< Masengo 15 >
1 Ŵaiche ŵandu ŵane ku Antiokia kutyochela ku Yudea ni kutanda kwajiganya achalongo ŵala achitiji, “Iŵaga ngammumbala malinga ni chisyoŵelo chiŵalamwile che Musa, ngankombola kukulupuka.”
Or, quelques hommes venus de la Judée, enseignaient aux frères cette doctrine: Si vous n'êtes pas circoncis selon le rite mosaïque, vous ne pouvez être sauvés.
2 Che Paolo ni che Banaba ŵakanilanaga nawo yankati ngani jo, nipele ŵaasagwile che Paolo ni che Banaba pamo ni mpingo wa ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito ŵampepe ŵa ku Antiokia ko ajaulangane kwa achinduna ni achachekulu ku Yelusalemu kukukunguluchila ngani jo.
Comme une discussion, et même une dispute assez vive, s'était élevée à ce sujet entre Paul et Barnabas, et ces gens-là, on décida que Paul et Barnabas, avec quelques-uns d'entre eux, monteraient à Jérusalem, auprès des apôtres et des anciens, pour traiter de cette affaire.
3 Nipele mpingo wa ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito ŵala ŵaalanjile, ni ŵanyawo ŵapite ku Foinike ni ku Samalia achisalaga yankati ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi iŵatite pakwagalauchila Akunnungu. Ni ngani jo jaasengwasisye nnope ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito.
Eux donc, après avoir été accompagnés par l'Église, traversèrent la Phénicie et la Samarie, racontant la conversion des Païens, et ils causèrent ainsi une grande joie à tous les frères.
4 Paŵaiche ku Yelusalemu, mpingo wa ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito ni achinduna ni achachekulu ŵaapochele ŵanyawo, nombewo ŵaasalile yanayose iŵaitesile Akunnungu pamo nawo.
A leur arrivée à Jérusalem, ils furent accueillis par l'Église, les apôtres et les anciens, et ils rapportèrent tout ce que Dieu avait fait par leur moyen.
5 Ni ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito ŵane ŵa mpingo wa Mafalisayo ŵajimi ni kuti, “Iŵajilwe ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi kwaumbasya ni kwajiganya kugakamulichisya Malajisyo ga Akunnungu gaŵapele che Musa.”
Mais quelques membres de la secte des pharisiens, qui avaient cru, se levèrent et dirent qu'il fallait circoncire les Païens, et leur enjoindre d'observer la loi de Moïse.
6 Nipele achinduna ni achachekulu ŵasongangene kuti asosesose yankati liloŵe lyo.
Alors les apôtres et les anciens s'assemblèrent pour examiner cette affaire.
7 Paŵapundaga kuusyausyana, che Petulo ŵajimi ni kuti, “Achalongo achinjangu, mwachinsyene nkumanyilila kuti moŵa gagapite Akunnungu yanonyele kuusagula une pasikati jenu nalichile Ngani Jambone kwa ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi, kuti apilikane ni kukulupilila.
Après une longue discussion, Pierre se leva et leur dit: Mes frères, vous savez que, dès les premiers jours, Dieu m'a choisi parmi vous, pour faire entendre aux Païens par ma bouche la parole de l'Évangile, et pour les amener à la foi.
8 Nombe Akunnungu ŵakujimanyilila mitima ja ŵandu wose, ŵalosisye pangasisa kuti ŵapochele pakwapa Mbumu jwa Akunnungu mpela iŵatite pakutupa uweji.
Dieu, qui connaît les coeurs, leur a rendu témoignage, en leur donnant le Saint-Esprit aussi bien qu'à nous;
9 Nganatenda lusagu pasikati jetu ni ŵanyawo, ŵajiswejesye mitima jao ligongo ŵakulupilile.
il n'a point fait de différence entre nous et eux, ayant purifié leurs coeurs par la foi.
10 Sambano, ana ligongo chi nkwalinga Akunnungu? Ana kwa chichi nkulinga kwatwika ŵakulijiganya ŵala misigo jakutopa janganakombola kutwichila achambuje ŵetu natamuno uweji?
Maintenant donc, pourquoi tentez-vous Dieu, en chargeant les disciples d'un joug que ni nos pères ni nous-mêmes n'avons pu porter?
11 Ikaŵaga yeleyo, nambo tukukulupilila kuti tutukulupuswe ni upile wa Ambuje Che Yesu, mpela ŵanyawo yakuti pakukulupilila.”
Nous croyons, au contraire, que c'est par la grâce du Seigneur Jésus que nous sommes sauvés, de la même manière qu'eux.
12 Mpingo wose wamyalele ni kwapilikanila che Banaba ni che Paolo ŵaŵaliji nkwatanjila imanyisyo ni yakusimonjeka yose yaitesile Akunnungu ni makono gao mwa ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi.
Toute l'assemblée se tut, et on écoutait Barnabas et Paul, qui racontaient quels miracles et quels prodiges Dieu avait opérés par leur moyen, parmi les Païens.
