< Masengo 5 >
1 Jwapali mundu jumo jwakuŵilanjikwa che Anania pamo ni ŵankwakwe che Safila, nombewo iyoyo peyo ŵasumisye ngunda wao.
Un homme, nommé Ananias, d'accord avec Saphira, sa femme, vendit une propriété,
2 Nambo che Anania ŵasapwile mbiya siŵapatile ni kusisa akuno ŵankwakwe ali nkumanyilila yeleyo ni sine ŵapelechele achinduna ŵala.
et retint une partie du prix de la vente, avec l'assentiment de sa femme; il apporta le reste et le mit aux pieds des apôtres.
3 Nipele che Petulo ŵammusisye, “Che Anania, kwaligongo chi nkunneka Shetani ajinjile mu ntima mwenu ni kuntenda munnambusye Mbumu jwa Akunnungu kwa kusisa mbiya simwapatile pamwasumisye ngunda ula?
Alors Pierre lui dit: Ananias, pourquoi Satan est-il si complètement entré dans ton coeur, que tu aies menti au Saint-Esprit et détourné une partie du prix de ce champ?
4 Pamwaliji ngannasumisye, ngunda wo waliji wenu ni pamwasumisye ngunda wo, mbiya simwapatile syo syaliji syenu, nkakombwele kupanganyichisya kwa yaili yose imwaisachile. Ana kwachichi mwasachile mu ntima mwenu kuchitendekanya chelechi? Nganimunlambusya mundu nambo mwalambwisye Akunnungu!”
Si tu ne l'avais pas vendu, ne te serait-il pas resté? Et après l'avoir vendu, n'étais-tu pas libre d'en garder le prix? Comment as-tu pu former dans ton coeur un pareil dessein? Ce n'est pas aux hommes que tu as menti, c'est à Dieu!
5 Che Anania nkupilikana pe yeleyo, ŵagwile paasi ni kuwa. Ŵandu wose ŵaŵapilikene ngani jo ŵakamwilwe ni lipamba kwannope.
Ananias, en entendant ces paroles, tomba et expira; et une grande crainte saisit tous ceux qui se trouvaient là.
6 Achachanda ŵajimi ni kuchiŵilijila saanda chiilu chakwe, ŵankopwesye paasa ni kwaula kukunsika.
Mais les jeunes gens, s'étant levés, enveloppèrent le corps et l'emportèrent pour l'ensevelir.
7 Nti masaa gatatu ŵankwakwe ŵajinjile nkati pangaimanyilila indu iyatyochele.
Environ trois heures après, la femme d'Ananias, ne sachant rien de ce qui était arrivé, entra.
8 Nipele che Petulo ŵambusisye, “Musalile! Ana syelesi ni mbiya syose simwapatile kwa kusumisya ngunda wenu mmwe ni ŵankwenu?” Che Safila ŵajanjile, “Elo, kwa syele mbiya syo.”
Pierre, prenant la parole, lui dit: Dis-moi, avez-vous vendu le champ à tel prix? Elle répondit: Oui, c'est à ce prix-là.
9 Che Petulo ŵansalile, “Ligongo chi mmwe ni ŵankwenu mwajilene kunlinga Mbumu jwa Ambuje? Nnole! Aŵala ŵandu ŵaŵajawile kukunsika ŵankwenu, sambano ali pannango, ni sooni chanjigale nomweji ŵakwe.”
Alors Pierre lui dit: Pourquoi vous êtes-vous accordés ensemble pour tenter l'Esprit du Seigneur? Voici que les pieds de ceux qui ont enseveli ton mari sont à la porte et ils t'emporteront.
10 Papopo che Safila ŵagwile paasi, mmbujo mwa che Petulo ni kuwa. Achachanda ŵala paŵajinjile ŵansimene ali awile, nipele ŵankopwesye paasa ni kunsika chiŵandika ni ŵankwakwe.
Au même instant, elle tomba à ses pieds et elle expira. Les jeunes gens qui rentraient la trouvèrent morte; ils l'emportèrent et l'ensevelirent à côté de son mari.
11 Mpingo wa ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito wose ni ŵandu wose ŵaŵapilikene ngani jo ŵakamwilwe ni lipamba lyelikulungwa.
