< Masengo 5 >

1 Jwapali mundu jumo jwakuŵilanjikwa che Anania pamo ni ŵankwakwe che Safila, nombewo iyoyo peyo ŵasumisye ngunda wao.
Mas, um homem chamado Ananias e a sua esposa Safira venderam um terreno.
2 Nambo che Anania ŵasapwile mbiya siŵapatile ni kusisa akuno ŵankwakwe ali nkumanyilila yeleyo ni sine ŵapelechele achinduna ŵala.
Ele guardou uma parte do dinheiro da venda para si e deu o restante aos apóstolos. Safira sabia o que o marido estava fazendo.
3 Nipele che Petulo ŵammusisye, “Che Anania, kwaligongo chi nkunneka Shetani ajinjile mu ntima mwenu ni kuntenda munnambusye Mbumu jwa Akunnungu kwa kusisa mbiya simwapatile pamwasumisye ngunda ula?
Então, Pedro lhe perguntou: “Ananias, por que você deixou Satanás convencê-lo a mentir para o Espírito Santo e guardar para si uma parte do dinheiro do terreno que vendeu?
4 Pamwaliji ngannasumisye, ngunda wo waliji wenu ni pamwasumisye ngunda wo, mbiya simwapatile syo syaliji syenu, nkakombwele kupanganyichisya kwa yaili yose imwaisachile. Ana kwachichi mwasachile mu ntima mwenu kuchitendekanya chelechi? Nganimunlambusya mundu nambo mwalambwisye Akunnungu!”
Enquanto você tinha o terreno, ele não lhe pertencia? E, depois que o vendeu, você não continuava a ter controle sobre o dinheiro? Por que você decidiu fazer isso? Você não mentiu aos homens, mas, sim, a Deus!”
5 Che Anania nkupilikana pe yeleyo, ŵagwile paasi ni kuwa. Ŵandu wose ŵaŵapilikene ngani jo ŵakamwilwe ni lipamba kwannope.
Ao ouvir o que Pedro dissera, Ananias caiu no chão e morreu. Todos os que ouviram o que aconteceu ficaram muito assustados.
6 Achachanda ŵajimi ni kuchiŵilijila saanda chiilu chakwe, ŵankopwesye paasa ni kwaula kukunsika.
Alguns jovens se levantaram e enrolaram o corpo de Ananias em um lençol. Depois, eles levaram o corpo para fora e o sepultaram.
7 Nti masaa gatatu ŵankwakwe ŵajinjile nkati pangaimanyilila indu iyatyochele.
Cerca de três horas depois, a esposa de Ananias chegou, sem saber o que havia acontecido.
8 Nipele che Petulo ŵambusisye, “Musalile! Ana syelesi ni mbiya syose simwapatile kwa kusumisya ngunda wenu mmwe ni ŵankwenu?” Che Safila ŵajanjile, “Elo, kwa syele mbiya syo.”
Pedro lhe perguntou: “Diga-me, foi por esse valor que vocês venderam aquele terreno?” Ela respondeu: “Sim, foi por esse valor!”
9 Che Petulo ŵansalile, “Ligongo chi mmwe ni ŵankwenu mwajilene kunlinga Mbumu jwa Ambuje? Nnole! Aŵala ŵandu ŵaŵajawile kukunsika ŵankwenu, sambano ali pannango, ni sooni chanjigale nomweji ŵakwe.”
Então, Pedro lhe disse: “Como você e o seu marido puderam concordar em enganar o Espírito do Senhor? Veja! Aqueles que sepultaram seu marido já estão voltando, e eles a levarão também!”
10 Papopo che Safila ŵagwile paasi, mmbujo mwa che Petulo ni kuwa. Achachanda ŵala paŵajinjile ŵansimene ali awile, nipele ŵankopwesye paasa ni kunsika chiŵandika ni ŵankwakwe.
E ela, imediatamente, caiu aos pés de Pedro e morreu. Os jovens voltaram e a encontraram morta. Então, levaram o corpo dela para fora e a sepultaram ao lado do marido.
11 Mpingo wa ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito wose ni ŵandu wose ŵaŵapilikene ngani jo ŵakamwilwe ni lipamba lyelikulungwa.
