< Masengo 27 >
1 Paŵalamwile kuti tujaule ku Italia ni ngalaŵa ŵammisile che Paolo pamo ni ŵatawe ŵane mmakono ga che Juliasi, juŵaliji jwankulu jwa ŵangondo mumpingo waukuŵilanjikwa “Mpingo wa Agusto.”
Are xopan ri qꞌotaj, xujeꞌ pa ri tinimit Italia. Ri Pablo xuqujeꞌ e nikꞌaj winaq chik ri e kꞌo pa cheꞌ xechajix bꞌik rumal jun chike ri kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit ubꞌiꞌ Julio jun kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ rech ri nim Tinimit.
2 Twakwesile ngalaŵa jekulungwa jijatyochelaga ku Adiliamiti, jijaliji chile kutanda ulendo kupitila mbwani ja chilambo cha ku Asia ni twatandite ulendo. Che Alisitako mundu jwa ku Makedonia kutyochela ku Sesalonike ŵalongene noweji.
Xeꞌ xuqujeꞌ ri Aristarco qukꞌ, jun achi aj Macedonia ri kꞌo pa ri tinimit Tesalónica. Xujeꞌ kꞌu pa ri jukubꞌ ri yaꞌtal bꞌe che pa ri tinimit Adramitio ri kꞌo pa Asia. Ri jukubꞌ kikꞌow bꞌik pa jaljoj taq kꞌolibꞌal chuchiꞌ ulew rech Asia.
3 Lyuŵa lyaaŵili twaiche ku Sidoni ni ngalaŵa. Nipele che Juliasi ŵaapanganichisye yambone che Paolo, ŵalesile ajaule kwa achambusangagwe kuti apegwe yaikwasoŵa.
Are xujopan pa ri tinimit Sidón, ri Julio sibꞌalaj utz xnoꞌjin rukꞌ ri Pablo, xuya bꞌe che xqaj pa ri jukubꞌ xuꞌsolij kan ri e rech taq chꞌabꞌeꞌn rech chilaꞌ, rech kaya bꞌik ujastaq ri kajawataj che.
4 Kutyochela kweleko twajendelechele ni ulendo, ni twapite mungulugulu chilumba cha Kupulo tuchilisepusyaga ni mbungo jijaliji jininkupuga nnope kutyochela paujo petu.
Kꞌa te riꞌ xujeꞌ chik pa ri plo, xqarik bꞌik nimaq taq kyaqiqꞌ ri man kuya ta bꞌe che ri jukubꞌ jaꞌ kabꞌinik. Xaq jeriꞌ xujikꞌow bꞌik chuxukut Chipre, chuxoꞌl ri chꞌaqaꞌp ulew xuqujeꞌ ri nima tinimit.
5 Twajombweche bahali ja Kilikia ni Pamfilia ni twaiche mmusi wa Mila chilambo cha ku Likia.
Are uj bꞌenaq pa ri cho xujikꞌow bꞌik chuchiꞌ ri jaꞌ rech ri tinimit Cilicia xuqujeꞌ ri tinimit Panfilia, kꞌa te riꞌ xujtakꞌiꞌ na pa ri tinimit Mira ri kꞌo pa ri tinimit Licia.
6 Ni kweleko jwankulu jwa ŵangondo jula ŵajisimene ngalaŵa jekulungwa jichikopochelaga ku Alekisandilia kwaula ku Italia, nombejo ŵatujinjisye mwelemo.
Chilaꞌ ri kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xuriq bꞌik jun jukubꞌ ri kape pa ri tinimit Egipto, rech ri leꞌaj Alejandría bꞌenam rij pa ri tinimit Italia, xujuya bꞌik chupam.
7 Twajesile mbolembole moŵa gamajinji ni twaiche pachiŵandi ni Nido nkulaga. Pakuŵa mbungo jatusiŵilile kuendelechela ni twapite kusini kwa chilumba cha Kilete kuŵandikana ni Salomone.
