< Masengo 9 >

1 Katema ko che Sauli ŵapundile kwajogoya nnope ŵakwakuya Ambuje kuti chiŵaulaje. Ŵajawile kwa Jwambopesi Jwankulu,
Mais Saul, qui continuait à proférer des menaces et à massacrer les disciples du Seigneur, alla trouver le grand prêtre
2 kukuŵenda ŵaape chikalata chakwamanyisya mmajumba ga kupopelela ga ku Damesiki kula kuti, ŵaasimanaga kweleko ŵandu ŵakulikuya Litala lya Ambuje, achalume atamuno achakongwe ŵakamule ni kwaikanawo ku Yelusalemu.
et lui demanda des lettres pour les synagogues de Damas, afin que, s'il trouvait des gens de la Voie, hommes ou femmes, il les amène liés à Jérusalem.
3 Nambo che Sauli paŵaliji mwitala pachiŵandi ni kwika ku Damesiki, chisisimuchile lulanga kutyochela kwinani lwalanguchisye mbande syose.
Comme il voyageait, il s'approcha de Damas, et soudain une lumière venant du ciel brilla autour de lui.
4 Ŵagwile paasi ni kupilikana liloŵe lichasalilaga, “Che Sauli, che Sauli! Ligongo chi nkuunagasya?”
Il tomba par terre et entendit une voix qui lui disait: « Saul, Saul, pourquoi me persécutes-tu? »
5 Che Sauli nombe ŵausisye, “Ambuje, ana ŵaani alakwe?” Ni liloŵe lyo lyajanjile, “Uneji ndili Che Yesu junkunlagasya.
Il dit: « Qui es-tu, Seigneur? » Le Seigneur dit: « Je suis Jésus, que vous persécutez.
6 Nambo sambano njime, njinjile mmusi ni kweleko chansalile chachikummajila kuchipanganya.”
Mais lève-toi et entre dans la ville; alors on te dira ce que tu dois faire. »
7 Ni ŵandu ŵaŵaliji pamo nawo mu ulendo ŵala, ŵajimi ali jii, ŵapilikanaga liloŵe lyo nambo nganammona mundu.
Les hommes qui voyageaient avec lui restèrent sans voix, entendant le bruit, mais ne voyant personne.
8 Che Sauli ŵajimi, nambo paŵatatanukwile meeso gakwe nganakombola kuchiwona chachili chose, nipele ŵandu ŵaŵalongene nawo ŵala ŵankamwile nkono ni kunnongosya mpaka ku Damesiki.
Saül se leva de terre, et ses yeux s'ouvrirent, mais il ne vit personne. On le conduisit par la main, et on l'amena à Damas.
9 Che Sauli ŵatemi moŵa gatatu pangalola, ni nganalya natamuno kung'wa chachili chose.
Il resta trois jours sans voir, et il ne mangea ni ne but.
10 Ku Damesiki ko jwapali jwakulijiganya ju Che Yesu liina lyakwe che Anania. Ambuje ŵammilasile mu yakwiwona, “Che Anania!” Che Anania ŵajitiche, “Une ndili pelepa Ambuje.”
Or, il y avait à Damas un disciple nommé Ananias. Le Seigneur lui dit dans une vision: « Ananias! » Il a dit: « Voici, c'est moi, Seigneur. »
11 Ambuje ŵansalile, “Njimuche njaule ku litala lyalikuŵilanjikwa Litala Lyagoloka, nkauchilichisye mu nyuumba ji che Yuda mundu liina lyakwe che Sauli jwa ku Taso. Ni sambano ali nkupopela,
Le Seigneur lui dit: « Lève-toi, va dans la rue qui s'appelle Straight, et cherche dans la maison de Juda un nommé Saul, originaire de Tarse. Car voici, il est en train de prier,
12 nombewo mu yakwiwona ambweni mundu liina lyakwe che Anania achijinjilaga nkati ni kunsajichila makono gakwe kuti akombole kulola sooni.”
et il a vu en vision un homme, nommé Ananias, entrer et lui imposer les mains, afin qu'il recouvre la vue. »
13 Nambo che Anania ŵajanjile, “Ambuje, mbilikene ngani sya mundu ju kutyochela kwa ŵandu ŵajinji, mbilikene yangalumbana iŵaapanganyichisye ŵaswela ŵenu ku Yelusalemu kula.
