< Yohana 10 >
1 Che Yesu ŵaasalile, “Ngunsalila isyene, mundu jwalijose jwakwinjila mu lichinga lya ngondolo pangajinjilila pa nnango, nambo akwinjilila kwine, jwelejo ali jwawiyi ni jwakusumula.
«En vérité, en vérité, je vous le dis, celui qui n'entre pas par la porte dans le bercail des brebis, mais y monte de quelque autre côté, est un voleur et un brigand.
2 Nambo jwakwinjilila pa nnango, jwelejo ali jwakuchinga ngondolo.
Celui qui entre par la porte est berger des brebis.
3 Jwakulindilila akumbugulila nnango mundu jo, ni ngondolo sikupilikana liloŵe lya jwakuchinga, nombejo akusiŵilanga ngondolo syakwe jwalijose kwa liina lyakwe ni kusikoposya paasa.
A celui-ci le portier ouvre, et les brebis entendent sa voix. Il appelle par leur nom les brebis qui lui appartiennent et les fait sortir.
4 Amalaga kusikoposya paasa akusilongolela, nombe ngondolo syo sikunkuya, pakuŵa sikulimanyilila liloŵe lyakwe.
Quand il a fait sortir toutes les siennes, il marche devant elles et ses brebis le suivent parce qu'elles connaissent sa voix.
5 Ngondolo syo ngasikombola kunkuya jwannendo, nambo sisimmutuche pakuŵa ngasikumanyilila liloŵe lyakwe.”
Elles ne suivront point un étranger; au contraire, elles fuiront loin de lui, car elles ne connaissent point la voix des étrangers.»
6 Che Yesu ŵaasalile chitagu cho, nambo ŵandu wo nganaimanyilila chasachile kwasalila.
Telle est la parabole que leur dit Jésus; mais eux, ils ne comprirent pas de quoi il leur parlait.
7 Nipele Che Yesu ŵaŵechete sooni, “Ngunsalila isyene, uneji ndili nnango wa kwinjilila ngondolo.
Jésus reprit donc: «En vérité, en vérité, je vous le dis, je suis la porte des brebis.
8 Ŵane wose ŵaŵanongolele kwika ŵaliji ŵawiyi ni ŵakusumula, nombe ngondolo syo nganisyapilikanila.
Tous ceux qui sont venus avant moi sont des voleurs et des brigands, mais les brebis ne les ont pas écoutés.
9 Uneji ndili nnango, mundu jwalijose jwakwinjila mu lichinga kwa kwinjilila kukwangu chakulupuswe, chajinjile ni kukopoka, ni kupata yakulya.
C'est moi qui suis la porte; si quelqu'un entre par moi, il sera sauvé. Il entrera, il sortira, il trouvera sa pâture.
10 Jwawiyi akwika achisakaga kwiŵa ni kuulaga ni kujonanga. Uneji iiche kuti akole umi wa usyene, wangaukupungula.”
Le voleur ne vient que pour dérober, égorger et détruire. Moi, je suis venu afin que les brebis aient la vis et qu'elles aient l'abondance.»
11 “Uneji ndili jwakuchinga jwambone. Jwakuchinga jwambone akuutyosya umi wakwe kwa ligongo lya ngondolo syakwe.
«Je suis le bon berger. Le bon berger donne sa vie pour les brebis.
12 Jwamasengo jwanganaŵa jwakuchinga, namose nganaŵa nsyene ngondolo. Pakugawona masogo gali nkwika, akusileka ngondolo ni kuutuka. Nipele masogo gakusikamula ni kusipwilinganya.
Quant au mercenaire, quant à celui qui n'est pas berger, à qui les brebis n'appartiennent pas, s'il voit venir le loup, il abandonne les brebis et prend la fuite; alors le loup les ravit et les disperse.
13 Mundu jo akuutuka pakuŵa ali mundu jwamasengo jwa malipilo ni ngondolo ngaŵa chindu kukwakwe.
Il agit ainsi parce qu'il est mercenaire et qu'il n'a nul soin des brebis.
14 Uneji ndili jwakuchinga jwambone. Ngusimanyilila ngondolo syangu ni ngondolo syangu sikuumanyilila une,
C'est moi qui suis le bon berger. Je connais mes brebis et mes brebis me connaissent,
15 mpela ila Atati yakuti pakuumanyilila, ni uneji inguti pakwamanyilila Atati. Uneji nguutyosya umi wangu kwa ligongo lya ngondolo.
de la même façon que le Père me connaît et que, moi, je connais le Père; et je donne ma vie pour les brebis.»
