< Masengo 18 >
1 Payamasile yeleyo, che Paolo ŵatyosile ku Asene ni kwaula ku Kolinto.
Après cela, Paul partit d'Athènes et se rendit à Corinthe.
2 Ku Kolinto ko ŵansimene Myahudi jumo jwa ku Ponto liina lyakwe che Akila. Che Akila ŵaliji pamo ni ŵankwawo jwakuŵilanjikwa che Pilisila, ni mmoŵa gagogo pego ŵausile kutyochela ku Italia pakuŵa mwenye che Kilaudio ŵalamwile kuti Ŵayahudi wose atyoche ku Loma. Che Paolo ni ŵajawile kukwalola,
Il trouva un Juif nommé Aquila, originaire du Pont, qui venait d'arriver d'Italie avec sa femme Priscille, car Claude avait ordonné à tous les Juifs de quitter Rome. Il vint chez eux,
3 ni pakuŵa masengo gao galiji gamo, masengo gakutota mahema, che Paolo ŵatemi nawo ni kupanganya masengo.
et, comme il exerçait le même métier, il habitait avec eux et travaillait, car ils étaient fabricants de tentes.
4 Lyuŵa lya Kupumulila lili lyose che Paolo ŵaŵechetesyene ni ŵandu mu nyuumba ja kupopelela achilingaga kwachisya Ŵayahudi ni Ŵagiliki.
Il faisait des discours dans la synagogue tous les sabbats et persuadait Juifs et Grecs.
5 Che Sila ni che Timoseo paŵaiche kutyochela ku Makedonia, che Paolo ŵalityosisye kwa katema kakajinji kulalichila Liloŵe achalosyaga pangasisa Ŵayahudi kuti Che Yesu ali Chiwombosyo.
Lorsque Silas et Timothée furent descendus de Macédoine, Paul, poussé par l'Esprit, témoigna aux Juifs que Jésus était le Christ.
6 Nambo paŵankanile ni kuntukana, che Paolo ŵakung'undile luundu mu iwalo yao paujo pao ni kuti, “Mwajonasikaga, chinnyimanyilile mwachinsyene, uneji nganingola magambo. Ni kutandila sambano chinaajaulile ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi.”
Comme ils s'opposaient à lui et blasphémaient, il secoua ses vêtements et leur dit: « Que votre sang retombe sur vos têtes! Je suis pur. Désormais, j'irai vers les païens! »
7 Nipele che Paolo ŵatyosile kweleko ni kwaula kutama mu nyuumba ja mundu jumo jwangaŵa Myahudi, juŵaajogopaga Akunnungu, mundu jo liina lyakwe che Tito Yusto, nyuumba jao jaŵandikene ni nyuumba ja kupopelela.
Il partit de là et entra dans la maison d'un homme nommé Justus, adorateur de Dieu, dont la maison était voisine de la synagogue.
8 Che Kilispo, juŵaliji jwankulu jwa nyuumba ja kupopelela jila pamo ni ŵaali mu nyuumba jao wose ŵaakulupilile Ambuje. Ŵakolinto ŵajinji ŵaupilikanile utenga wo nipele ŵakulupilile ni kubatiswa.
Crispus, le chef de la synagogue, crut au Seigneur avec toute sa maison. Beaucoup de Corinthiens, après avoir entendu cela, crurent et furent baptisés.
9 Chilo chimo Ambuje ŵansalile che Paolo mu yakwiwona, “Kasinjogopa, nlimbile kulalichila pe ni nkaleka kupanganya chinkuchipanganya cho,
Le Seigneur dit à Paul, la nuit, dans une vision: « Ne crains pas, mais parle et ne te tais pas;
10 pakuŵa uneji nansyene ndili pamo nomwe. Ngapagwa jwalijose juchalinje kumpoteka pakuŵa pamusi wu ngwete ŵandu ŵajinji.”
car je suis avec toi, et personne ne t'attaquera pour te faire du mal, car j'ai beaucoup de monde dans cette ville. »
11 Nipele, che Paolo ŵatemi kweleko chaka ni miesi nsano ni umo achajiganyaga ŵandu Liloŵe lya Akunnungu.
Il demeura là un an et six mois, enseignant la parole de Dieu au milieu d'eux.
12 Nambo katema che Galio paŵaliji jwankulu jwa chilambo cha Akaya, Ŵayahudi ŵasimene, ŵankamwile che Paolo ni kunjausya ku nkungulu.
Mais, lorsque Gallion fut proconsul d'Achaïe, les Juifs, d'un commun accord, se soulevèrent contre Paul et l'amenèrent devant le tribunal,
13 Ni ŵatite, “Mundu ju akwachisya ŵandu ŵapopelele Akunnungu pangagakuya Malajisyo ga Akunnungu gaŵapele che Musa.”
en disant: « Cet homme persuade les hommes d'adorer Dieu contrairement à la loi. »
14 Che Paolo akanaŵe kuŵecheta, che Galio ŵaasalile Ŵayahudi, “Mpilikanile ŵanyamwe Ŵayahudi! Ikaliji isyene mundu ju aleŵile pane atesile yangalumbana ngampilikanichisye.