Mais Ananias prit la parole et dit: « Seigneur, plusieurs m'ont parlé de cet homme, et m'ont dit combien de mal il a fait à tes saints à Jérusalem.
14 Ni apano aiche ali ni ulamusi kutyochela kwa achakulu ŵambopesi, ŵakamule ŵandu wose ŵakunkulupilila mmwe Che Yesu.”
Il a ici le pouvoir, de la part des principaux sacrificateurs, de lier tous ceux qui invoquent ton nom. »
15 Nambo Ambuje ŵansalile che Anania, “Njauleje pe, pakuŵa naasagwile kuti andumichile, ajenesye ngani syangu kwa ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi ni kwa mamwenye ni kwa Ŵaisilaeli nombe.
Mais le Seigneur lui dit: « Va, car il est le vase que j'ai choisi pour porter mon nom devant les nations et les rois, et devant les enfants d'Israël.
16 Uneji nansyene chinaalosye indu yekulungwa ichaŵajilwe kulagaswa nayo kwaligongo lyangu.”
Car je lui montrerai combien de choses il doit souffrir à cause de mon nom. »
17 Nipele, che Anania ŵajawile ni kwinjila mu nyuumba jo. Ŵaasajichile makono che Sauli ni kuti, “Nlongo njangu che Sauli, Ambuje Che Yesu juŵakukopochele pamwaliji mwitala kwika apano, andumile kuti nkombole kulola sooni ni kugumbaswa Mbumu jwa Akunnungu.”
Ananias s'en alla et entra dans la maison. Imposant les mains sur lui, il dit: « Frère Saul, le Seigneur, qui t'est apparu sur le chemin par lequel tu es venu, m'a envoyé pour que tu recouvres la vue et que tu sois rempli du Saint-Esprit. »
18 Papopo yagwile mmeeso mwakwe che Sauli indu mpela ikalaŵesya ni ŵakombwele kulola sooni. Ni ŵajimwiche ni kubatiswa.
Aussitôt, quelque chose comme des écailles tombèrent de ses yeux, et il recouvra la vue. Il se leva et fut baptisé.
19 Nipele ŵalile chakulya ni kukola machili sooni. Che Sauli ŵatemi pamo ni ŵakulijiganya ŵa Che Yesu kwa moŵa kanandi ku Damesiki kula.
Il prit de la nourriture et fut fortifié. Saul resta plusieurs jours avec les disciples qui étaient à Damas.
20 Papopo ŵatandite kulalichila mmajumba ga kupopelela ga Ŵayahudi kuti Che Yesu ali Mwana jwa Akunnungu.
Aussitôt, dans les synagogues, il annonça le Christ, qu'il est le Fils de Dieu.
21 Ŵandu wose ŵaŵampilikene ŵasimosile ni kuti, “Ana jweleju ngaŵa julajula jwaŵauleje aŵala ŵaŵankulupililaga Che Yesu ku Yelusalemu kula? Ni sooni ŵaiche akuno kuti ŵakamule ŵanyawo ni kwajausya kwa achakulu ŵambopesi!”
Tous ceux qui l'entendaient étaient stupéfaits et disaient: « N'est-ce pas lui qui, à Jérusalem, faisait du tort à ceux qui invoquaient ce nom? Et il était venu ici dans l'intention de les amener liés devant les chefs des prêtres! ».
22 Che Sauli ŵapundile kukola machili, ni kwasimosya Ŵayahudi ŵakutama ku Damesiki iŵatite pakulosya pangasisa kuti, Che Yesu ali Kilisito.