13 Paŵamyalele, ŵatandite kuŵecheta che Yakobo kuti, “Achalongo achinjangu, mumbilikanile,
Quand ils eurent cessé de parler, Jacques prit la parole et dit: Mes frères, écoutez-moi!
14 Che Simoni jwakuŵilanjikwa che Petulo atusalile iŵatite Akunnungu kundanda pakwalola ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi ni kwasagula ŵampepe mwa ŵelewo kuti aŵeje ŵao.
Simon a raconté comment, pour la première fois, Dieu a jeté les yeux sur les nations païennes, pour en tirer un peuple consacré à son nom.
15 Chelechi chikwilana ni maloŵe ga ŵakulondola ŵa Akunnungu mpela Malembelo ga Akunnungu yagakuti pakusala,
Cela s'accorde avec les paroles des prophètes; car il est écrit:
16 Akunnungu akuti ‘Pakumala yelei chinjiuja, ni kutaŵa sooni lisakasa li che Daudi lilyagwile, chinjikolosya masame gakwe ni kutaŵa sooni.
«Après tout cela, je reviendrai, et je relèverai la tente de David, qui est tombée. Je réparerai ses ruines, et je la redresserai,
17 Pelepo ŵandu ŵaŵasigele wose, ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi wose unaŵilasile aŵeje ŵandu ŵangu chiŵasose Ambuje.
afin que le reste des hommes et toutes les nations sur lesquelles mon nom est invoqué, cherchent le Seigneur. Ainsi parle le Seigneur qui accomplit ces choses; »
18 Ambuje ni iyakuti pakusala, ŵelewo ni ŵaŵatesile yelei imanyiche chitandile kalakala ko.’” (aiōn )
et elles lui sont connues de tout temps. (aiōn )
19 Che Yakobo ŵapundile kuŵecheta, “Une ngulamula kuti, tukaasakalisya ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi ŵakwagalauchila Akunnungu.
C'est pourquoi je suis d'avis qu'on ne doit pas inquiéter ceux des Païens qui se convertissent à Dieu;
20 Nambo twalembele chikalata ni kwasalila kuti analye yakulya yaitajikwe mbopesi ku inyago, aleche chikululu ni akalya inyama yakupopotola ni kuleka kulya miasi.
mais il faut leur écrire de s'abstenir des souillures des idoles, de l'impudicité, des animaux étouffés et du sang.
21 Pakuŵa chitandile kalakala Malajisyo ga Akunnungu gaŵapele che Musa galiji nkusyomekwa moŵa gose mmajumba ga kupopelela pa Lyuŵa lya Kupumulila lyalili lyose ni kulalichilwa mmisi jajili jose.”
Car Moïse, depuis bien des générations, a dans chaque ville ses prédicateurs, puisqu'on le lit tous les jours de sabbat dans les synagogues.
22 Nipele, achinduna ni achachekulu pamo ni mpingo wa ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito wose ŵa ku Yelusalemu ŵalamwile kwasagula ŵandu ŵampepe mwa achinsyene pe ni kwalajisya ku Antiokia pamo ni che Paolo ni che Banaba. Nipele ŵaasagwile che Yuda pane akummilanga che Balisaba ni che Sila, ŵanyawo ŵaliji ilongola mwa ŵa ŵandu ŵaŵankulupilile Kilisito.
Alors les apôtres et les anciens, d'accord avec toute l'Église, décidèrent d'envoyer à Antioche, avec Paul et Barnabas, des personnes choisies parmi eux. Ils choisirent Jude, appelé Barsabas, et Silas, deux hommes éminents parmi les frères;
23 Nipele ŵapele chikalata chichalembekwe yele, “Uweji achinduna ni achachekulu, achalongo achinjenu, tukunkomasya mwanya achalongo achinjetu ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi ŵa Ku Antiokia ni ku Silia ni ku Kilikia.
et ils les chargèrent de la lettre suivante: Les apôtres, les anciens et les frères, aux frères. Païens d'origine, qui sont à Antioche, en Syrie et en Cilicie, salut!
24 Tupilikene kuti ŵandu ŵane ŵaŵatyosile kukwetu uwe ŵansakalisye ŵanyamwe ni kuntaga lipamba mitima jenu kwa maloŵe gao. Nambo ŵanyawo nganitwatuma kose.
Ayant appris que quelques-uns d'entre nous, sans aucun mandat de notre part, vous ont troublés par leurs paroles et ont bouleversé vos âmes,
25 Nipele, tujilene kwa pamo kwasagula ŵandu ŵampepe ni kwatuma kukwenu pamo ni ŵakunonyelwa ŵetu che Banaba ni che Paolo,
nous avons été d'avis, d'un commun accord, de choisir des délégués et de vous les envoyer avec nos bien-aimés Barnabas et Paul,
26 ŵandu ŵautyosisye umi wao kwaligongo lya masengo ga Ambuje ŵetu Che Yesu Kilisito.
ces hommes qui ont exposé leur vie pour le nom de notre Seigneur Jésus-Christ.