Comme Paul allait ouvrir la bouche, Gallion dit aux Juifs: « S'il s'agissait en effet d'une affaire de mal ou de crime, vous les Juifs, il serait raisonnable que je vous supporte;
15 Nambo iŵaga makani ga gali gankati maloŵe ni meena ni malajisyo genu, nlamule mwachinsyene. Uneji ngangusaka kuŵa jwakulamula jwa indu yo!”
mais s'il s'agit de questions de mots et de noms et de votre propre loi, regardez vous-mêmes. Car je ne veux pas être juge de ces questions. »
16 Nipele ŵaaŵinjile ŵanyawo akopoche pa nkungulu.
Il les chassa donc du tribunal.
17 Ni ŵandu wose ŵankamwile che Sositene juŵaliji jwankulu jwa nyuumba ja kupopelela jila ni ŵamputile palapala paujo pa nkungulu ula. Nambo che Galio nganaikosya yeleyo.
Alors tous les Grecs se saisirent de Sosthène, le chef de la synagogue, et le battirent devant le tribunal. Gallio ne se souciait d'aucune de ces choses.
18 Che Paolo ŵatemi ni ŵandu ŵakunkulupilila Che Yesu ŵala ku Kolinto ko moŵa gamajinji. Nipele ŵaalanjile, ŵakwesile ngalaŵa pamo ni che Pilisila ni che Akila ni kwaula ku Silia. Paŵaiche ku Kenkelea, che Paolo ŵamyosile umbo syao mu ntwe ligongo ŵataŵile nasili.
Paul, ayant séjourné encore plusieurs jours après cela, prit congé des frères, et s'embarqua de là pour la Syrie, avec Priscille et Aquila. Il se rasa la tête à Cenchrées, car il avait fait un vœu.
19 Ni ŵaiche ku Efeso, kweleko che Paolo ŵalesile che Pilisila ni che Akila, ŵajinjile mu nyuumba ja kupopelela ni kutanda kuusyausyana ni Ŵayahudi.
Il arriva à Éphèse, où il les laissa, mais il entra lui-même dans la synagogue et discuta avec les Juifs.
20 Ŵandu ŵa pelepo ŵachondelele che Paolo atame pamo ni ŵandu wo moŵa gamajinji gane, nambo che Paolo nganasaka.
Lorsqu'ils lui demandèrent de rester plus longtemps avec eux, il refusa;
21 Nambo paŵalangaga ŵatite, “Chimuje sooni kukwenu Akunnungu asakaga.” Ni ŵakwesile mu ngalaŵa jekulungwa ni kutyoka mu Efeso mula.
mais, prenant congé d'eux, il dit: « Je dois absolument célébrer la fête qui vient à Jérusalem, mais je reviendrai chez vous si Dieu le veut. » Puis il partit d'Éphèse.
22 Che Paolo paŵaiche ku Kaisalia, ŵajawile ku Yelusalemu kukuukomasya mpingo wa ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito ŵa kweleko, nipele ŵatuluchile ku Antiokia.
Après avoir débarqué à Césarée, il monta et salua l'assemblée, puis il descendit à Antioche.
23 Che Paolo ŵatemi kweleko moŵa kanandipe ni ŵatandite ulendo achipitilaga ku Galatia ni ku Filigia achalimbisyaga mitima ŵandu wose ŵakwakuya Che Yesu.
Après y avoir passé quelque temps, il partit et traversa la région de la Galatie et de la Phrygie, pour établir tous les disciples.
24 Nipele Myahudi jumo liina lyakwe che Apolo mundu jwa ku Alekisandilia, ŵaiche ku Efeso. Mundu ju ŵaliji jwakuŵecheta uchenene ni juŵagamanyililaga Malembelo ga Akunnungu.
Or, un Juif nommé Apollos, de race alexandrine, homme éloquent, vint à Éphèse. Il était versé dans les Écritures.
25 Mundu ju ŵajiganyikwe litala lya Ambuje ni mu mbumu ŵachalilaga kusala ngani si Che Yesu, ŵajiganyisye chenene ngani si Che Yesu namuno ŵaumanyilile ubatiso u che Yohana pe.
Cet homme avait été instruit dans la voie du Seigneur; et, fervent d'esprit, il parlait et enseignait avec exactitude les choses concernant Jésus, bien qu'il ne connût que le baptême de Jean.
26 Che Pilisila ni che Akila paŵampilikene mundu jo ali nkuŵecheta mu nyuumba ja kupopelela pangajogopa, ŵanjigele kumangwao ni kunjiganya Litala lya Akunnungu kwa uchenene nnope.
Il se mit à parler avec assurance dans la synagogue. Mais Priscille et Aquila, l'ayant entendu, le prirent à part et lui expliquèrent plus exactement la voie de Dieu.
27 Che Apolo paŵasachile kwaula ku Akaya, ŵandu ŵakunkulupilila Che Yesu ŵa ku Efeso ŵanlimbisye ntima ni kwalembela ŵakulijiganya ŵa ku Akaya kuti ampochele. Che Apolo paŵaiche kweleko, Akunnungu ŵankamuchisye mu upile wao, ni ŵakombwele kwakamusya nnope ŵandu ŵakunkulupilila Che Yesu,
Lorsqu'il eut décidé de passer en Achaïe, les frères l'encouragèrent, et ils écrivirent aux disciples de le recevoir. Lorsqu'il fut arrivé, il aida beaucoup ceux qui avaient cru par la grâce;
28 kwa ukombole wao wa kuŵecheta ŵapundile Ŵayahudi paujo pa ŵandu achalosyaga Mmalembelo ga Akunnungu kuti Che Yesu ali Kilisito.
car il réfutait avec force les Juifs, démontrant publiquement par les Écritures que Jésus était le Christ.