Kꞌi qꞌij noꞌjim xujeꞌek, are xikꞌow taq kan ri kꞌax xujopan chuchiꞌ ri tinimit Gnido. Ri kyaqiqꞌ man kuya ta bꞌe chaqe kujbꞌinik rumal riꞌ xujikꞌow bꞌik pa ri chꞌaqaꞌp ulew rech Creta, xaq koꞌl ri kyaqiqꞌ kubꞌan chuchiꞌ ri retal ri Salmón.
8 Twapite mumbwani kwa kulaga ni twaiche peuto papakuŵilanjikwa “Bandari jambone,” pachiŵandi musi wa Lasea.
Rukꞌ kꞌax xaq chuchiꞌ ri jaꞌ xujeꞌ wi, kꞌisbꞌal rech xujopan chuchiꞌ ri ja ubꞌiꞌ “Utz uchiꞌ jaꞌ” jawjeꞌ utz ketakꞌiꞌ wiꞌ ri jukubꞌ bꞌinibꞌal chuxukut ri tinimit Lasea.
9 Gaapite moŵa gamajinji ni moŵa gakutaŵa gaapite, ni twaliji mmoŵa ga kogoya kuendelechela ni ulendo wa mu ngalaŵa. Nipele che Paolo ŵaajamwiche achitiji,
Naj qꞌotaj xukꞌam bꞌik ri qabꞌinem. Xibꞌibꞌal ri bꞌinem pa ri plo rumal taq ri kyaqiqꞌ jabꞌ ri kakꞌulmatajik, ri qꞌotaj rech jabꞌ xuchapleꞌj, ri Pablo kꞌut xutzijoj rij ri tajin kakꞌulmatajik kukꞌ ri winaq ri e kꞌo pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal.
10 “Achalongo achinjangu, nguwona kuti ulendo wu chiuŵe wa kogoya ni kusoyesya indu, ngaŵa kwa ndundu ni ngalaŵa pe, nambo kwa umi wetu nombe.”
Xubꞌij chike: Achyabꞌ, kꞌo kꞌax waꞌ kaqariqo we xaq jeꞌ kujbꞌinik, ronojel le jastaq le kꞌo pa le jukubꞌ qatzaqa kanoq, katukin waꞌ we jukubꞌ bꞌinibꞌal chi qa xeꞌ, xuqujeꞌ kaqarik waꞌ uj kꞌax.
11 Nambo jwankulu jwa ŵangondo jula ŵagapikanile nnope maloŵe ga juŵalongosyaga ngalaŵa ni nsyene ngalaŵa kupunda maloŵe gaŵaŵechete che Paolo gala.
Are kꞌu ri taqanel pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit man xuta ta ri xubꞌij ri Pablo che, are xuta ri xbꞌix che rumal ri ajchoqꞌe xuqujeꞌ ri kabꞌan rech puꞌwiꞌ ri jukubꞌ bꞌinibꞌal.
12 Pakuŵa bandari jo nganijiŵa jambone kutama moŵa ga mbepo, ŵandu ŵaŵatupile ŵajitichisye kuendelechela ni ulendo yakombolekaga aichanje ku Finikisi ni kutama kweleko katema ka mbepo ko. Finikisi jili bandari ja Kilete jajilolite kwiŵanda ni kwichela.
Are kꞌu ri tinimit ubꞌiꞌnam utz taq uchiꞌ jaꞌ man chajital taj, rumal riꞌ xibꞌibꞌal ikꞌowem chilaꞌ. E kꞌi chike ri kebꞌin pa ri plo are jeꞌl chike kiꞌkꞌow pa ri tinimit Fenice, ri kꞌo apanoq choch ri uchiꞌ jaꞌ pa ri tinimit Creta, ri Fenice sibꞌalaj jun utz laj uchiꞌ jaꞌ jawjeꞌ kikꞌowisax wi ri qꞌotaj rech jabꞌ.
13 Mbungo ja kusi jatandite kupuga ni ŵaganisisye kuti chakombole kutendekanya iŵasachile yo. Nipele ŵanyakwile nanga ni kuŵika mu ngalaŵa, ŵajendelechele ni ulendo ŵapite mbwani kwa mbwani ni kwika ku mbwani ja Kilete.