27 Nipele, twatumile che Yuda ni che Sila kukwenu, ŵele ŵanyawo chansalile itulembile yo kwa kang'wa syao.
Nous vous avons donc envoyé Jude et Silas, qui vous diront, de vive voix, les mêmes choses:
28 Pakuŵa Mbumu jwa Akunnungu pamo ni uweji tujitichisye kuti tukaatwika nsigo wine wakutopela kupunda ayi inkusachilwa kuimanyilila.
C'est qu'il a semblé bon au Saint-Esprit et à nous de ne pas vous imposer d'autres charges que celles qui sont indispensables,
29 Nkalya yakulya yaitajikwe mbopesi ku inyago ni nkalya miasi ni nkalya nyama ja inyama yakupopotola ni nneche chikululu. Chintende yambone naga chintende yeleyo, ntame kwa chitendewele.”
savoir, de vous abstenir des viandes offertes en sacrifice aux idoles, du sang, des animaux étouffés et de l'impudicité; toutes choses dont vous vous trouverez bien de vous garder. Adieu!
30 Paŵalanjile, ŵanyawo ŵatyosile ku Yelusalemu ni kutuluchila ku Antiokia, kwele ŵauŵilasile pamo mpingo wa ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito wose, ni kwapa chikalata chila.
Eux donc, après avoir pris congé de l'Église, descendirent à Antioche; et ayant assemblé tous les frères, ils leur remirent la lettre.
31 Ni paŵachisyomile chikalata chila, ŵasangalele kwannope ligongo maloŵe gakwe gaatulesye mitima.
On en fit là lecture, et tous se réjouirent de l'encouragement qu'elle leur apportait.
32 Che Yuda ni che Sila ŵaŵaliji ŵakulondola ŵa Akunnungu, ŵaajamwiche achalongo kwa maloŵe gamajinji ni kwalimbisya ŵandu ŵakukulupilila.
Jude et Silas, qui étaient eux-mêmes prophètes, exhortèrent et fortifièrent aussi les frères par plusieurs discours.
33 Paŵatemi moŵa gampepe ku Antiokia, ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito ŵaalanjile ajaulangane kwa chitendewele, kuuja kwa ŵaŵatumile ŵala.
Au bout de quelque temps, les frères les renvoyèrent en paix auprès de ceux qui les avaient délégués.
34 Nambo che Sila ŵasachile kusigala.
[Mais Silas jugea à propos de rester à Antioche.]
35 Che Paolo ni che Banaba ŵasigele ku Antiokia kwa moŵa, achijiganyaga ni kulalichila Liloŵe lya Ambuje pamo ni ŵandu ŵane.
Cependant Paul et Barnabas restèrent à Antioche, prêchant l'Évangile et enseignant avec plusieurs autres la parole du Seigneur.
36 Pagapite moŵa gampepe, che Paolo ŵansalile che Banaba, “Twende tuuje, tukaalole achinjetu ŵakunkulupilila Che Yesu ŵala ku misi jajili jose kutwalalichile Liloŵe lya Ambuje ni kulola yakuti pakwendelechela.”
Quelque temps après, Paul dit à Barnabas: Retournons visiter les frères dans toutes les villes où nous avons annoncé la parole du Seigneur, et voyons en quel état ils se trouvent.
37 Nipele, che Banaba ŵasachile kwajigala che Yohana Maliko kuti alongane nawo.
Barnabas voulait emmener aussi Jean, surnommé Marc.
38 Nambo che Paolo nganasaka kulongana ni che Maliko, ligongo ŵanlesile ku Pamfilia kundanda ni nganasaka kukamulangana pa masengo gao.
Mais Paul n'était pas d'avis d'emmener celui qui les avait quittés en Pamphylie, et qui ne les avait pas accompagnés pour être à l'oeuvre avec eux.
39 Nipele, ŵakanilene kwannope ni kulekangana matala. Che Banaba ŵalongene ni che Maliko, ŵakwesile ngalaŵa ni kwaula ku Kupulo.
Il y eut entre eux une vive discussion, de sorte qu'ils se séparèrent, et que Barnabas, prenant Marc avec lui, s'embarqua pour l'île de Chypre.
40 Nombe che Paolo ŵansagwile che Sila, ni ŵandu ŵakwakulupilila Che Yesu ŵa pelepo ŵampopelele apegwe upile wa Ambuje ni kwaula.
Quant à Paul, ayant choisi Silas, il partit, après avoir été recommandé par les frères à la grâce du Seigneur.
41 Ni mu ulendo wo ŵajesile mu ilambo ya ku Silia ni ku Kilikia achalimbisyaga mipingo ja ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito mu ilambo yo.
Il parcourut la Syrie et la Cilicie, affermissant les Églises.