16 Sooni ngwete ngondolo sine syangaŵa sya lichinga li. Nombesyo ngusachilwa kusiichisya, nombesyo sisipilikane liloŵe lyangu ni chikuŵe mpingo umo ni jwakuchinga jumo.”
«J'ai d'autres brebis, qui ne sont pas de ce bercail. Celles-là aussi il faut que je les amène. Elles entendront ma voix, et il y aura un seul troupeau, un seul berger.
17 “Atati akuunonyela une ligongo nguutyosya umi wangu kuti mbochele sooni.
Voici pourquoi le Père m'aime: il m'aime parce que je donne ma vie pour la reprendre de nouveau.
18 Ngapagwa mundu jwakuusumula umi wangu, uneji nguutyosya nansyene. Ngwete ukombole wa kuutyosya ni ukombole wa kuutola. Yelei ni yatite pakulajisya Atati ŵangu mbanganye.”
Personne ne me l'ôte, mais c'est moi qui la donne de moi-même; j'ai le pouvoir de la donner; j'ai le pouvoir de la reprendre; tel est l'ordre que j'ai reçu de mon Père.»
19 Kwa ligongo lya maloŵe ga Che Yesu, Ŵayahudi ŵatindene sooni.
Ces paroles furent l'occasion de nouvelles divisions entre les Juifs.
20 Ŵajinji mwa ŵelewo ŵatite, “Akwete lisoka, ni sooni jwampugwe! Kwachichi nkumpilikanila?”
«C'est un possédé, disaient-ils pour la plupart, c'est un fou; pourquoi l'écoutez-vous?»
21 Ŵandu ŵane ŵatite, “Mundu jwakamwilwe ni lisoka ngakukombola kuŵecheta yelei. Ana lisoka likukombola kugaugula meeso ga ŵandu ŵangalola?”
D'autres disaient: «Ce ne sont pas les paroles d'un possédé; est-ce qu'un démon peut rendre ta vue aux aveugles?».
22 Ku Yelusalemu ko kwaliji ni chindimba chakukumbuchila kujiŵika pajika Nyuumba kwa ligongo lya Ambuje. Ni katema ko kaliji katema ka mbepo.
C'était l'hiver et l'on célébrait à Jérusalem la fête de la Dédicace!
23 Nombe Che Yesu ŵaliji nkwendajenda pa Nyuumba ja Akunnungu pansana pa mwenye Che Selemani.
Dans le Temple, sous le portique de Salomon, Jésus se promenait!
24 Nipele Ŵayahudi ŵaasyungwile, ni ŵambusisye, “Ana chintuleche tuli nkuganisya mpaka chakachi? Iŵaga mmwe ndi Kilisito Jwakuwombola, ntusalile uchenene.”
Les Juifs firent cercle autour de lui et lui dirent: «Jusqu'à quand nous tiendras-tu l'esprit en suspens? Si tu es le Christ, dis-le-nous franchement.»
25 Che Yesu ŵajanjile, “Nansalile, nambo nganimungulupilila. Masengo gingugapanganya kwa ulamusi wa Atati ŵangu gakulosya kuti une ndili jwelejo.
«Je vous l'ai dit, et vous ne croyez pas, répondit Jésus. Les oeuvres que je fais au nom de mon Père, rendent témoignage de moi,
26 Nambo ŵanyamwe ngankukulupilila pakuŵa ŵanyamwe nganimma ngondolo syangu.
mais vous ne croyez pas parce que vous n'êtes pas de mes brebis.
27 Ngondolo syangu sikupilikana liloŵe lyangu. Uneji ngusimanyilila, nombesyo sikuunguya.
Mes brebis à moi entendent ma voix; je les connais, et elles me suivent.
28 Uneji ngusipa umi wa moŵa gose pangali mbesi, nombesyo ngasiwa ng'o. Ngapagwa mundu jwalijose juchakombole kuumbokonya. (aiōn , aiōnios )
Je leur donne la vie éternelle; elles ne périront jamais, et nul ne les ravira de nia main. (aiōn , aiōnios )
29 Atati ŵangu juŵambele ngondolo syo ali jwankulu kupunda wose, nombe ngapagwa mundu jwalijose juchakombole kusipokonya mmakono mwa Atati ŵangu.