Alors une grande crainte saisit toute l'Église, ainsi que tous ceux qui apprirent ces événements.
12 Achinduna ŵala ŵapanganyisye imanyisyo yejinji ni yakusimonjeka pasikati ja ŵandu ŵala. Ŵakukulupilila ŵala ŵachinganganaga pamo pansana u che Selemani wauli pa Nyuumba ja Akunnungu.
Cependant il se faisait, par les mains des apôtres, beaucoup de miracles et de prodiges parmi le peuple; et les disciples étaient réunis tous ensemble sous le portique de Salomon.
13 Ni nganapagwa mundu jwalijose mwa ŵangakunkulupilila Kilisito juŵalinjile kuwanganyikana nawo. Nambo ŵandu ŵane mwa ŵangakunkulupilila Kilisito wo ŵalapile ŵakukulupilila ŵala.
Toutefois, aucune autre personne n'osait se joindre à eux; mais le peuple faisait hautement leur éloge.
14 Winji wa ŵandu ŵaŵakulupilile Ambuje wapundaga konjecheka nnope achalume ni achakongwe,
Des multitudes d'hommes et de femmes croyaient au Seigneur, et le nombre des croyants augmentait de plus en plus,
15 namose ŵandu ŵajausyaga ŵakulwala mwitala ni kwagoneka mu indanda ni mu igono kuti apitaga che Petulo atamuno chiwilili chao chaichilile ŵampepe ŵao.
au point qu'on apportait les malades dans les rues; puis on les mettait sur de petits lits ou sur des grabats, afin qu'au moment où Pierre viendrait à passer, son ombre du moins en couvrît quelques-uns.
16 Ŵandu ŵajinji kutyochela mmisi ja muumbali mwa Yelusalemu ŵaiche achajigalaga ŵakulwala ni ŵaali ni masoka, ni wose ŵalamiswe.
Le peuple des villes voisines venait aussi en foule à Jérusalem, amenant des malades et des gens tourmentés par des esprits impurs; et tous étaient guéris.
17 Nipele Jwambopesi Jwankulu ni achinjakwe ŵaŵaliji ŵampingo wa Masadukayo ŵaŵatemi pelepo, ŵaakolele wiu achinduna ŵala.
Alors, le souverain sacrificateur et tous ses partisans — c'était la secte des sadducéens — se levèrent, remplis de colère;
18 Nipele, ŵakamwile achinduna ni kwaŵika mu nyuumba jakutaŵilwa ja ŵandu achajinji.
ils firent arrêter les apôtres et les jetèrent dans la prison publique.
19 Nambo chilo katumetume jwa kwinani jwa Ambuje ŵajiugwile minango ja nyuumba jakutaŵilwa ni ŵakopwesye paasa ni kwasalila,
Mais un ange du Seigneur leur ouvrit, pendant la nuit, les portes de la prison, les fit sortir et leur dit:
20 “Njaulanje nkajime pa Nyuumba ja Akunnungu nkaasalile ŵandu maloŵe gose ga umi wa sambano wu.”
Allez, présentez-vous dans le temple, et annoncez au peuple toutes ces paroles de vie.
21 Achinduna ŵala ŵajitichisye, kundaŵi pe ŵajinjilenje pa Nyuumba ja Akunnungu ni kutanda kwiganya. Jwambopesi Jwankulu ni achinjakwe paŵaiche, ŵaaŵilasile achachekulu ŵa Ŵaisilaeli ni kutama nawo Nkungulu wekulungwa. Ni ŵalajisye ŵandu ku nyuumba jakutaŵilwa kuti akaajigale achinduna ŵala.
A ces mots, les apôtres entrèrent, dès le point du jour, dans le temple, et ils se mirent à enseigner. Cependant le souverain sacrificateur et ceux qui étaient avec lui étant arrivés, assemblèrent le Sanhédrin et tous les anciens des enfants d'Israël, et ils envoyèrent chercher les apôtres à la prison.