Mais Saul devenait de plus en plus fort, et il confondait les Juifs qui habitaient Damas, prouvant que c'était le Christ.
23 Pagapite moŵa gamajinji, Ŵayahudi ŵajilene ni kusosa itajile pakwaulaga che Sauli.
Plusieurs jours s'étant écoulés, les Juifs formèrent un complot pour le faire mourir.
24 Nambo che Sauli ŵapilikene ngani jo. Nipele ŵandu ŵaliji nkwajuŵilila mminango ja kwinjilila mmusi wo muusi ni chilo, kuti ŵaulaje.
Mais Saul eut vent de leur projet. Ils surveillaient les portes jour et nuit, afin de le tuer.
25 Nambo chilo chimo ŵakulijiganya ŵakwe ŵanjigele mu chitundu ni kumpelesya pepowo pa likumba lya musi ni kunselelesya mpaka paasi.
Mais ses disciples le prirent de nuit, le firent descendre par la muraille, et le descendirent dans une corbeille.
26 Che Sauli paŵaiche ku Yelusalemu ŵasachile kuliwanganya ni ŵakulijiganya ŵane ŵala. Nambo wose ŵanjogwepe, nganakulupilila kuti che Sauli ŵaliji jwakulijiganya njao.
Lorsque Saul fut arrivé à Jérusalem, il essaya de se joindre aux disciples; mais ils avaient tous peur de lui, ne croyant pas qu'il était disciple.
27 Nipele che Banaba ŵanjigele che Sauli ni kunjausya kwa achinduna, ni kwasalila yankati che Sauli iŵatite pakwawona Ambuje Che Yesu mwitala ni kukunguluka nawo, ni iŵatite pakwalalichila ŵandu ngani si Che Yesu pangali lipamba ku Damesiki kula.
Mais Barnabas le prit et l'amena aux apôtres, et il leur raconta comment il avait vu le Seigneur en chemin, et comment il lui avait parlé, et comment à Damas il avait prêché hardiment au nom de Jésus.
28 Nipele che Sauli ŵatemi pamo nawo, ni ŵajesile mu Yelusalemu mose achilalichilaga ŵandu Liloŵe lya Ambuje pangali lipamba.
Il entra avec eux dans Jérusalem,
29 Ni sooni ŵakungulwiche ni kukanilana ni Ŵayahudi ŵakuŵecheta Chigiliki, nambo ŵanyawo ŵasachile kummulaga.
et prêcha hardiment au nom du Seigneur Jésus. Il parlait et disputait avec les Hellénistes, mais ceux-ci cherchaient à le faire mourir.
30 Ŵakukulupilila ŵala paŵaimanyilile yeleyo, ŵanjigele che Sauli ni kunjausya ku Kaisalia, ni ŵannesile kweleko kuti ajaule ku Taso.
Lorsque les frères le surent, ils le firent descendre à Césarée et l'envoyèrent à Tarse.
31 Katema ko mpingo wa ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito ŵala ŵakwete chitendewele ku Yudea kose ni ku Galilaya kose ni ku Samalia kose. Mbumu jwa Akunnungu ŵapele machili ni ŵajonjesyeche ni ŵatemi kwa kwajogopa Ambuje.
Ainsi, dans toute la Judée, la Galilée et la Samarie, les assemblées connurent la paix et furent édifiées. Elles se multipliaient, marchant dans la crainte du Seigneur et dans le réconfort de l'Esprit Saint.
32 Che Petulo paŵaliji nkwendajenda pali pose, ŵaiche sooni kwa ŵakukulupilila ŵakutama ku Luda.
Comme Pierre parcourait toutes ces contrées, il descendit aussi chez les saints qui demeuraient à Lydda.
33 Ŵansimene kweleko mundu jwakuŵilanjikwa che Ainea, juŵagonile pa chindanda kwa yaka nsano ni itatu pakuŵa ŵatatele.
Il y trouva un homme nommé Énée, qui était alité depuis huit ans parce qu'il était paralysé.
