< Yohana 5 >
1 Payamasile yeleyo, Che Yesu ŵakwesile kwaula ku Yelusalemu ku chindimba cha Ŵayahudi,
Depois destas coisas, houve uma festa dos judeus, e Jesus subiu a Jerusalém.
2 Ni ku Yelusalemu ko, pachiŵandi nnango wekulungwa waukuŵilanjikwa nnango wa ngondolo, kwaliji ni litanda lyalikuŵilanjikwa Mchiebulania Betisasa lyalili ni mapenu nsano.
Agora em Jerusalém, junto ao portão das ovelhas, há uma piscina, que é chamada em hebraico, “Betesda”, tendo cinco alpendres.
3 Ŵakulwala ŵajinji ŵagonaga mmapenu mo, kwaliji ni ŵangalola ni ŵakulemala ni ŵakutatala.
Nestes havia uma grande multidão de doentes, cegos, coxos ou paralisados, esperando o movimento da água;
4 Ŵalolelaga meesi gatinganyikwe, pakuŵa kapali katema katumetume jwa kwinani jwa Ambuje ŵatuluchilaga mmeesi ni kugatinganya. Jwakulwala jwalijose juŵaliji jwaandanda kwinjila mmeesi gagatinganyikwe, ŵalamile ulwele uliwose walinawo.
for um anjo desceu em certos momentos para dentro da piscina e agitou a água. Quem pisou primeiro após a agitação da água foi curado de qualquer doença que tivesse.
5 Pelepo paliji ni mundu jumo juŵatatele yaka makumi gatatu kupambula nsano ni itatu.
Um certo homem estava lá, que estava doente há trinta e oito anos.
6 Che Yesu paŵambweni mundu jula ali agonile pepala ni kwimanyilila kuti ali jwakulwala moŵa gamajinji, ŵambusisye, “Ana nkusaka kulama?”
Quando Jesus o viu ali deitado, e soube que estava doente há muito tempo, perguntou-lhe: “Você quer ficar bem?
7 Jwakulwala jo ŵajanjile, “Ambuje, uneji nganingola jwakunyinjisya mu litanda katema meesi pagakutinganyikwa. Pingulinga kwinjila, mundu jwine akuunongolela kwinjila.”
O doente respondeu-lhe: “Senhor, não tenho ninguém para me colocar na piscina quando a água está agitada, mas enquanto eu estou chegando, mais um degrau para baixo diante de mim”.
8 Nipele Che Yesu ŵansalile, “Njimuche, njigale ugono wenu njaule.”
Jesus lhe disse: “Levante-se, pegue sua esteira e caminhe”.
9 Papopo pepo mundu jo ŵalamile, ŵajigele ugono wakwe ni kwaula. Yeleyo yatendekwe pa Lyuŵa lya Kupumulila.
Imediatamente, o homem foi bem feito, pegou seu tapete e caminhou. Agora aquele dia era um sábado.
10 Nipele achakulu ŵa Ŵayahudi ŵansalile mundu jwalamile jo, “Lelo jino lili Lyuŵa lya Kupumulila ni malajisyo ga Akunnungu gaŵapele che Musa gakukanya kunyakula ugono wenu.”
Então os judeus disseram a ele que estava curado: “É o sábado”. Não é lícito para você carregar a esteira”.
11 Nambo mundu jo ŵaajanjile ŵanyawo, “Mundu jwanamisye jula andanjile, ‘Njigale ugono wenu, njaule.’”
Ele lhes respondeu: “Aquele que me fez bem me disse: 'Pegue seu tapete e caminhe'”.
12 Ŵanyawo ŵambusisye, “Ana ŵaani ansalile njigale ugono wenu njaule?”
Então lhe perguntaram: “Quem é o homem que lhe disse: 'Pegue seu tapete e caminhe'”?
13 Nambo mundu juŵalamiswe jula nganammanyilila Che Yesu kuti ali ŵaani, pakuŵa pepala paliji ni mpingo wekulungwa wa ŵandu ni Che Yesu ŵatyosile pepala.
Mas aquele que foi curado não sabia quem era, pois Jesus havia se retirado, uma multidão estava no lugar.
14 Kanyuma Che Yesu ŵansimene mundu juŵannamisye jula pa Nyuumba ja Akunnungu, ni ŵansalile, “Mpilikane sambano nnamile, kasintenda sooni sambi, chinaiche kunsimana chindu chakusakala kupunda achichi.”
Depois, Jesus o encontrou no templo e lhe disse: “Eis que estás bem. Não pequeis mais, para que nada pior vos aconteça”.
15 Mundu jula ŵajawile kukwasalila achakulu ŵa Ŵayahudi kuti Che Yesu ni juŵalamisye.
O homem foi embora e disse aos judeus que era Jesus quem o tinha feito bem.
16 Pakuŵa Che Yesu ŵatendekenye yeleyo pa Lyuŵa lya Kupumulila, Ŵayahudi ŵatandite kunchima.
Por esta causa, os judeus perseguiram Jesus e procuraram matá-lo, porque ele fez estas coisas no sábado.