Todos que estavam na igreja ficaram com muito medo, da mesma maneira que todos os que ouviram sobre o que havia acontecido.
12 Achinduna ŵala ŵapanganyisye imanyisyo yejinji ni yakusimonjeka pasikati ja ŵandu ŵala. Ŵakukulupilila ŵala ŵachinganganaga pamo pansana u che Selemani wauli pa Nyuumba ja Akunnungu.
Muitas pessoas foram abençoadas pelos sinais milagrosos que os apóstolos realizavam. Todos os que creram costumavam se reunir no Alpendre de Salomão.
13 Ni nganapagwa mundu jwalijose mwa ŵangakunkulupilila Kilisito juŵalinjile kuwanganyikana nawo. Nambo ŵandu ŵane mwa ŵangakunkulupilila Kilisito wo ŵalapile ŵakukulupilila ŵala.
Ninguém de fora do grupo ousava se juntar a eles, muito embora as pessoas tivessem muito respeito por eles.
14 Winji wa ŵandu ŵaŵakulupilile Ambuje wapundaga konjecheka nnope achalume ni achakongwe,
No entanto, muitos homens e muitas mulheres começaram a acreditar no Senhor.
15 namose ŵandu ŵajausyaga ŵakulwala mwitala ni kwagoneka mu indanda ni mu igono kuti apitaga che Petulo atamuno chiwilili chao chaichilile ŵampepe ŵao.
E, por isso, as pessoas traziam os doentes para as ruas e os deitavam em camas e esteiras para que, quando Pedro passasse, ao menos a sua sombra pudesse se projetar em alguns deles.
16 Ŵandu ŵajinji kutyochela mmisi ja muumbali mwa Yelusalemu ŵaiche achajigalaga ŵakulwala ni ŵaali ni masoka, ni wose ŵalamiswe.
Multidões vinham das cidades ao redor de Jerusalém, trazendo seus doentes e as pessoas possuídas por maus espíritos. Todos eles eram curados.
17 Nipele Jwambopesi Jwankulu ni achinjakwe ŵaŵaliji ŵampingo wa Masadukayo ŵaŵatemi pelepo, ŵaakolele wiu achinduna ŵala.
Contudo, o grande sacerdote e os que o seguiam (que eram saduceus) ficaram com muita inveja e decidiram tomar medidas contra os apóstolos.
18 Nipele, ŵakamwile achinduna ni kwaŵika mu nyuumba jakutaŵilwa ja ŵandu achajinji.
Eles prenderam os apóstolos e os colocaram na cadeia.
19 Nambo chilo katumetume jwa kwinani jwa Ambuje ŵajiugwile minango ja nyuumba jakutaŵilwa ni ŵakopwesye paasa ni kwasalila,
Mas, durante a noite, um anjo do Senhor abriu as portas da prisão, libertou-os e lhes disse:
20 “Njaulanje nkajime pa Nyuumba ja Akunnungu nkaasalile ŵandu maloŵe gose ga umi wa sambano wu.”
“Vão para o Templo e anunciem às pessoas tudo a respeito desta nova forma de viver!”
21 Achinduna ŵala ŵajitichisye, kundaŵi pe ŵajinjilenje pa Nyuumba ja Akunnungu ni kutanda kwiganya. Jwambopesi Jwankulu ni achinjakwe paŵaiche, ŵaaŵilasile achachekulu ŵa Ŵaisilaeli ni kutama nawo Nkungulu wekulungwa. Ni ŵalajisye ŵandu ku nyuumba jakutaŵilwa kuti akaajigale achinduna ŵala.
Os apóstolos fizeram o que o anjo ordenou e, ainda de madrugada, foram ao Templo e começaram a ensinar. Então, o grande sacerdote e os seus seguidores reuniram o conselho, juntamente com todos os líderes de Israel. Ele mandou que os apóstolos fossem trazidos da cadeia para se apresentarem ao conselho.
22 Nambo ŵakulindilila ŵala paŵaiche mu nyuumba jakutaŵilwa, nganiŵasimana achinduna ŵala. Nipele ŵausile pa Nkungulu ni kwasalila ngani jo
Mas, quando os guardas chegaram na cadeia e não encontraram os apóstolos, eles voltaram e disseram ao conselho:
23 achitiji, “Tujisimene nyuumba jakutaŵilwa jajiugale mbande syose ni ŵakulindilila achilindililaga mminango. Nambo patwaugwile nganitunsimana mundu jwalijose nkati.”
