quando o chamamos de samaritano e dizemos que está possuído pelo demônio?”
49 Che Yesu ŵajanjile, “Uneji nganingola lisoka. Uneji ngwachimbichisya Atati ŵangu, nambo ŵanyamwe ngankunjimbichisya une.
Jesus respondeu: “Não, eu não estou possuído pelo demônio. Eu respeito o meu Pai, mas vocês não me respeitam.
50 Uneji ngangulisosela ukulu wangu nansyene. Apali jumo jwakuusosela ukulu wo, nombejo ali jwakulamula.
Eu não estou aqui buscando glória para mim mesmo. Mas, há alguém que faz isso por mim e que julga a meu favor.
51 Ngunsalila isyene, mundu jwalijose jwakugakamulichisya majiganyo gangu ngaawa nambo chatame moŵa gose pangali mbesi.” (aiōn )
Eu lhes digo que isto é verdade: aquele que seguir as minhas palavras nunca morrerá.” (aiōn )
52 Ŵayahudi ŵansalile Che Yesu, “Sambano twimanyi uchenene kuti mmwejo nkwete lisoka! Che Iblahimu ŵawile, ni ŵakulondola ŵa Akunnungu ŵawile iyoyo peyo, nomwe nkuti, ‘Mundu jwalijose agakamulichisyaga majiganyo gangu ngaawa!’ (aiōn )
“Agora nós temos certeza de que você está possuído pelo demônio”, os judeus disseram. “Abraão e os profetas morreram; mas você nos diz que: ‘Aquele que seguir as minhas palavras nunca morrerá’! (aiōn )
53 Ana mmwejo nkulitenda ŵakulungwa kwapunda atati ŵetu che Iblahimu juŵawile jula? Natamuno ŵakulondola ŵa Akunnungu ŵawile nombewo. Sambano mmwejo nkulitenda ŵaani?”
Por acaso, você é mais importante do que nosso pai, Abraão? Ele morreu, assim como os profetas. Quem você pensa que é?”
54 Che Yesu ŵajanjile, “Nalikusyaga une nansyene, ukulu wangu ngaŵa chindu. Atati ŵangu ŵankwaŵilanga Akunnungu ŵenu, ŵelewo ni ŵakungusya une.
Jesus respondeu: “Se eu engrandecer a mim mesmo, isso não terá valor algum. Porém, é aquele que vocês afirmam: ‘Ele é o nosso Deus,’ quem me engrandece.
55 Ŵanyamwe ngannaŵe kwamanyilila, nambo uneji naamanyi. Nombe nasalaga kuti ngangwamanyilila, chime jwaunami mpela ŵanyamwe. Uneji ngwamanyilila ni ngulikamulichisya liloŵe lyao.
Vocês não o conhecem, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço estarei mentindo, exatamente como vocês fazem. Mas, realmente, o conheço e também sei o que ele diz.
56 Atati ŵenu che Iblahimu ŵasangalele aliwone lyuŵa lya kwika kwangu, nombewo ŵaliweni ni ŵasengwile.”
Abraão, o pai de vocês, ficou muito feliz enquanto aguardava com ansiedade pela minha vinda. E foi um momento muito alegre quando ele viu isso acontecer.”
57 Nipele Ŵayahudi ŵaasalile, “Mmwejo nkuti uli kuti mwaweni che Iblahimu nomwe nganinnyiche yaka makumi nsano?”
Os judeus responderam: “Você não tem nem cinquenta anos. Como pode ter visto Abraão?”
58 Che Yesu ŵaasalile, “Ngunsalila isyene, akanaŵe kupagwa che Iblahimu uneji napali.”
Jesus disse: “Eu lhes digo que isto é verdade: Antes de Abraão nascer, Eu sou.”
59 Pelepo ŵalokwete maganga achisakaga kwaponya, nambo Che Yesu ŵaalesile ni kutyoka pa Nyuumba ja Akunnungu.
Nesse momento, eles pegaram pedras para jogar nele; mas Jesus se escondeu e saiu do Templo.