17 Nambo Che Yesu ŵaasalile, “Atati ŵangu akupanganya masengo moŵa gose ni uneji ngugapanganya iyoyo peyo.”
Mas Jesus lhes respondeu: “Meu Pai ainda está trabalhando, então eu também estou trabalhando”.
18 Kwa ligongo lyo, achakulu ŵa Ŵayahudi ŵapundile kusosasosa litala lyakwaulaga Che Yesu ngaŵa ligongo lyakutema malajisyo ga Lyuŵa lya Kupumulila pe, nambo pakuŵa alitesile kuti Akunnungu ali Atatigwe ni kulitenda chisau ni Akunnungu.
Por esta causa, portanto, os judeus procuraram ainda mais matá-lo, pois ele não só quebrou o sábado, mas também chamou Deus de seu próprio Pai, fazendo-se igual a Deus.
19 Che Yesu ŵaasalile, “Ngunsalila isyene, Mwana ngakukombola kupanganya chachilichose jikape. Mwana akukombola kupanganya achilape chakuchiwona alinkupanganya Atati. Pakuŵa achila chaakuchipanganya Atati Mwana nombejo akupanganya ilaila peila.
Jesus, portanto, lhes respondeu: “Certamente, eu lhes digo, o Filho não pode fazer nada de si mesmo, mas o que ele vê o Pai fazer”. Por tudo o que Ele faz, o Filho também faz o mesmo”.
20 Atati akunnonyela Mwana ni kunlosya indu yose yakupanganya nsyene. Sooni chiŵalosye indu yekulungwa kupunda ayiyi, ni ŵanyamwe chinsimonje.
Pois o Pai tem afeição pelo Filho, e lhe mostra todas as coisas que ele mesmo faz. Ele lhe mostrará obras maiores do que estas, para que você se maravilhe.
21 Mpela ila Atati iyakuti pakwasyusya ŵawile ni kwapa umi, iyoyo peyo ni Mwana akwapa umi aŵala ŵakwasaka.
Pois, assim como o Pai ressuscita os mortos e lhes dá vida, assim também o Filho dá vida a quem deseja.
22 Atati ngakunlamula mundu jwalijose, nambo ampele Mwanagwe ukombole wose wakwalamula ŵandu,
Pois o Pai não julga ninguém, mas deu todo o julgamento ao Filho,
23 kuti ŵandu wose anchimbichisye Mwana mpela yakuti pakwachimbichisya Atati. Mundu jwalijose jwangakunchimbichisya Mwana ngakunchimbichisya Atati juŵantumile.”
para que todos possam honrar o Filho, assim como honram o Pai. Aquele que não honra o Filho não honra o Pai que o enviou.
24 “Ngunsalila isyene, jwakulipikanila liloŵe lyangu ni kwakulupilila ŵandumile une ŵala, jwelejo akwete umi wa moŵa gose pangali mbesi. Nombejo ngaalamulikwa ng'oo, pakuŵa amasile kukopoka muchiwa ni kwinjila mu umi. (aiōnios )
“Certamente vos digo, aquele que ouve minha palavra e acredita naquele que me enviou tem a vida eterna, e não entra em juízo, mas passou da morte para a vida”. (aiōnios )
25 Ngunsalila isyene, chikaiche katema ni sambano kaiche chanti ŵandu ŵawile chalipilikane liloŵe lya Mwana jwa Akunnungu nombe ŵandu ŵachalipilikane wo chakole umi.
Certamente eu lhes digo que chega a hora, e agora é, quando os mortos ouvirão a voz do Filho de Deus; e aqueles que ouvirem viverão.
26 Mpela ila Atati yatite kuŵa ndande ja umi, iyoyo peyo ampele Mwana kuŵa ndande ja umi.
Pois como o Pai tem vida em si mesmo, assim também deu ao Filho para ter vida em si mesmo.
27 Sooni ampele Mwana ukombole wa kulamula ligongo jwelejo ali Mwana jwa Mundu.
Ele também lhe deu autoridade para executar o julgamento, porque ele é um filho do homem.
28 Nkachisimonga achichi pakuŵa chikaiche katema chati ŵandu wose ŵaali kumalembe chalipilikane liloŵe lyao,
Não se maravilhe com isso, pois chega a hora em que todos os que estão nos túmulos ouvirão sua voz
29 nombe chasyuche, aŵala ŵaŵatendekenye yambone chasyuche ni kupata umi ni aŵala ŵaŵatendekenye yangalumbana chasyuche ni kulamulikwa.”
e sairão; os que fizeram o bem, para a ressurreição da vida; e os que fizeram o mal, para a ressurreição do juízo.
