< 民数记 16 >
1 利未的曾孙、哥辖的孙子、以斯哈的儿子可拉,和吕便子孙中以利押的儿子大坍、亚比兰,与比勒的儿子安,
Levih miphun Kohath capa Izhar, ahnie capa Karah teh, Reuben miphun Eliab capa Dathan hoi Abiram, hoi Peleth capa On tinaw hah a ceikhai teh,
2 并以色列会中的二百五十个首领,就是有名望选入会中的人,在摩西面前一同起来,
Isarel catoun thung hoi a min bet kamsawngnaw dawk hoi a lungkahanaw hoi lawkcengkung lah rawi e naw thung dawk hoi tami 250 touh Mosi hmalah a kangdue awh.
3 聚集攻击摩西、亚伦,说:“你们擅自专权!全会众个个既是圣洁,耶和华也在他们中间,你们为什么自高,超过耶和华的会众呢?”
Mosi hoi Aron taranlahoi ahnimouh koe, hloi na lui awh toe. Bangdawk tetpawiteh a tamimaya koung a thoung awh teh, taminaw pueng koe BAWIPA ao doeh. Bangkongmaw BAWIPA e tamimaya van vah ka taluepoung lah na kâpouk roi telah atipouh.
Hot hah Mosi ni a thai toteh a tabo teh,
5 对可拉和他一党的人说:“到了早晨,耶和华必指示谁是属他的,谁是圣洁的,就叫谁亲近他;他所拣选的是谁,必叫谁亲近他。
Korah hoi a huinaw pueng koe, tangtho vah BAWIPA ni apimaw amae lah kaawm niteh, apimaw kathoung tie a kamnue sak vaiteh, ama rek hnai hanelah ati han doeh.
6 可拉啊,你们要这样行,你和你的一党要拿香炉来。
Hetheh sak awh, Korah hoi na huinaw pueng ni hmai lanae tongben lat awh nateh,
7 明日,在耶和华面前,把火盛在炉中,把香放在其上。耶和华拣选谁,谁就为圣洁。你们这利未的子孙擅自专权了!”
tangtho vah, athung vah hmai hah tat nateh hmuitui hah BAWIPA hmalah phum awh. Hahoi BAWIPA ni a rawi e pueng teh kathounge lah ao han. Nangmouh Levih capanaw ekvoi na lui awh toe telah a ti.
Mosi ni Korah koevah, nangmouh Levih capanaw thaihaw,
9 以色列的 神从以色列会中将你们分别出来,使你们亲近他,办耶和华帐幕的事,并站在会众面前替他们当差。
BAWIPA bawknae rim dawkvah thaw a tawk teh tamimaya hmalah thaw tawk hanlah kangdout e Isarelnaw, Cathut ni ama hnai hanelah Isarel taminaw pueng koehoi a kapek e,
10 耶和华又使你和你一切弟兄—利未的子孙—一同亲近他,这岂为小事?你们还要求祭司的职任吗?
Levih capa na hmaunawnghanaw hoi ama hnai sak hanlah a ta e naw heh, hno kathoungcalah na pouk awh dawk maw vaihma lah onae na tawng awh rah.
11 你和你一党的人聚集是要攻击耶和华。亚伦算什么,你们竟向他发怨言呢?”
Hatdawkvah, nang nama hoi na hu pueng teh BAWIPA taranlahoi na kamkhueng awh vaw. Aron heh bangpatet lae tami lah maw ao teh, ahni koevah na phuenang awh vaw telah a ti.
12 摩西打发人去召以利押的儿子大坍、亚比兰。他们说:“我们不上去!
Mosi ni Eliab capa Dathan hoi Abiram a kaw sak, hatei ahnimouh ni ka takhang awh mahoeh.
13 你将我们从流奶与蜜之地领上来,要在旷野杀我们,这岂为小事?你还要自立为王辖管我们吗?
Kahrawngum vah thei rumram hanelah sanutui hoi khoitui a lawngnae ram koehoi na tâcokhai e hah hno kathoengcae na maw, kaimouh lathueng vah bawi lah o han thouk na ngai bo aw.
14 并且你没有将我们领到流奶与蜜之地,也没有把田地和葡萄园给我们为业。难道你要剜这些人的眼睛吗?我们不上去!”
Sanutui hoi khoitui a lawngnae ram dawk na ceikhai laipalah law hoi misur takha hai râw hanlah na poe kalawn hoeh. Hetnaw e mit heh ton na phuen pouh han na maw. Ka takhang awh roeroe mahoeh telah a ti.
15 摩西就甚发怒,对耶和华说:“求你不要享受他们的供物。我并没有夺过他们一匹驴,也没有害过他们一个人。”
Mosi teh a lungphuen poung teh, BAWIPA koe vah a poe awh e teh dâw pouh hanh. Ahnimae la buet touh boehai ka lat pouh hoeh. Apihai patawnae ka poe hoeh a ti.
16 摩西对可拉说:“明天,你和你一党的人,并亚伦,都要站在耶和华面前;
Mosi ni Korah koevah tangtho vah nang nama hoi na huinaw pueng Aron hoi BAWIPA hmalah la awm awh.