“Nós encontramos a cadeia completamente fechada e com guardas na porta. Porém, quando mandamos que eles abrissem a cadeia, não havia ninguém lá dentro.”
24 Jwankulu jwa ŵakulindilila Nyuumba ja Akunnungu ni Achakulu Ŵambopesi paŵapilikene ngani jo ŵajinjilwe ni lipamba, nganaimanyilila iyasimene achinduna ŵa Che Yesu.
No momento em que o capitão dos guardas do Templo e os chefes dos sacerdotes ouviram a notícia, eles ficaram totalmente perplexos e se perguntaram o que teria acontecido.
25 Nipele ŵaiche mundu ni kwasalila, “Ŵandu umwaŵisile mu nyuumba jakutaŵilwa ŵala, sambano ali pa Nyuumba ja Akunnungu achajiganyaga ŵandu.”
Então, alguém se aproximou e disse: “Escutem! Os homens que vocês colocaram na cadeia estão lá no Templo ensinando às pessoas!”
26 Nipele jwankulu jwa ŵakulindilila Nyuumba ja Akunnungu pamo ni achinjakwe ŵajawile ku Nyuumba ja Akunnungu ni kwajigala achinduna ni kwaikanawo pa Nkungulu. Nambo nganiŵakamula kwa machili pakuŵa ŵajogopaga kuti ŵandu chachaponya maganga.
O capitão saiu apressadamente com os seus guardas e trouxeram os apóstolos. Mas não usaram a força, porque eles estavam com medo de que as pessoas os apedrejassem.
27 Nipele ŵaajigele achinduna ni kwajimika paujo pa Nkungulu. Jwambopesi Jwankulu ŵasalile ŵanyawo,
Os apóstolos foram colocados diante do conselho. O grande sacerdote os interrogou,
28 “Twannekasisye kwamachili kuti nkajiganya sooni kwa liina lya mundu ju, ni sambano nnole chintesile, njenesye majiganyo genu mu Yelusalemu mose ni sooni nkusaka kutulalatila nkati chiwa cha mundu ju.”
dizendo: “Nós não lhes ordenamos que não ensinassem sobre esse homem? Agora, vejam só! Vocês espalharam seu ensinamento por toda a Jerusalém e estão tentando nos culpar pela morte dele!”
29 Pelepo che Petulo pamo ni achinduna achinjakwe ŵajanjile, “Ikutuŵajila kwapilikanichisya Akunnungu, ngaŵa ŵandu.
Mas, Pedro e os apóstolos responderam: “Nós devemos obedecer a Deus e, não, aos homens.
30 Akunnungu ŵa achambuje ŵetu ŵansyusisye Che Yesu ajula jumwammuleje kwa kwaŵamba pansalaba.
O Deus dos nossos antepassados ressuscitou Jesus, aquele que vocês mataram, pendurando-o numa cruz.
31 Jweleju ni jwejula jwakwesiswe ni Akunnungu mpaka kundyo kwao aŵe Chilongola ni Nkulupusyo kuti ŵakamuchisye Ŵaisilaeli aleche sambi syao nombejo ŵalechelesye sambi syao.
Deus o colocou em uma posição de honra, ao seu lado direito, como Príncipe e Salvador, para que o povo de Israel se arrependa e para que os seus pecados sejam perdoados.
32 Noweji tuli ŵaumboni ŵa yeleyo pamo ni Mbumu jwa Akunnungu ŵaŵapele aŵala ŵakwajitichisya Akunnungu.”
Nós somos testemunhas do que aconteceu, nós e o Espírito Santo, que Deus dá aos que lhe obedecem.”
33 Mpingo wose wa Nkungulu paŵapilikene yeleyo, yachimile nnope ni ŵasachile kwaulaga achinduna ŵala.
Ao ouvirem isso, eles ficaram furiosos e queriam matar todos os apóstolos.