30 “Uneji jikape ngangukombola kuchitendekanya chindu kwa ukombole wangu nansyene. Ngulamula mpela inguti pakupilikana kutyochela kwa Atati, ni kulamula kwangu kuli kwa usyene pakuŵa ngangupanganya ingusaka nansyene, nambo yambone paujo pao ŵandumile une ŵala.
Não posso fazer nada de mim mesmo. Como ouço, eu julgo; e meu julgamento é justo, porque não busco minha própria vontade, mas a vontade de meu Pai que me enviou.
31 “Naliŵalangaga nansyene umboni wangu uli wa unami.
“Se eu testemunhar sobre mim mesmo, minha testemunha não é válida.
32 Nambo apali jwine jwakusala umboni pa une, noneji ngumanyilila kuti yose yakusala nkati uneji ili isyene.
É outro que testemunha a meu respeito. Eu sei que o testemunho que ele testemunha a meu respeito é verdadeiro.
33 Ŵanyamwe mwalajisye ŵantenga ku che Yohana Ŵakubatisya, ni umboni wasasile nkati une uli usyene.
Você enviou a John, e ele testemunhou a verdade.
34 Ngaŵa kuti uneji nguukulupilila umboni wa ŵandu, nambo ngusala yelei kuti ŵanyamwe nkulupuswe.
Mas o testemunho que recebo não é do homem. Entretanto, digo estas coisas para que você possa ser salvo.
35 Che Yohana ŵaliji mpela lumuli lulwakolelaga ni kulanguchisya, ni ŵanyamwe mwaliji chile kusengwa ni lilanguka lyakwe kwa katema pe.
Ele era a lâmpada ardente e brilhante, e você estava disposto a regozijar-se por um tempo com a luz dele.
36 Nambo uneji ngwete umboni kukwangu wauli wekulungwa kupunda u che Yohana. Pakuŵa masengo gingugapanganya gaambele Atati malichisye ni gagakulosya pangasisika kuti Atati ni ŵandumile.
Mas o testemunho que tenho é maior do que o de João; pelas obras que o Pai me deu para realizar, as próprias obras que faço, testemunham sobre mim, que o Pai me enviou.
37 Atati uŵandumile, iyoyo akusala umboni nkati une. Ŵanyamwe nganimme kulipilikana liloŵe lyao atamuno kukulola ku meeso kwao,
O próprio Pai, que me enviou, testemunhou a meu respeito. Não ouvistes sua voz em nenhum momento, nem vistes sua forma.
38 ni liloŵe lyao ngalikutama nkati mwenu, pakuŵa nganimunkulupilila ajula juŵamtumile.
Vós não tendes a palavra dele vivendo em vós, porque não acreditais naquele que ele enviou.
39 Nkugasosasosa Malembelo ga Akunnungu nchiganisyaga kuti mu gelego chimpate umi wa moŵa gose pangali mbesi. Ni Malembelo ga Akunnungu go gakuŵalanga umboni nkati une! (aiōnios )
“Você pesquisa as Escrituras, porque pensa que nelas você tem a vida eterna; e são elas que testemunham sobre mim. (aiōnios )
40 Ni ŵanyamwe ngankusaka kwika kukwangu kuti nkole umi wa moŵa gose pangali mbesi.
No entanto, você não virá até mim, para que possa ter vida.
41 “Ngangusosa kuchimbichikwa ni ŵandu.
Eu não recebo glória dos homens.
42 Nambo ngummanyilila ŵanyamwe kuti nganinkola unonyelo wa Akunnungu mmitima jenu.
Mas eu vos conheço, que não tendes o amor de Deus em vós mesmos.
43 Uneji iiche kwa ulamusi wa Atati ŵangu, ni ŵanyamwe nganimungulupilila. Aikaga mundu jwine kwa ulamusi wakwe nsyene, chimunkulupilile.
Eu vim em nome de meu Pai, e vós não me recebeis. Se outro vier em seu próprio nome, vós o recebereis.
44 Ana chinkombole chinauli kungulupilila iŵaga ŵanyamwe nkusaka kulapikwa kutyochela kwa achinjenu nambo nkukana kulapikwa kwakukutyochela kwa Akunnungu ŵaali jikape?
Como podeis acreditar, quem recebe glória uns dos outros, e não buscais a glória que vem do único Deus?
45 Nkaganisyaga kuti uneji chinambechetele kwa Atati. Che Musa junkunlolela ŵanyamwe ni juchambechetele kwa Atati.
“Não pense que eu vou acusá-lo ao Pai. Há alguém que te acusa, até mesmo Moisés, em quem você depositou sua esperança.
46 Nkankulupilile che Musa nkaangulupilile ni une ŵakwe pakuŵa che Musa ŵalembile ngani syangu.
Pois se você acreditasse em Moisés, acreditaria em mim; pois ele escreveu a meu respeito.
47 Nambo iŵaga ngankugakulupilila gaŵagalembile che Musa gala, sano chinkombole chinauli kugakulupilila ginguŵecheta?”
Mas se não acreditardes nos escritos dele, como acreditareis nas minhas palavras”?