17 各人要拿一个香炉,共二百五十个,把香放在上面,到耶和华面前。你和亚伦也各拿自己的香炉。”
Hahoi hmai lanae tongben rip sin awh naseh. Hmuitui koung phuen awh naseh. BAWIPA hmalah hmai lanae 250 touh hah sin awh naseh. Nang nama hoi Aron ni hai hmai na lanae tongben reirei sin roih telah atipouh.
18 于是他们各人拿一个香炉,盛上火,加上香,同摩西、亚伦站在会幕门前。
Hahoi teh tami pueng ni hmai lanae rip a sin awh teh, hmai a ta awh teh hmuitui a phuen awh. Mosi hoi Aron teh kamkhuengnae lukkareiim takhang koe a kangdue roi.
19 可拉招聚全会众到会幕门前,要攻击摩西、亚伦;耶和华的荣光就向全会众显现。
Hahoi Korah ni tamimayanaw pueng hah ama taran lahoi kamkhuengnae lukkareiim takhang koe a pâkhueng awh. Hahoi hote tamimaya lathueng BAWIPA bawilennae a kamnue.
Hahoi BAWIPA ni Mosi hoi Aron a pato teh,
21 “你们离开这会众,我好在转眼之间把他们灭绝。”
hete tamihu heh tawkkadekca dawk be a kahma thai nahanlah ahnimouh koehoi alouklah awm awh telah a ti.
22 摩西、亚伦就俯伏在地,说:“神,万人之灵的 神啊,一人犯罪,你就要向全会众发怒吗?”
Hottelah ahnimouh a tabo awh teh, Oe! Cathut takthainaw pueng e muitha Cathut, buet touh yon kecu dawk taminaw pueng koe na lungkhuek han maw telah a ti.
BAWIPA ni Mosi a pato teh,
24 “你吩咐会众说:‘你们离开可拉、大坍、亚比兰帐棚的四围。’”
taminaw pueng koe dei pouh. Korah hoi Dathan hoi Abiram tinaw e roenae rim dawk hoi yawng awh telah tet pouh.
25 摩西起来,往大坍、亚比兰那里去;以色列的长老也随着他去。
Mosi a thaw teh Dathan hoi Abiram koe a cei teh, Isarel kacuenaw a kambawng awh.
26 他吩咐会众说:“你们离开这恶人的帐棚吧,他们的物件,什么都不可摸,恐怕你们陷在他们的罪中,与他们一同消灭。”
Hahoi taminaw pueng koe a dei teh, hete tamikayonnaw e rim koehoi a tâco awh. Banghai tek pouh hanh awh. Hoehpawiteh a yonae pueng dawk nangmouh hai na bawk awh langvaih telah tet pouh.
27 于是众人离开可拉、大坍、亚比兰帐棚的四围。大坍、亚比兰带着妻子、儿女、小孩子,都出来,站在自己的帐棚门口。
Hahoi Korah hoi Dathan hoi Abiram tinaw kathum touh teh, koung a tâcawttakhai awh. Dathan hoi Abiram teh amamae rim dawk hoi a tâco roi teh, amamae rim takhang koe a yucanaw hoi a kangdue awh.
28 摩西说:“我行的这一切事本不是凭我自己心意行的,乃是耶和华打发我行的,必有证据使你们知道。
Mosi ni kai kama ngainae lahoi ka sak e nahoeh. BAWIPA ni sak hanelah na patoun e doeh tie hah hete hnonaw dawk hoi na panue awh han.
29 这些人死若与世人无异,或是他们所遭的与世人相同,就不是耶和华打发我来的。
Hete taminaw niyah ayânaw due e patetlah dout boilah, taminaw pueng rek e patetlah rek pawiteh Cathut ni na patoun hoeh e han doeh.
30 倘若耶和华创作一件新事,使地开口,把他们和一切属他们的都吞下去,叫他们活活地坠落阴间,你们就明白这些人是藐视耶和华了。” (Sheol )
Hatei, BAWIPA ni a katha lah hno a sak teh, talai ni a kâko ang pawiteh, amamouh hoi kâkuen e pueng koung a padoun hoiyah tangkom dawk a hringo kâen awh pawiteh, BAWIPA ni hete taminaw heh a pahnawt toe tie na panue awh han telah a ti. (Sheol )
31 摩西刚说完了这一切话,他们脚下的地就开了口,
Hahoi, hete lawknaw koung a dei hnukkhu hoi ahnimouh onae koe talai rak a kâbawng.
32 把他们和他们的家眷,并一切属可拉的人丁、财物,都吞下去。
Hahoi teh talai ni a kâko a ang teh, imthung buemlahoi, Korah e taminaw pueng hoi hnopainaw pueng hoi he a payawp.