34 Nipele, che Petulo ŵansalile, “Che Ainea, Che Yesu Kilisito akunnamisya. Njimuche, ntandiche chindanda chenu.” Papopo che Ainea ŵajimwiche.
Pierre lui dit: « Énée, Jésus-Christ te guérit. Lève-toi et fais ton lit! » Aussitôt, il se leva.
35 Ŵandu wose ŵaŵatemi ku Luda ni ku Shaloni ŵambweni che Ainea, ni wose ŵankulupilile Ambuje.
Tous les habitants de Lydda et du Saron le virent, et ils se convertirent au Seigneur.
36 Ku Yopa ko jwapali jwakulijiganya jwankongwe liina lyakwe che Tabisa, mu Chigiliki che Doka, malumbo gakwe, ngolombwe. Jweleju ŵapanganyaga yambone ni kwakamuchisya ŵakulaga moŵa gose.
Or il y avait à Joppé une disciple nommée Tabitha, ce qui, traduit, signifie Dorcas. Cette femme était pleine de bonnes œuvres et d'actes de miséricorde qu'elle accomplissait.
37 Moŵa gala ŵalwasile ni ŵajasiche. Ŵandu ŵagajojesye malilo gakwe ni ŵagaŵisile mu chuumba cha mwinani.
En ce temps-là, elle tomba malade et mourut. Après l'avoir lavée, on la déposa dans une chambre haute.
38 Ku Yopa nganikutalikangana ni ku Luda, nipele ŵakulijiganya paŵapilikene kuti che Petulo ali ku Luda, ŵalajisye ŵandu ŵaŵili kukwao ni kwachondelela kuti, “Nnyiche chitema pe kukwetu.”
Comme Lydda était près de Joppé, les disciples, apprenant que Pierre s'y trouvait, lui envoyèrent deux hommes, le priant de ne pas tarder à venir les rejoindre.
39 Nipele, che Petulo ŵalongene nawo. Paŵaiche, ŵanlongwesye ku chuumba cha mwinani. Kweleko ŵaŵililwe ni achiŵankwawo wose ŵansyungwile che Petulo achililaga ni kwalosya minjilo ni yakuwala ine iŵaipanganyisye che Doka akanaŵe kwasika.
Pierre se leva et partit avec eux. Lorsqu'il fut arrivé, ils le firent entrer dans la chambre haute. Toutes les veuves se tenaient près de lui, pleurant, et montrant les tuniques et les autres vêtements que Dorcas avait confectionnés pendant qu'elle était avec elles.
40 Che Petulo ŵaakopwesye paasa wose, ŵatindiŵele ni kupopela. Nipele, ŵagagalauchile malilo gala ni kuti, “Che Tabisa njimuche.” Nombejo ŵatatanukwile meeso gao, ni paŵaweni che Petulo ŵajimwiche ni kutama.
Pierre les fit sortir, puis il se mit à genoux et pria. Se tournant vers le corps, il dit: « Tabitha, lève-toi! » Elle ouvrit les yeux, et quand elle vit Pierre, elle se redressa.
41 Che Petulo ŵankamwile nkono ni kunjimika, ni ŵaaŵilasile ŵandu ŵakukulupilila ni ŵaŵililwe ni achiŵankwawo ŵala, ŵapele ali jwanjumi.
Il lui donna la main et la fit se lever. Appelant les saints et les veuves, il la présenta vivante.
42 Ngani jo jajenele papali pose ku Yopa ko, ni ŵandu ŵajinji ŵaakulupilile Ambuje.
Cela se répandit dans toute la ville de Joppé, et beaucoup crurent au Seigneur.
43 Che Petulo ŵalonjele ku Yopa kula moŵa gampepe, achitamaga mu nyuumba ja mundu jwakuŵilanjikwa che Simoni jwakukolosya mapende.
Il resta plusieurs jours à Joppé chez un corroyeur nommé Simon.

< Masengo 9 >