Xwaꞌjil kꞌu jun kyaqiqꞌ ri xaq kajororik pa ri uxukut ulew, pa kikꞌuꞌx ri kabꞌan ke puꞌwiꞌ ri jukubꞌ chi maj kꞌax kakiriqo, xkiwaꞌjilisaj ri chꞌichꞌ ri kꞌo che ri jukubꞌ bꞌinibꞌal ri qajinaq pa ri jaꞌ, jeriꞌ xiꞌkꞌow bꞌik chuchiꞌ ri jaꞌ rech ri tinimit Creta.
14 Nambo pangakaŵa, mbungo jekulungwa jati mpela chimbunga jajikuŵilanjikwa “Mbungo ja kaskazi” japujile kutyochela ku chilumba.
Xaq kꞌa te xkꞌexen ri qꞌotaj, jun nimalaj kyaqiqꞌ jabꞌ ubꞌiꞌ ri kape chuxukut kaj, xpe puꞌwiꞌ ri chꞌaqaꞌp ulew, xujupaqchiꞌj bꞌik pa ri plo.
15 Ngalaŵa jila jagombilwe ni mbungo, nombejo nganijikombola kujipunda mbungo, nipele twajilesile jiseleleche ni mbungo.
Ri kabꞌan ke puꞌwiꞌ ri jukubꞌ bꞌinibꞌal man xekwin taj xkisutij ri jukubꞌ bꞌinibꞌal xechꞌeketajik xekꞌam bꞌik rumal ri kyaqiqꞌ jabꞌ.
16 Nkwenda mo twapite upande wa kusini mwa chilumba chachinandi liina lyakwe Kauda, twakombwele kwakulimba nnope kugopola ntumbwi wa kwakulupuchisya ŵandu mu ngalaŵa jekulungwa jila.
Xujikꞌow chrij jun laj chꞌaqaꞌp ulew ri kꞌo pa ri plo, ubꞌiꞌ Clauda, ri man kꞌo ta wi nim kyaqiqꞌ. Rukꞌ taq kꞌax xujkwin chuyakik ri alaj taq jukubꞌ bꞌinibꞌal ri chararem bꞌik che toꞌbꞌal qibꞌ.
17 Achikatumetume ŵaali mu ngalaŵa ŵala paŵanyakulile ntumbwi ula nkati, ŵautaŵilile mu ngalaŵa jila ni ngonji kuulimbisya kuti unajonasiche ni mbungo. Ni pakuŵa ŵajogopaga kutitimila munsanga wejinji mu mbwani ja Libia, kwa yele ŵagatulwisye matanga ni ŵagambaga kwenda pe ni mbungo.
Are kꞌo chi ri alaj taq jukubꞌ bꞌinibꞌal chupam ri nim jukubꞌ bꞌinibꞌal, xkixim ri nim jukubꞌ bꞌinibꞌal rukꞌ kolobꞌ rech man kajaqꞌin taj. Kakixiꞌj kꞌu kibꞌ we ne kunim ribꞌ ri nim jukubꞌ pa ri sanyobꞌ ri ubꞌiꞌ Sirte, rumal riꞌ xkiqasaj ri manta ri kꞌo puꞌwiꞌ ri jukubꞌ bꞌinibꞌal.
18 Mbungo jekulungwa jila jajendelechele kupuga ni malaŵi jakwe ŵatandite kwasila ndundu mu bahali.
Chukabꞌ qꞌij, rumal chi sibꞌalaj nim uchuqꞌabꞌ ri kyaqiqꞌ chupam ri qꞌeqal jabꞌ, xkichap resaxik ri eqaꞌn pa ri jukubꞌ xkikꞌyaq bꞌik pa ri plo.
19 Ni lyuŵa lyaatatu ŵajasile ni makono gao achinsyene yoombo ya mu ngalaŵa jekulungwa.
Churox qꞌij chik xekꞌyaq bꞌik ri chakubꞌal taq jastaq rech ri jukubꞌ pa ri jaꞌ.
20 Moŵa gamajinji nganitukombola kuliwona lyuŵa atamuno ndondwa ni mbungo jekulungwa jila japundile nnope. Chilolelo chose chati tutulame chamasile.