22 Nambo ŵakulindilila ŵala paŵaiche mu nyuumba jakutaŵilwa, nganiŵasimana achinduna ŵala. Nipele ŵausile pa Nkungulu ni kwasalila ngani jo
Les agents s'y rendirent, mais ils ne les trouvèrent pas dans la prison. Ils s'en retournèrent, firent leur rapport
23 achitiji, “Tujisimene nyuumba jakutaŵilwa jajiugale mbande syose ni ŵakulindilila achilindililaga mminango. Nambo patwaugwile nganitunsimana mundu jwalijose nkati.”
et dirent: Nous avons trouvé la prison bien fermée, et les gardes dehors, devant les portes; mais, nous avons ouvert, et nous n'avons trouvé personne à l'intérieur.
24 Jwankulu jwa ŵakulindilila Nyuumba ja Akunnungu ni Achakulu Ŵambopesi paŵapilikene ngani jo ŵajinjilwe ni lipamba, nganaimanyilila iyasimene achinduna ŵa Che Yesu.
En entendant ces paroles, le commandant du temple et les principaux sacrificateurs étaient très inquiets au sujet des apôtres et de l'issue de cette affaire.
25 Nipele ŵaiche mundu ni kwasalila, “Ŵandu umwaŵisile mu nyuumba jakutaŵilwa ŵala, sambano ali pa Nyuumba ja Akunnungu achajiganyaga ŵandu.”
Mais quelqu'un survint, qui leur dit: Voilà que ces hommes, que vous aviez mis en prison, sont dans le temple, et ils enseignent le peuple!
26 Nipele jwankulu jwa ŵakulindilila Nyuumba ja Akunnungu pamo ni achinjakwe ŵajawile ku Nyuumba ja Akunnungu ni kwajigala achinduna ni kwaikanawo pa Nkungulu. Nambo nganiŵakamula kwa machili pakuŵa ŵajogopaga kuti ŵandu chachaponya maganga.
Alors le commandant du temple s'y rendit avec les agents, et il les amena, toutefois sans violence, car ils craignaient d'être lapidés par le peuple.
27 Nipele ŵaajigele achinduna ni kwajimika paujo pa Nkungulu. Jwambopesi Jwankulu ŵasalile ŵanyawo,
Les ayant donc amenés, ils les présentèrent au Sanhédrin. Le souverain sacrificateur les interrogea et leur dit:
28 “Twannekasisye kwamachili kuti nkajiganya sooni kwa liina lya mundu ju, ni sambano nnole chintesile, njenesye majiganyo genu mu Yelusalemu mose ni sooni nkusaka kutulalatila nkati chiwa cha mundu ju.”
Nous vous avons formellement défendu d'enseigner en ce nom-là, et vous avez rempli Jérusalem de votre doctrine. Vous voulez donc faire retomber sur nous le sang de cet homme!
29 Pelepo che Petulo pamo ni achinduna achinjakwe ŵajanjile, “Ikutuŵajila kwapilikanichisya Akunnungu, ngaŵa ŵandu.
Pierre et les apôtres répondirent: Il faut obéir à Dieu plutôt qu'aux hommes.
30 Akunnungu ŵa achambuje ŵetu ŵansyusisye Che Yesu ajula jumwammuleje kwa kwaŵamba pansalaba.
Le Dieu de nos pères a ressuscité Jésus, que vous avez fait mourir en le pendant au bois.
31 Jweleju ni jwejula jwakwesiswe ni Akunnungu mpaka kundyo kwao aŵe Chilongola ni Nkulupusyo kuti ŵakamuchisye Ŵaisilaeli aleche sambi syao nombejo ŵalechelesye sambi syao.
Dieu l'a élevé à sa droite comme Prince et Sauveur, afin de donner à Israël la repentance et le pardon des péchés.
32 Noweji tuli ŵaumboni ŵa yeleyo pamo ni Mbumu jwa Akunnungu ŵaŵapele aŵala ŵakwajitichisya Akunnungu.”
Et nous, nous sommes témoins de ces choses, ainsi que le Saint-Esprit, que Dieu a donné à ceux qui lui obéissent.
33 Mpingo wose wa Nkungulu paŵapilikene yeleyo, yachimile nnope ni ŵasachile kwaulaga achinduna ŵala.
En l'entendant, ils frémissaient de rage et ils délibéraient de les faire mourir.