33 这样,他们和一切属他们的,都活活地坠落阴间;地口在他们上头照旧合闭,他们就从会中灭亡。 (Sheol )
Hahoi amamouh hoi a tawn awh e naw pueng hah tangkom dawk a hringo koung a bo awh. Talai ni a kâko a cakuep teh, ka kamkhueng e naw koehoi he a kahma awh. (Sheol )
34 在他们四围的以色列众人听他们呼号,就都逃跑,说:“恐怕地也把我们吞下去。”
Hahoi a tengpam e Isarelnaw pueng teh, hotnaw e hramki lawk dawk hoi a yawng awh teh, talai ni na payawm awh langvaih telah ati awh.
35 又有火从耶和华那里出来,烧灭了那献香的二百五十个人。
Hahoi BAWIPA koehoi hmai a tâco teh hmuitui ka thueng e tami 250 touh he a kak awh.
BAWIPA ni Mosi a pato teh,
37 “你吩咐祭司亚伦的儿子以利亚撒从火中捡起那些香炉来,把火撒在别处,因为那些香炉是圣的。
nang ni hmai hah tâkhawng nateh, vaihma Aron capa Elizur ni hmai thung e hmailanae tongben la hanelah dei pouh. Bangkongtetpawiteh, kathounge hno lah ao.
38 把那些犯罪、自害己命之人的香炉,叫人锤成片子,用以包坛。那些香炉本是他们在耶和华面前献过的,所以是圣的,并且可以给以色列人作记号。”
Amamouh hringnae dawk kapayonnaw e hmailanae tongbennaw hai lat nateh, khoungroe ramuk nahanelah dêi lah awm naseh. Bangkongtetpawiteh BAWIPA hmalah poe e a tho dawkvah, kathounge lah ao teh, Isarel catounnaw hanelah mitnout lah ao han telah a ti.
39 于是祭司以利亚撒将被烧之人所献的铜香炉拿来,人就锤出来,用以包坛,
Hahoi Isarel catounnaw hanelah pahnim hoeh nahanelah Aron hoeh laipateh Jentelnaw BAWIPA hanlah hmuitui hmaisawi thueng hanelah a cei awh hoeh nahan,
40 给以色列人作纪念,使亚伦后裔之外的人不得近前来在耶和华面前烧香,免得他遭可拉和他一党所遭的。这乃是照耶和华借着摩西所吩咐的。
Karah hoi a huinaw patetlah ao awh hoeh nahan, Mosi hno lahoi BAWIPA ni ahnimouh koe a dei pouh e patetlah bawknae khoungroe ramuk nahan a dêi awh.
41 第二天,以色列全会众都向摩西、亚伦发怨言说:“你们杀了耶和华的百姓了。”
A tangtho vah, Isarel catoun tamihu teh Mosi hoi Aron taranlahoi a phuenang awh. BAWIPA e tamihunaw na thei awh atipouh awh.
42 会众聚集攻击摩西、亚伦的时候,向会幕观看,不料,有云彩遮盖了,耶和华的荣光显现。
Mosi hoi Aron hah taminaw pueng ni a kamkhueng sin navah kamkhuengnae lukkareiim koelah a kangvawi awh teh, khenhaw! tâmai ni king a kayo awh teh, BAWIPA bawilennae a kamnue.
Mosi hoi Aron teh kamkhuengnae lukkareiim hmalah a tho roi.
BAWIPA ni Mosi a pato teh,
45 “你们离开这会众,我好在转眼之间把他们灭绝。”他们二人就俯伏于地。
hete taminaw thung hoi aloukcalah awm awh. Tawkkadekca kahma sak nahanelah, telah atipouh. Hahoi ahnimouh teh a tabo awh.
46 摩西对亚伦说:“拿你的香炉,把坛上的火盛在其中,又加上香,快快带到会众那里,为他们赎罪;因为有忿怒从耶和华那里出来,瘟疫已经发作了。”
Mosi ni Aron koevah, hmai lanae tongben sin loe, khoungroe dawk hmai hah tat, hmuitui hah phuen nateh, taminaw pueng koe karanglah cetkhaih. Ahnimouh hanlah yontha nahan sak pouh. BAWIPA koehoi lungkhueknae a tâco toe. Patawnae lacik a kamtawng toe telah atipouh.
47 亚伦照着摩西所说的拿来,跑到会中,不料,瘟疫在百姓中已经发作了。他就加上香,为百姓赎罪。
Aron ni Mosi ni dei e patetlah a sin teh, ka kamkhueng e naw koe lah a yawng. Hahoi teh khenhaw! Lacik teh taminaw pueng koe pataw a kamtawng toe. Hmuitui a phuen teh taminaw yontha sak nahanlah a sak.
Tami kadout hoi kahring rahak a kangdue teh lacik teh a thoung.
49 除了因可拉事情死的以外,遭瘟疫死的,共有一万四千七百人。
Hottelah Korah kong dawk hoi kadoutnaw touksin laipalah, lacik lahoi kadoutnaw teh 14700.
50 亚伦回到会幕门口,到摩西那里,瘟疫已经止住了。
Aron teh kamkhuengnae lukkareiim takhang koe Mosi koe a ban teh laciknaw pueng teh a thoung.