Kꞌi qꞌij man xqil ta uwach ri qꞌij o ri chꞌumil, xqarik kꞌax rumal ri nimalaj qꞌeqal jabꞌ. Xqachomaj kꞌut chi kujkam kanoq, man kuꞌl ta chi qa kuꞌx kujkꞌasiꞌk.
21 Paŵatemi pangalya moŵa gamajinji, wajimi che Paolo pasikati pao ni kuti, “Achambusanga ŵangu nkambikanichisye une kuti kasintyoka ku Kilete ngankalaje kwantinyi ni kupotesya indu yi.
Kꞌi qꞌij chik ikꞌowinaq man kꞌo ta qawa qatijom, rumal riꞌ ri Pablo xtakꞌiꞌ chiqaxoꞌl, xubꞌij: Achyabꞌ, sibꞌalaj utz we ta xita ri xinbꞌij, mat xujel loq pa Creta, rech mat xqariq waꞌ we kꞌax riꞌ xuqujeꞌ we tzaqik.
22 Sambano ngunchondelela, nkamulichisye ntima pakuŵa ngapagwa jwalijose mwa ŵanyamwe juchawe nambo ngalaŵa pe ni jichijijonasiche.
Kamik kꞌut chikꞌama ichuqꞌabꞌ, man kꞌo ta jun chiꞌwe kakamik, xane xwi ri jukubꞌ bꞌinibꞌal katukin na, kasach kꞌu uwach.
23 Pakuŵa chilo katumetume jwa kwinani jwa Akunnungu, Akunnungu jwandesile une kuŵa jwao ni jungwapopelela ŵangopochele,
Chaqꞌabꞌ xukꞌut ribꞌ jun ángel chinuwach ri taqom loq rumal ri Dios ri kinpatanij, xuqujeꞌ kinqꞌijilaꞌj.
24 ni kuusalila, ‘Kasinjogopa che Paolo! Ikuŵajilwa mmwejo kwima paujo pa Mwenye jwa ku Loma. Kwaligongo lyenu mwe Akunnungu chiŵakulupusye wose ŵaali mu ulendo pamo nomwe.’
Xubꞌij kꞌu chwe: “Pablo, maxiꞌj awibꞌ, katopan na rukꞌ ri César ri nimalaj taqanel puꞌwiꞌ Roma. Rumal awech ri Dios kuꞌtoꞌ na konojel ri e bꞌenaq awukꞌ pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ jaꞌ, rech man kekam taj.”
25 Nipele nkamulichisye ntima, pakuŵa ngwakulupilila Akunnungu kuti chiitendekwe mpela indite pakusalilwa.
Rumal riꞌ, achyabꞌ, chikꞌama ichuqꞌabꞌ. Kuꞌl na kꞌuꞌx in chirij ri Dios, kinkojo chi qas tzij je kabꞌantaj na jas ri xbꞌix chwe rumal ri ángel.
26 Nambo chituponyekwe pa chilumba chimo.”
Kujkanaj kꞌu na kan pa jun chꞌaqaꞌp ulew ri kꞌo pa ri plo jawjeꞌ ri kujuya wi kan ri kyaqiqꞌ.
27 Chilo cha lyuŵa lya kumi na nne twaliji tuninkukwekwelemya akuno ni akunokuno ni meesi mu bahali ja Mediteleniani. Chilo nnope achikatumetume ŵaali mu ngalaŵa ŵaganisisye kuti tuŵandichile munsanga.
Pa jun aqꞌabꞌ, chukabꞌ wuqubꞌ qꞌij rech ri qabꞌinem pa ri plo Adria, kujupaqchiꞌla ri kyaqiqꞌ. Are xuriq nikꞌaj aqꞌabꞌ, ri achyabꞌ ri e kꞌamowinaq bꞌik ri jukubꞌ bꞌinibꞌal xkilo chi kujnaqajin che ri ulew.
28 Nipele ŵatulwisye ngoji wawataŵilile chindu chakutopela achisakaga kupima amanyilile ipatite kwendesya ni ŵapatile makono alobaini. Kanyuma kanandi ŵapimile sooni ni ŵapatile makono selasini.