34 Nambo Mfalisayo jumo jwakuŵilanjikwa che Gamalieli juŵaliji jwakwiganya jwa Malajisyo ga Akunnungu gaŵapele che Musa juŵachimbichikwe nnope ni ŵandu wose, ŵajimi paujo pa Nkungulu wa Ŵayahudi ni kulamula kwakoposya paasa achinduna ŵala kwa katema kakajipi.
Mais un pharisien, nommé Gamaliel, docteur de la loi, honoré de tout le peuple, se levant dans le Sanhédrin, donna l'ordre de faire sortir un instant les apôtres.
35 Ni kuusalila mpingo wa Nkungulu ula, “Ŵanyamwe Ŵaisilaeli achinjangu, nlilolechesye mwachinsyene nkanaŵe kupanganya inkwisaka kwapanganyichisya ŵandu ŵa!
Puis il dit: Enfants d'Israël, prenez garde à ce que vous allez faire à ces hommes.
36 Kalakala kanandi kwakopochele mundu jumo liina lyakwe che Seuda, achilitendaga jwankulu ni ŵandu mpela mia nne ŵankuiye. Nambo jwelejo ŵaulajikwe ni ŵaŵankulupililaga wose ŵapwilingene ni ngani jakwe jamalile.
Il y a quelque temps, Theudas se leva, qui se donnait pour un personnage. Environ quatre cents hommes se joignirent à lui: il fut tué, et tous ceux qui l'avaient suivi furent défaits et réduits à rien.
37 Ni sooni kanyuma mundu jo, pa moŵa ga kuŵalanga ŵandu gala ŵatyochele che Yuda jwa ku Galilaya. Nombe ju ŵaachisisye ŵandu ŵajinji ni ŵankuiye, nambo jwelejo nombe ŵaulajikwe ni ŵanawose ŵaŵankulupililaga ŵapwilingene.
Après lui se leva Judas le Galiléen, à l'époque du recensement, et il entraîna une foule de gens à sa suite; il périt aussi, et tous ceux qui l'avaient suivi furent dispersés.
38 Ni sambano ngunsalila ŵanyamwe, nkaatenda chachili chose ŵandu ŵa, mwaleche! Pakuŵa iŵaga liloŵe li atamuno masengo ga gali ga ŵandu, chigaweseche.
Maintenant, je vous le dis: Ne poursuivez plus ces gens-là; laissez-les aller! En effet, si cette entreprise ou cette oeuvre vient des hommes, elle se détruira d'elle-même;
39 Nambo iŵaga masengo ga gakutyochela kwa Akunnungu nsyene, ngaŵa kuti chinnepele pe, nambo chimmoneche nti nkwakanila Akunnungu.” Nipele ŵandu wose ŵa Nkungulu ŵanjitichisye jwelejo.
mais si elle vient de Dieu, vous ne pourrez faire disparaître ces gens-là. Vous risquez ainsi de vous trouver avoir fait la guerre à Dieu.
40 Nipele ŵaaŵilasile achinduna ŵala munkati, ŵalamwile kuti aputikwe mbokola ni kwajamuka kuti ngasaŵecheta sooni kwa liina li Che Yesu, ni ŵaalesile ajaulangane.
Ils furent de son avis. Ils firent donc rentrer les apôtres, et, après les avoir fait battre de verges, ils leur défendirent de parler au nom de Jésus; puis ils les relâchèrent.
41 Nipele achinduna ŵala ŵakopweche paasa Nkungulu ula ali nkusangalala nnope, pakuŵa Akunnungu ŵaiweni kuti aŵajilwe kujaluswa ligongo li Che Yesu.
Alors les apôtres, ayant quitté le Sanhédrin, se retirèrent, tout joyeux d'avoir été trouvés dignes de souffrir des opprobres pour le nom de Jésus.
42 Ni moŵa gose ŵapundile kwiganya ni kulalichila Ngani Jambone pa Nyuumba ja Akunnungu ni mmajumba ga ŵandu kuti Che Yesu ali Kilisito.
Et ils ne cessaient tous les jours, dans le temple et de maison en maison, d'enseigner et d'annoncer la bonne nouvelle de Jésus, le Christ.