Mon Père qui me les a données est plus grand que tous les hommes, et nul ne peut ravir ce qui est dans la main du Père.
30 Uneji ni Atati ŵangu tuli ŵamo.”
Moi et le Père nous sommes uns.»
31 Nipele Ŵayahudi ŵalokwete sooni maganga kuti ŵaulaje Che Yesu.
De nouveau les Juifs apportèrent des pierres pour le lapider.
32 Che Yesu ŵaasalile, “Nannosisye masengo gambone gamajinji gaŵambele Atati ŵangu kuti nagapanganye. Ana masengo chi gambone mwa gelego gankusaka kumulajila?”
Jésus leur dit: «J'ai fait devant vous, de par le Père, beaucoup d'oeuvres excellentes; pour laquelle de ces oeuvres me lapidez vous?» —
33 Ŵayahudi ŵajanjile, “Ngatukumponya maganga kwa ligongo lya masengo gambone, nambo kwa ligongo lya kwatukana Akunnungu! Pakuŵa mmwejo ndi mundu pe, nambo nkulitenda Akunnungu.”
«Ce n'est pour aucune oeuvre excellente que nous te lapidons, répliquèrent les Juifs, mais parce que tu blasphèmes, et que, toi qui n'es qu'un homme, tu te fais Dieu.»
34 Che Yesu ŵajanjile, “Ilembekwe Mmalajisyo genu kuti, Akunnungu ŵatite, ‘Ŵanyamwe ndi achiminungu?’
Jésus leur répondit: «N'est-il pas écrit dans votre Loi: «Moi, j'ai dit: vous êtes dieux.»
35 Akunnungu ŵaaŵilasile achiminungu aŵala wose ŵaŵasalilwe liloŵe lyao, ni uweji tuimanyi kuti Malembelo ga Akunnungu gakuŵecheta usyene moŵa gose.
«Eh bien, votre Loi a appelé «dieux» ceux auxquels s'adressait la parole de Dieu (et l'Écriture est indiscutable),
36 Sambano Atati asagwile ni kunduma pachilambo pa. Kwachichi ŵanyamwe kuusalila, ngwatukana Akunnungu, panguti, uneji ndili Mwana jwa Akunnungu.
et moi que le Père a consacré et a envoyé dans le monde, vous m'accusez de blasphème, parce que j'ai dit: je suis Fils de Dieu!»
37 Iŵaga ngangupanganya masengo gaasachile Atati ŵangu nagapanganye, nkangulupilila une.
«Si je ne fais pas les oeuvres de mon Père, ne me croyez point.
38 Nambo iŵaga ngugapanganya masengo gao, natamuno munaangulupilile uneji, ngakulupilile masengo gangu. Pelepo chimmanyilile kusyene kuti Atati ali mwangu une ni uneji ndili mwa Atati.”
Mais si je les fais (quand même vous n'auriez aucune foi en mes paroles), croyez du moins à mes oeuvres; qu'elles vous fassent savoir, qu'elles vous fassent reconnaître que le Père est en moi, et que moi je suis dans le Père.»
39 Nipele ŵalinjile sooni kwakamula Che Yesu, nambo ŵalikulupwisye ni kutyoka.
(Encore une fois ils s'efforcèrent de mettre la main sur lui, mais il leur échappa
40 Che Yesu ŵajawile sooni pesi lusulo lwa Yolodani, kwiuto kuŵabatisyaga che Yohana ŵandu kula ni kutama kweleko.
et retourna sur l'autre rive du Jourdain, à l'endroit où Jean avait baptisé tout d'abord, et il y séjourna.
41 Ŵandu ŵajinji ŵanjaulile ni kuti, “Che Yohana nganaapanganya chimanyisyo chachili chose. Nambo yose yaisasile che Yohana nkati mundu ju ili isyene.”
Des multitudes vinrent à lui et l'on disait: «Jean, il est vrai, n'a fait aucun miracle; mais tout ce qu'il a dit de celui-ci était vrai.»
42 Kweleko ŵandu ŵajinji ŵaakulupilile Che Yesu.
Là, un grand nombre eurent foi en lui.