Xketaj ri unajal ri upam ri plo, xkilo chi juwinaq waqlajuj metros qajinaq. Xujbꞌin chi apanoq jubꞌiqꞌ, te kꞌu riꞌ xketaj chi junmul, xkil kꞌut chi xa juwinaq wuqubꞌ metros chik.
29 Ni pakuŵa ŵajogopaga kukwama papali ni lwala, ŵatulwisye nanga ncheche sya kunyuma kwa ngalaŵa ni kupopela kuti kucheje.
Kakixiꞌj kꞌu kibꞌ we ne kajaqꞌin ri jukubꞌ bꞌinibꞌal cho taq ri abꞌaj, rumal riꞌ xkiqasaj bꞌik kajibꞌ nimaq taq chꞌichꞌ chrij ri jukubꞌ bꞌinibꞌal. Konojel xkibaꞌn chꞌawem rech kasaqir aninaq, rumal sibꞌalaj kakixiꞌj kibꞌ.
30 Ni ŵaŵalongosyaga ngalaŵa ŵala ŵasachile kutila kutyochela mu ngalaŵa ni ŵautulwisye ntumbwi ula achinamanilaga akutulusya nanga sya paujo.
Ri achyabꞌ ri e kꞌamowinaq bꞌik ri jukubꞌ xkichomaj chi keꞌl bꞌik pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal chutoꞌik kibꞌ. Rumal riꞌ xkichapleꞌj u qasaxik ri alaj taq jukubꞌ pa ri plo, xkijaluj tajin kakiqasaj nikꞌaj chꞌichꞌ chik ri kachapow ri jukubꞌ bꞌinibꞌal.
31 Nambo che Paolo ŵansalile jwankulu jwa ŵangondo jula pamo ni ŵangondo ŵane, “Iŵaga ŵanyaŵa ngaatama mu ngalaŵa ngankulupuswa.”
Are kꞌu ri Pablo xubꞌij che ri nim taqanel pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, xuqujeꞌ chike ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit: We man kekanaj kan ri achyabꞌ ri e kꞌamowinaq bꞌik ri jukubꞌ chupam ri jukubꞌ, man kixkwin taj kitoꞌ iwibꞌ.
32 Papopo ŵangondo ŵala ŵakatile migoji jijakamulile ntumbwi ni ŵaulesile ujigalikwe ni meesi.
Xepe kꞌu ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, xkiqupij ri kolobꞌ ri ximbꞌem ri alaj jukubꞌ bꞌinibꞌal xkitzoqopij bꞌik pa ri plo.
33 Kukanaŵe kucha che Paolo ŵachondelele wose kuti alye chakulya achitiji, “Lelo jino lyuŵa lya kumi na nne ntemi ni sala nli nkulolela, pangalya chindu chachili chose.
Are xsaqirik ri Pablo xubꞌij chike konojel chi kuyaꞌo kewaꞌik, xubꞌij chike: Xeꞌ kajlajuj qꞌij man ixwarinaq taj, xuqujeꞌ man kꞌo ta jas itijom.
34 Nipele ngunchondelela nlye, pakuŵa chichinkulupusye kuti nkawa. Pakuŵa ngalujasika namuno luumbo lumo lwa pa mitwe jenu.”
Chixwoꞌq chibꞌana toqꞌobꞌ rumal cher xa ta ne jun kutzaq jun uwiꞌ chaqe.
35 Che Paolo paŵamasile kuŵecheta yeleyo ŵajigele nkate, nipele ŵatogolele Akunnungu paujo pa wose, ŵagaŵenye ni kutanda kulya.
Are xbꞌiꞌtaj waꞌ rumal, ri Pablo xukꞌam ri kaxlan wa, xutyoxij che ri Dios chkiwach konojel, kꞌa te riꞌ xupirij, xutijo.
36 Nipele wose ŵakamulisye ntima, nombewo ŵalile.
Kꞌa te riꞌ konojel xkikꞌam chuqꞌabꞌ, xkichapleꞌj waꞌim.
37 Ŵatwaliji mu ngalaŵa twaliji ŵandu mia mbili ni sabini na sita.
Uj kebꞌ ciento rukꞌ oxkꞌal waqibꞌ chqonojel ri uj kꞌo pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal.