34 Nambo Mfalisayo jumo jwakuŵilanjikwa che Gamalieli juŵaliji jwakwiganya jwa Malajisyo ga Akunnungu gaŵapele che Musa juŵachimbichikwe nnope ni ŵandu wose, ŵajimi paujo pa Nkungulu wa Ŵayahudi ni kulamula kwakoposya paasa achinduna ŵala kwa katema kakajipi.
Mas, então, um dos membros do conselho se levantou para falar. O nome dele era Gamaliel, um fariseu e mestre da lei muito respeitado por todos. Ele ordenou que os apóstolos saíssem por um momento.
35 Ni kuusalila mpingo wa Nkungulu ula, “Ŵanyamwe Ŵaisilaeli achinjangu, nlilolechesye mwachinsyene nkanaŵe kupanganya inkwisaka kwapanganyichisya ŵandu ŵa!
Gamaliel se dirigiu aos outros membros do conselho: “Líderes de Israel, tenham cuidado com o que planejam fazer com esses homens.
36 Kalakala kanandi kwakopochele mundu jumo liina lyakwe che Seuda, achilitendaga jwankulu ni ŵandu mpela mia nne ŵankuiye. Nambo jwelejo ŵaulajikwe ni ŵaŵankulupililaga wose ŵapwilingene ni ngani jakwe jamalile.
Algum tempo atrás, apareceu um homem, chamado Teudas, que tentou trazer muito reconhecimento para si mesmo. Ele conseguiu reunir cerca de quatrocentos seguidores a sua volta. Ele foi morto e todos os seus seguidores foram espalhados. Os esforços de Teudas não deram em nada.
37 Ni sooni kanyuma mundu jo, pa moŵa ga kuŵalanga ŵandu gala ŵatyochele che Yuda jwa ku Galilaya. Nombe ju ŵaachisisye ŵandu ŵajinji ni ŵankuiye, nambo jwelejo nombe ŵaulajikwe ni ŵanawose ŵaŵankulupililaga ŵapwilingene.
Então, depois dele, apareceu Judas, da Galileia, durante a época do recenseamento, e ele atraiu muitos seguidores para si. Ele também morreu e, da mesma forma que os seguidores de Teudas, os de Judas se espalharam.
38 Ni sambano ngunsalila ŵanyamwe, nkaatenda chachili chose ŵandu ŵa, mwaleche! Pakuŵa iŵaga liloŵe li atamuno masengo ga gali ga ŵandu, chigaweseche.
Então, neste caso atual, eu recomendo que vocês deixem esses homens em paz, que os deixem ir embora. Porque se o que eles estiverem planejando ou fazendo vier dos homens, eles serão simplesmente derrotados.
39 Nambo iŵaga masengo ga gakutyochela kwa Akunnungu nsyene, ngaŵa kuti chinnepele pe, nambo chimmoneche nti nkwakanila Akunnungu.” Nipele ŵandu wose ŵa Nkungulu ŵanjitichisye jwelejo.
Mas se, pelo contrário, tudo isso vier de Deus, vocês não serão capazes de vencê-los. Vocês podem até mesmo se encontrar batalhando contra Deus.”
40 Nipele ŵaaŵilasile achinduna ŵala munkati, ŵalamwile kuti aputikwe mbokola ni kwajamuka kuti ngasaŵecheta sooni kwa liina li Che Yesu, ni ŵaalesile ajaulangane.
Eles se convenceram com as palavras de Gamaliel. Então, o conselho chamou os apóstolos e mandou que eles fossem chicoteados, ordenando-lhes que não falassem mais nada a respeito de Jesus. Depois disso, o conselho os soltou.
41 Nipele achinduna ŵala ŵakopweche paasa Nkungulu ula ali nkusangalala nnope, pakuŵa Akunnungu ŵaiweni kuti aŵajilwe kujaluswa ligongo li Che Yesu.
Os apóstolos saíram de lá felizes por terem sido considerados dignos de serem insultados por causa de sua fé em Jesus.
42 Ni moŵa gose ŵapundile kwiganya ni kulalichila Ngani Jambone pa Nyuumba ja Akunnungu ni mmajumba ga ŵandu kuti Che Yesu ali Kilisito.
Diariamente, eles continuaram a ensinar e a anunciar Jesus como o Messias enviado por Deus, tanto no Templo quanto de casa em casa.

< Masengo 5 >