38 Patwalile wose ni kwikuta, ŵajijalwisye ngalaŵa jekulungwa kwakwasila ngano mu bahali.
Are xqalej, xkesaj kan ri tiriko pa ri jukubꞌ, xkikꞌyaq kan pa ri plo rech man kuya ta al pa ri jukubꞌ.
39 Pakwachele ŵaŵalongosyaga ngalaŵa ŵala nganachimanyilila chilambo chila, nambo ŵauweni nsanga ku mbwani. Nipele ŵasachile kujijimika ngalaŵa kweleko naga chakombole.
Are xsaqirik man xkichꞌobꞌ ta ubꞌiꞌ ri ulew ri xkil apanoq, xkil kꞌu apanoq jun uqꞌabꞌ plo ri okinaq bꞌik chupam ri ulew, sanyobꞌ uchiꞌ. Xkichomaj resaxik bꞌik ri jukubꞌ je laꞌ pa ri ulew we kekwinik.
40 Ŵakatile ngonji sya nanga ni kusileka mu bahali ni ŵagopwele ngonji sisyataŵikwe pa usukani ni kwinamukula tanga ja paujo pa ngalaŵa kuti jikamule mbungo ni kwajausya ku mbwani.
Xkiqupij ri kolobꞌ ri ximowinaq ri chꞌichꞌ ri kachapow ri jukubꞌ bꞌinibꞌal pa ri plo, xuqujeꞌ xeꞌkikir taq ri paleꞌt ri ketoꞌw chubꞌinisaxik ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ jaꞌ. Xkiyak ri manta ri kꞌo choch ri jukubꞌ bꞌinibꞌal rech kuriq ri kyaqiqꞌ, xkiqebꞌisaj kꞌu ri jukubꞌ chunaqaj ri sanyobꞌ chiꞌ ri plo.
41 Nambo ŵaiche pamalekano pagachingangene matala gaŵili ga meesi ga bahali ni ngalaŵa jatanjile palapala. Upaande wa paujo pa ngalaŵa watitimile munsanga pangali kutinganyika, nambo upaande wa panyuma watandite kutemeka kwa ligongo lya machili ga matumbela.
Xopan ri jukubꞌ bꞌinibꞌal jawjeꞌ e kꞌo wi kebꞌ bꞌinel jaꞌ, xchꞌapiꞌ pa ri jutanaj sanyobꞌ. Ri utzaꞌm ri jukubꞌ xunim bꞌi ribꞌ pa ri sanyobꞌ, are kꞌu ri rij ri jukubꞌ xuchapleꞌj jaqꞌinik rumal ri uchuqꞌabꞌ ri jaꞌ.
42 Ŵangondo ŵasachile ŵaulaje ŵataŵikwe wose atakojelela ŵane ni kutila.
Ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xkichomaj kikamisaxik ri winaq ri okisatal pa cheꞌ, rech man kꞌo ta jun kamuxanik, kanimaj bꞌik.
43 Nambo jwankulu jwa ŵangondo achisakaga kwakulupusya che Paolo, ŵaalekasisye ŵangondo akatenda yeleyo. Ŵalamwile ŵaakukombola kojelela alilechelele mmeesi ni kwika kunsanga.
Are kꞌu ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, karaj kutoꞌ kan ri Pablo, rumal riꞌ man xuya ta bꞌe che ri xkichomaj. Xuꞌtaq kꞌu konojel ri achyabꞌ ri kekwinik kemuxanik, kakikꞌyaq bꞌik kibꞌ pa ri plo rech koꞌpan cho ri ulew.
44 Ni ŵaakusigalila wo, ŵane akamulile mbao ni ŵane ipitingwa iyatemeche mu ngalaŵa. Iyoyo ŵandu wose ŵaiche kwa chitendewele ku nsanga.
Are kꞌu ri nikꞌaj chik xebꞌe chrij taq tzꞌalam, chirij uꞌchꞌaqaꞌpil taq ri jukubꞌ bꞌinibꞌal. Xaq jeriꞌ konojel xeꞌl bꞌik chuchiꞌ ri plo.